Vähenev metsamüüjate arv võimaldab järjest teadlikumaks muutuvatel metsaomanikel hindu dikteerida.Asjaosalised selgitavad toimuvat metsaturu korrastumise ning maa koondumisega suurte tegijate kätte.
Kinnisvarabuumi aegu ehk aastal 2007 maksis metsamaa maa-ameti tehingustatistika andmetel 1779 eurot hektarist. Praegu ületab keskmine hektarihind juba 2500 eurot.
Ajalehtede kuulutusteleheküljed on kasvava metsa ja metsamaa kokkuostjate teateid täis. „Aeg kaubelda!" meelitab üks kokkuostjatest. „Ostan parima hinnaga metsamaad üle Eesti," lubab teine.Augusti lõpul otsis Maalehe vahendusel metsa ja metsamaad kuus ja septembri algul Erametsakeskuse kodulehel kaheksa ettevõtet.
2013. aasta esimesel kolmel kvartalil ulatus metsamaa hektari rekordhind juba 9167 ja 9442 euro vahele. Ehkki pole välistatud, et mõne sellise metsatüki puhul oli tegu looduskaunis kohas asuva tulevase arenduskinnistuga, on siiski kõige tõenäolisem, et ostja saab kasvava metsa kuusepalgina kohe rahaks teha.
Metsamaa tehinguid ja puidu kokkuostuhindu kõrvutades ilmneb, et nii maa keskmine hind kui ka okaspuidu kokkuostuhind kasvab, kuid kasvutempo ühtlustub. Veel aasta alguses kasvas maa hind puidu kokkuostuhinnast tunduvalt kiiremini. Spekuleerimisruumi on seega praeguseks jäänud vähemaks.
Kui palju konkreetse metsamaa eest tegelikult raha saab, sõltub eelkõige kinnistul kasvavast metsast, aga ka aastaajast, teede olemasolust ning muudest detailidest. Näiteks saab raieküpse okaspuumetsa eest küsida küll kõrget hinda, aga kui maatükile on teinud pesa kotkas, muutub see potentsiaalse ostja silmis väärtusetuks – metsa majandamisele ja raiele laienevad looduskaitselised piirangud.
Kommenteerib Margus Põld, Arco Real Estate ASi põllu- ja metsamaade maakler
Arvan, et tehingute arv ja maht jätkavad pikemas perspektiivis oma tõusude ja mõõnadega siiski väikest langust ja metsamaa keskmine hind tõuseb. Põhjus on selles, et need, kes tahtsid oma metsamaa müüa, on seda juba teinud. Metsamaa omanikeks on jäänud või saanud inimesed, kes soovivad metsaga tegeleda ega torma müügisoovi tekkides esimese metsaga tegeleva sugulase juurde. Nad kaaluvad rohkem ning võtavad pakkumisi mitmest kohast. Metsa müüjaid on seega järjest vähem. Mets koguneb piiratud arvu inimeste ja firmade kätte, kes majandavad metsa ning elatuvadki sellest.
Tavainimese jaoks on metsamaa paras peavalu, kui ta peaks seda ise majandama hakkama. Puidu kokkuostuhindu kindlaks teha on lihtne, piisab vaid internetiostingust. Kõige keerulisem on aru saada, mis mets ja kui palju konkreetsel kinnistul kasvab.
Kui metsaomanik valib metsamaa müügi asemel siiski ise metsa majandamise, on võimalik, et ta saab igal sammul natuke petta. Kui metsa majandamisest teenitav tulu jaotub aastate peale, siis maa müügist saab omanik enam vähem sama raha korraga kätte. Metsamaa tehingu puhul kannab ostja raha notari deposiitkontole ja müüja saab selle kolme päeva jooksul kätte. Erandiks on juhud, kus müüja tahab saada mingi osa summast sularahas.
Müügiks võib valmistuda näiteks metsamajanduskava tellimisega sõltumatult tegijalt, mitte sellelt, kes metsa osta tahab. Vahel on mõttekam tellida metsamajanduskava asemel hoopis hindamine kinnisvarabüroost, millel on vastav kogemus. Sel juhul jääb metsamajanduskava koostamine ostja hooleks.
