Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haage küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Iisaku alevik
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jakobimõisa küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kaagvere küla
  • Kambja alevik
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kohila alev
  • Koigi küla
  • Kolga alevik
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõpu alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuru küla
  • Laagri alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Muuga küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Rääma
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Remniku küla
  • Reola küla
  • Rohuneeme küla
  • Roodevälja küla
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuulna küla
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Välgita küla
  • Valkla küla
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võnnu alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Müüjad dikteerivad metsamaa hinda

Vähenev metsamüüjate arv võimaldab järjest teadlikumaks muutuvatel metsaomanikel hindu dikteerida.Asjaosalised selgitavad toimuvat metsaturu korrastumise ning maa koondumisega suurte tegijate kätte.

Kinnisvarabuumi aegu ehk aastal 2007 maksis metsamaa maa-ameti tehingustatistika andmetel 1779 eurot hektarist. Praegu ületab keskmine hektarihind juba 2500 eurot.

Ajalehtede kuulutusteleheküljed on kasvava metsa ja metsamaa kokkuostjate teateid täis. „Aeg kaubelda!" meelitab üks kokkuostjatest. „Ostan parima hinnaga metsamaad üle Eesti," lubab teine.Augusti lõpul otsis Maalehe vahendusel metsa ja metsamaad kuus ja septembri algul Erametsakeskuse kodulehel kaheksa ettevõtet.

2013. aasta esimesel kolmel kvartalil ulatus metsamaa hektari rekordhind juba 9167 ja 9442 euro vahele. Ehkki pole välistatud, et mõne sellise metsatüki puhul oli tegu looduskaunis kohas asuva tulevase arenduskinnistuga, on siiski kõige tõenäolisem, et ostja saab kasvava metsa kuusepalgina kohe rahaks teha.

Metsamaa tehinguid ja puidu kokkuostuhindu kõrvutades ilmneb, et nii maa keskmine hind kui ka okaspuidu kokkuostuhind kasvab, kuid kasvutempo ühtlustub. Veel aasta alguses kasvas maa hind puidu kokkuostuhinnast tunduvalt kiiremini. Spekuleerimisruumi on seega praeguseks jäänud vähemaks.

Kui palju konkreetse metsamaa eest tegelikult raha saab, sõltub eelkõige kinnistul kasvavast metsast, aga ka aastaajast, teede olemasolust ning muudest detailidest. Näiteks saab raieküpse okaspuumetsa eest küsida küll kõrget hinda, aga kui maatükile on teinud pesa kotkas, muutub see potentsiaalse ostja silmis väärtusetuks – metsa majandamisele ja raiele laienevad looduskaitselised piirangud.


Kommenteerib Margus Põld, Arco Real Estate ASi põllu- ja metsamaade maakler

Arvan, et tehingute arv ja maht jätkavad pikemas perspektiivis oma tõusude ja mõõnadega siiski väikest langust ja metsamaa keskmine hind tõuseb. Põhjus on selles, et need, kes tahtsid oma metsamaa müüa, on seda juba teinud. Metsamaa omanikeks on jäänud või saanud inimesed, kes soovivad metsaga tegeleda ega torma müügisoovi tekkides esimese metsaga tegeleva sugulase juurde. Nad kaaluvad rohkem ning võtavad pakkumisi mitmest kohast. Metsa müüjaid on seega järjest vähem. Mets koguneb piiratud arvu inimeste ja firmade kätte, kes majandavad metsa ning elatuvadki sellest.

Tavainimese jaoks on metsamaa paras peavalu, kui ta peaks seda ise majandama hakkama. Puidu kokkuostuhindu kindlaks teha on lihtne, piisab vaid internetiostingust. Kõige keerulisem on aru saada, mis mets ja kui palju konkreetsel kinnistul kasvab.

Kui metsaomanik valib metsamaa müügi asemel siiski ise metsa majandamise, on võimalik, et ta saab igal sammul natuke petta. Kui metsa majandamisest teenitav tulu jaotub aastate peale, siis maa müügist saab omanik enam vähem sama raha korraga kätte. Metsamaa tehingu puhul kannab ostja raha notari deposiitkontole ja müüja saab selle kolme päeva jooksul kätte. Erandiks on juhud, kus müüja tahab saada mingi osa summast sularahas.

Müügiks võib valmistuda näiteks metsamajanduskava tellimisega sõltumatult tegijalt, mitte sellelt, kes metsa osta tahab. Vahel on mõttekam tellida metsamajanduskava asemel hoopis hindamine kinnisvarabüroost, millel on vastav kogemus. Sel juhul jääb metsamajanduskava koostamine ostja hooleks.

