Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinimäe alevik
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kokkuhoid sõltub maja energiasäästuvõimest

09.06.2014, Aivar Kaljulaid, Arco Vara maade ja majade maakler

Nii majaostjad kui ka oma kodu ehitajad soovivad leida võimalikult ökonoomset ja säästvat hoonet, kuid pakutavate lahenduste tegelikus energiasäästuvõimes on taustateadmisteta üsna raske orienteeruda.

Sageli omistatakse ülimat ökonoomsust ja säästvust vaid ökoehitusele. Ökoehitus, ökoloogilised materjalid ja ökoloogiline eluviis on üks praegustest moeteemadest, mida võib teatud mõttes võrrelda noorte tallinlaste unistusega soetada korter Kalamajja, Uude Maailma, Kadriorgu või mõnda teise nostalgilisse puitasumisse.

 

Ökoehitus vs säästlikkus?

Erinevas staadiumis ökokülasid ja –arendusi on ja kindlasti tuleb neid ka juurde. Kui mõista aga ökoehituse all vaid ökoloogilist, ökonoomset, looduslikku, loomulikku ja säästvat suhtumist elukeskkonna kujundamisse, mille teostamisel kasutatakse peamiselt käsitsitööd, on ja jääb see suhteliselt väikese entusiastide grupi ning fanaatikute pärusmaaks.

Sellist ehitamist iseloomustab spetsiifiliste käsitööoskuste valdamine, suur ajakulu ja kõrge hind isegi siis, kui tulevane majaomanik teeb kõiki ehitustöid oma kätega.

Aega ja vaeva kulub nii sobivate materjalide hankimisele kui ka tööde õigele ajastamisele. Kogu majaehituse kestel võib omaniku põhitöö olla seetõttu kas tugevalt häiritud või jääda sootuks unarusse. Kui majaomanik on mingil põhjusel sunnitud hiljem oma kodu müüma, saab ta tõenäoliselt rahasse arvestatuna tagasi vaid murdosa hoone rajamisse panustatust.

Samas on ökonoomsus ja energia kokkuhoid kogu tänapäevast elamuarendust läbivaks teemaks. Kokkuhoiu põhinäitajad avalduvad juba asukohavalikus ning asjatundlikult koostatud ehitusprojektis. Lõplik tõde maja energiasäästlikkuse kohta selgub siiski alles hoones elamise kõrvalkuludest. Vaatame lähemalt, mis eristab energiasäästlikku maja tavaehitusest.

Asukoht ja projekteerimine

Energiasäästliku maja ekitamiseks sobib kõige paremini põhja-lõunasuunaline krunt, kuhu pääseb ligi põhjasuunalt. Et loodusest tulevat energiat võimalikult palju ära kasutada, tuleks maja kavandada abiruumidega vastu krundi põhjaserva ning elutoa ja köögiga vastu lõunapoolsesse ossa jäävat hoovi. Teise variandina saab maja paigutada hoovisügavusse või kinnistu piiriga võrreldes mingi nurga alla, kuid kindlasti nii, et päevasel ajal paistaks võimalikult palju päikest eluruumidesse.

Energiasäästliku maja projekteerimist tuleb võtta väga tõsiselt. Projekteerimine on A ja O. Tavaprojektile lisanduvad mitmesugused eriprojektid, sh kütte- ja ventilatsioonirojekt. Julgelt võib öelda, et energiasäästliku maja ehitamisel kulub 70% töömahust projekteerimisele ja 30% ehitusele. Kõik süsteemid peavad enne olema paberil kokku viidud ja kogu projekt otsast lõpuni valmis, kui labida maasse lööd, muidu läheb majaehitus kavandatust kuni kaks korda kallimaks.

Õhupidavus ja materjali valik

Kõik sõltub sellest, mida inimene ise tahab, kas puitmaja või kivimaja. Juhin tähelepanu sellele, et energiasäästliku puitmajana tuleb kõne alla vaid puitkarkassmaja, mitte palkmaja, kuna tänapäeva palkmajade puhul ei kasutata välis- ega sisesoojustust.