Kõik metsamaad kokkuostvad firmad ei hakka ise metsa majandama. Osad kokkuostjad teevad maadele metsamajanduskavad ja müüvad need seejärel pakettidena välisinvestoritele edasi. Sellised paketid ulatuvad 300-1000 hektarini. Edasimüügi jaoks paketti kogutavad maad ostetakse üldjuhul ühest piirkonnast.
Välisinvestorid soovivad maid osta usaldusväärsetelt koostööpartneritelt ja sageli n-ö täispaketina, et neil oleks metsamajandamiskavade tegemisega vähem bürokraatiat ning poleks tarvis iga metsatükki tehingu eel looduses üle kontrollida.
Kui metsamaadele on äsja tehtud hindamine, siis selle hinnaga saab need kindlasti ka maha müüa. Metsamaa hind on praegu buumiaja hinnast kõrgem. Okaspuukinnistute hinnad võivad metsamaa keskmist hinda ületada kahe-kolmekordselt. Rekordhinnaga müüdud metsakinnistutel kasvab tõenäoliselt raieküps 100aastane üraskitest ja mädanikest kahjustamata kuusk. Pole haruldane, kui korraliku kuusemetsaga kaetud kinnistu eest makstakse 8000 eurot hektarist. Ka Arco Vara vahendusel on sellise hinnaga tehinguid toimunud.
Lehtpuuga kaetud metsamaa eest võib saada vaid poole metsamaa keskmisest hinnast või 1000 eurot hektarist. Tehinguhindu mõjutab loomulikult ka see, millise hinnaga puitu parasjagu kokku ostetakse. Kui mõne puiduliigi kokkuost on kasvõi ajutiselt peatatud, siis selliseid metsakinnistuid kas ei osteta või ostetakse kokku tavahinnast odavamalt. Lehtpuu hinda mõjutab ka aastaaeg. Kütteperioodil ja enne seda hinnad tõusevad.
Kommenteerib Heiki Hepner, Tark Mets OÜ juht
Metsamaa konsulideerumine suuremate maaomanike kätte jätkub. Kui vaadata statistikat, võiks ütelda, et ostetud on pigem kvaliteetsemat metsamaad, kus peal rohkem küpseid puistuid. Metsamaa hind sõltub suurel määral sellest, mis seal peal kasvab. Loomulikult maatüki looduskaunis kohtas müümisel makstakse ka asukoha eest, aga ma ei usu, et nüüd selliste maatükkide müük oleks ekstra kasvanud.
Täna on okaspuupalkidel väga kõrged hinnad, seevastu paberipuidu ja küttepuidu hinnad on madalad. See tähendab, et küpsete okaspuistutega maatükkide eest saab varasemaga võrreldes kõrgemat hinda. Noorema ja keskealise metsa eest saab keskmisest natuke madalamat hinda, kuna seal on lähiaastate raies suurem kütte- ja paberipuidu osakaal.
Okaspuupalgi kõrge hinnatase peaks püsima. Ilmselt läheb nii ka kase jämesortimendiga. Paberipuidu hinnakasvu ei julge praegu prognoosida ja suure tõenäosusega ei toimu lähiajal ka olulist küttepuidu kallinemist.
Kõige kallimad on suure raieküpse metsa osakaaluga maatükid, sest sealt saab investeeritud raha kohe tagasi. Hinda mõjutab ka juurdepääs teedelt. Kui teed lähedal puuduvad viib see samuti metsa hinna alla.
Olen reeglina soovitanud raieõigust müüa ja jätta maa alles kas iseendale või oma lastele. Et vältida metsamaa müümist spekulandile, kes selle esimesel võimalusel oluliselt soolasema hinnaga edasi äritseb, võiks õiglase hinna kohta küsida nõu kohalikult metsaühistult või metsakonsulendilt. Metsaühistu abiga võib kaaluda ka oksjoni korraldamist, aga ka siis peaks alghind olema võimalikult keskmise turuhinna tasemel.
* Erametsakeskus tellib OÜ-lt Tark Mets kvartaalseid puiduturu ülevaateid. Tänavune III kvartali puiduturu ülevaade ilmub oktoobri teises pooles
Artikkel ilmus 17. sept. Äripäeva Tööstuse erilehes
Kommentaarid