Kõik metsamaad kokkuostvad firmad ei hakka ise metsa majandama. Osad kokkuostjad teevad maadele metsamajanduskavad ja müüvad need seejärel pakettidena välisinvestoritele edasi. Sellised paketid ulatuvad 300-1000 hektarini. Edasimüügi jaoks paketti kogutavad maad ostetakse üldjuhul ühest piirkonnast.

Välisinvestorid soovivad maid osta usaldusväärsetelt koostööpartneritelt ja sageli n-ö täispaketina, et neil oleks metsamajandamiskavade tegemisega vähem bürokraatiat ning poleks tarvis iga metsatükki tehingu eel looduses üle kontrollida.

Kui metsamaadele on äsja tehtud hindamine, siis selle hinnaga saab need kindlasti ka maha müüa. Metsamaa hind on praegu buumiaja hinnast kõrgem. Okaspuukinnistute hinnad võivad metsamaa keskmist hinda ületada kahe-kolmekordselt. Rekordhinnaga müüdud metsakinnistutel kasvab tõenäoliselt raieküps 100aastane üraskitest ja mädanikest kahjustamata kuusk. Pole haruldane, kui korraliku kuusemetsaga kaetud kinnistu eest makstakse 8000 eurot hektarist. Ka Arco Vara vahendusel on sellise hinnaga tehinguid toimunud.

Lehtpuuga kaetud metsamaa eest võib saada vaid poole metsamaa keskmisest hinnast või 1000 eurot hektarist. Tehinguhindu mõjutab loomulikult ka see, millise hinnaga puitu parasjagu kokku ostetakse. Kui mõne puiduliigi kokkuost on kasvõi ajutiselt peatatud, siis selliseid metsakinnistuid kas ei osteta või ostetakse kokku tavahinnast odavamalt. Lehtpuu hinda mõjutab ka aastaaeg. Kütteperioodil ja enne seda hinnad tõusevad.


Kommenteerib Heiki Hepner, Tark Mets OÜ juht

Metsamaa konsulideerumine suuremate maaomanike kätte jätkub. Kui vaadata statistikat, võiks ütelda, et ostetud on pigem kvaliteetsemat metsamaad, kus peal rohkem küpseid puistuid. Metsamaa hind sõltub suurel määral sellest, mis seal peal kasvab. Loomulikult maatüki looduskaunis kohtas müümisel makstakse ka asukoha eest, aga ma ei usu, et nüüd selliste maatükkide müük oleks ekstra kasvanud.

Täna on okaspuupalkidel väga kõrged hinnad, seevastu paberipuidu ja küttepuidu hinnad on madalad. See tähendab, et küpsete okaspuistutega maatükkide eest saab varasemaga võrreldes kõrgemat hinda. Noorema ja keskealise metsa eest saab keskmisest natuke madalamat hinda, kuna seal on lähiaastate raies suurem kütte- ja paberipuidu osakaal.

Okaspuupalgi kõrge hinnatase peaks püsima. Ilmselt läheb nii ka kase jämesortimendiga. Paberipuidu hinnakasvu ei julge praegu prognoosida ja suure tõenäosusega ei toimu lähiajal ka olulist küttepuidu kallinemist.

Kõige kallimad on suure raieküpse metsa osakaaluga maatükid, sest sealt saab investeeritud raha kohe tagasi. Hinda mõjutab ka juurdepääs teedelt. Kui teed lähedal puuduvad viib see samuti metsa hinna alla.

Olen reeglina soovitanud raieõigust müüa ja jätta maa alles kas iseendale või oma lastele. Et vältida metsamaa müümist spekulandile, kes selle esimesel võimalusel oluliselt soolasema hinnaga edasi äritseb, võiks õiglase hinna kohta küsida nõu kohalikult metsaühistult või metsakonsulendilt. Metsaühistu abiga võib kaaluda ka oksjoni korraldamist, aga ka siis peaks alghind olema võimalikult keskmise turuhinna tasemel.

* Erametsakeskus tellib OÜ-lt Tark Mets kvartaalseid puiduturu ülevaateid. Tänavune III kvartali puiduturu ülevaade ilmub oktoobri teises pooles

Artikkel ilmus 17. sept. Äripäeva Tööstuse erilehes

metsahind

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn City osakond

Tallinn, Jõe tn 9, 10151+372 502 3709 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?