Ühe variandina võib ehitada betoonmaja, kuid tuleb arvestada, et betoon on küllaltki rabe materjal. Kui maapind vajub või tõuseb, tekivad betoonist valatud maja välisseina praod ning kogu hoone minetab oma energiasäästlikkuse.

Energiasäästliku maja välissein ja katuslagi peavad olema tavalise maja omadest õhutihedamad ja kvaliteetsemad. Energiasääst tuleb nii õhupidavusest, paksusest kui ka soojustusest. Tasub märkida, et õhupidavus ja soojustamine on kaks erinevat asja.

Üldine reegel on, et mida paksem sein, seda energiasäästlikum maja. Tänapäeva ehitusnorm näeb minimumina ette 15 sentimeetrist soojustust. Sellise soojustusega maja on aga energiasäästust väga kaugel. Tegelikult peaks soojustust olema vähemasti kaks korda rohkem.

Kivimajade ehituseks on olemas spetsiaalsed energiasäästlikud tooted, mille valmistamisel pressitakse tehases kokku kivi ja soojustus. Kiviseina paksus koos kandekonstruktsioonidega võib ulatuda üle poole meetri. Energiasäästlike majade ehitamiseks kasutatakse praegu ka Lego tüüpi penoplastist tehasetoodet, mis valatakse seest betooni täis ja mis võimaldab püstitada ka passiivmaja standardile vastavaid hooneid.

Ventilatsioon

Vanades majades käib õhuvahetus läbi akende ja uste. Kui on korralikult ehitatud õhutihe sein ja avatäited, tekib küsimus, mis seisvast õhust saab. Seetõttu peab energiasäästlikes majades kindlasti olema ka ventilatsioonisüsteem, mis võtab majast niiskuse välja ning annab värske õhu.

Ventilatsioon võib majaomaniku valikul olla nii lihtne väljatõmme kui ka soojustagastusega süsteem, mis annab nii värske õhu, kütte kui ka sooja vee. Kallimad ventilatsioonilahendused võimaldavad kuni 90% energiatagastust.

Praegu kehtivad ehitusnormid ventilatsioonisüsteemi olemasolu ette ei näe, kuid 2020 kehtima hakkavad ehitusnormid eeldavad uute majade ehitamisel ka ventilatsioonisüsteemi rajamist.

Ehitamine

Ehituse juures oleks õige kasutada professionaale ning kvaliteetset tööjõudu, kuid see ei tähenda, et tööjõu eest rohkem makstes saad midagi paremat. Võib aga julgelt öelda, et normaalne ehitaja peab oskama projekti lugeda. Madalakvaliteetne tööjõud ei pruugi seda osata. Energiasäästliku maja saab ka ise ehitada, kuid asjatundjatega on siiski soovitav nõu pidada.

Tänapäeval ei saa enam ehitada, kui hoonele pole väljastatud energiasäästlikkust näitavat märgist. Samas näitab energiamärgis teatud säästuvahemikku. Et maja ostmisel aru saada, kui energiasäästliku majaga tegu on, tuleb küsida kuluarveid. Uuel majal kuluarveid pole, kuid näiteks juba kasutuses oleva passivmaja puhul on näha, et hoone aastane küttekulu jääb 300 euro piiresse.

Olemasolevate ja uute majade peamine erinevus energiasäästlikkuses tuleneb avatäidetest ehk soojapidavatest akendest-ustest, mitte niivõrd seina paksusest. Paljud korterid ja eramud on seetõttu vanad aknad uute vastu vahetanud, kuid ventilatsiooni küsimust pole siiani lahendatud.

Olen majade müümisel kokku puutunud nii sellistega, kus pole ventilatsioonisüsteemi kui ka niisuguste hoonetega, kus see on olemas. Müügis olevate uute majade puhul on praegu ülekaalus siiski need, milles ventilatsiooni pole. Ventilatsioonisüsteemi puudumine väljendub samal ajal nii maja hinnas kui ka selle sisekliimas.


Aivar Kaljulaid
Maakler / Broker
gsm: +372 564 0565
e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?