Samal ajal kui Tallinnas on tehingute arv mõningase langustrendi taustal püsinud sisuliselt analoogsel tasemel nagu veel aasta tagasi, on aga Tallinna lähiümbruses edasine valglinnastumine jätkunud. Kui perspektiivis võib Tallinnas alanevale ehitusaktiivsusele oodata sarnase trendi järgnemist ka Tallinna lähiümbruses, siis tuginevalt käesoleva aasta III kvartalile on seda vähemalt korterelamute püstitamise osas ajaliselt üsna keeruline prognoosida. Tänavu III kvartalis väljastati uute korterite ehitamiseks Tallinna lähiümbruses 79% võrra enam ehituslube kui aasta tagasi, Tallinnas oli samaaegselt kasv koguni 138%. Aasta esimese kolme kvartali vältel on Tallinna lähiümbruses hakatud uusi kortereid aga ehitama 19% võrra suuremas mahus kui aasta varem, Tallinnas on samaaegselt ehitusaktiivsus alanenud 14% võrra.
Vahepeal üsna kiirelt kasvanud ridaelamukorterite pakkumine ei ole aga Tallinna lähivaldades enam olulist täiendust saanud. Uute ridaelamukorterite ehitamine on samal perioodil vähenenud 55% ning ridaelamukorterite püstitamiseks on ehituslube väljastatud 24% võrra vähem kui 2018. aasta esimese kolme kvartali vältel. Üldine valglinnastumine ei ole veel võrreldes möödunud buumi perioodiga sarnaseid mõõtmeid võtnud, kuid arvestades kinnisvaraturul üldist rahunemist, on Tallinna lähiümbruses seni tempokalt kasvanud tehingute arv siiski võrdlemisi märkimisväärne. Eelistatuimaks elukohaks on jätkuvalt Rae vald, kus ainuüksi 2018. aastal kasvas elanike arv 11% võrra, edestades kasvukiiruselt kõik teised Tallinna lähiümbruse vallad.
Rae valla kasv on tänavu aeglustunud, kuid on püsinud tempokas Saue vallas
2019. aasta vältel on aga Rae vallas edasine turuaktiivsuse kasv hetkel aeglustunud, esimese kolme kvartali vältel müüdi 8 korterit vähem kui veel aasta varem samal perioodil. Väga tugev, kuid siiski pelgalt ajutine, tehingute arvu kasv on aset leidnud aga Saue vallas, kus on esimese kolme kvartali vältel müüdud 91% võrra enam kortereid kui 2018. aastal. Kuna tehingute arvu panustavad Tallinna lähiümbruses uusarendused tunduvalt enam kui Tallinna siseselt, on üksikute projektide osakaal tehtud tehingutes periooditi võrdlemisi laialdane, mistõttu nii tehingute arvu kui ka hinnataseme muutused on sageli äärmiselt volatiilsed. Kui Tallinna siseselt moodustab uute korterite osakaal igakuiselt ligikaudu 30%, siis Tallinna lähiümbruses on vastav osakaal enamasti 40 - 50% vahel. Just viimase tõttu võib pealinna lähipiirkondades täheldada tunduvalt kiiremat kinnisvarade hinnakasvu, sest seni pidevalt kasvanud ehitushind peegeldub tehtud tehingutes mõnevõrra enam kui Tallinnas.
Nii Viimsi kui ka Rae vallast on üldistatult saanud mõlemast 20 000 elanikuga piirkonnad, kuid Viimsi valla edasine kasvupotentsiaal on tunduvalt väiksem kui Rae või näiteks Harku vallal. Viimsi oli küll möödunud buumi perioodi vältel üks eelistatuimaid elukeskkondi Tallinna vahetus naabruses, kuid üha süveneva ülerahvastatuse probleemi tõttu ei suuda tänases olukorras Viimsi olulises mahus uusi elanikke enda administratiivpiirkonda meelitada, sest piirkondlik infrastruktuur ei suuda isegi olemasolevat elanikkonna teenindada, alustades kasvõi igapäevastest ummikutest. Viimsi puhul on peetud vajalikuks peatada tulevikus uute detailplaneeringute algatamist või vähemalt vähendada edasist uute elurajoonide esilekerkimist, kuid seni paistab vastav temaatika olevat jäänud pigem mõttemõlgutuseks. Piirkonnas, kus munitsipaal- ja erasektori esindajad on omavahel tihedalt seotud, on keeruline selliseid ettepanekuid realiseerida. Harku valla osas on märgata üsna palju koostamisel olevaid ning ühtlasi realiseerimata detailplaneeringuid, mistõttu võib järgnevatel perioodidel aktiivne valglinnastumine siirduda järgmiste piirkondlike keskuste lähiümbrusesse.
Kommentaarid