Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Vara vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Karula vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Iisaku alevik
  • Ilmandu küla
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kallavere küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Laabi küla
  • Lähte alevik
  • Lammiku küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päide küla
  • Paistu küla
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rasina küla
  • Reola küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvandi alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vissi küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kokkuhoid sõltub maja energiasäästuvõimest

09.06.2014, Aivar Kaljulaid, Arco Vara maade ja majade maakler

Nii majaostjad kui ka oma kodu ehitajad soovivad leida võimalikult ökonoomset ja säästvat hoonet, kuid pakutavate lahenduste tegelikus energiasäästuvõimes on taustateadmisteta üsna raske orienteeruda.

Sageli omistatakse ülimat ökonoomsust ja säästvust vaid ökoehitusele. Ökoehitus, ökoloogilised materjalid ja ökoloogiline eluviis on üks praegustest moeteemadest, mida võib teatud mõttes võrrelda noorte tallinlaste unistusega soetada korter Kalamajja, Uude Maailma, Kadriorgu või mõnda teise nostalgilisse puitasumisse.

 

Ökoehitus vs säästlikkus?

Erinevas staadiumis ökokülasid ja –arendusi on ja kindlasti tuleb neid ka juurde. Kui mõista aga ökoehituse all vaid ökoloogilist, ökonoomset, looduslikku, loomulikku ja säästvat suhtumist elukeskkonna kujundamisse, mille teostamisel kasutatakse peamiselt käsitsitööd, on ja jääb see suhteliselt väikese entusiastide grupi ning fanaatikute pärusmaaks.

Sellist ehitamist iseloomustab spetsiifiliste käsitööoskuste valdamine, suur ajakulu ja kõrge hind isegi siis, kui tulevane majaomanik teeb kõiki ehitustöid oma kätega.

Aega ja vaeva kulub nii sobivate materjalide hankimisele kui ka tööde õigele ajastamisele. Kogu majaehituse kestel võib omaniku põhitöö olla seetõttu kas tugevalt häiritud või jääda sootuks unarusse. Kui majaomanik on mingil põhjusel sunnitud hiljem oma kodu müüma, saab ta tõenäoliselt rahasse arvestatuna tagasi vaid murdosa hoone rajamisse panustatust.

Samas on ökonoomsus ja energia kokkuhoid kogu tänapäevast elamuarendust läbivaks teemaks. Kokkuhoiu põhinäitajad avalduvad juba asukohavalikus ning asjatundlikult koostatud ehitusprojektis. Lõplik tõde maja energiasäästlikkuse kohta selgub siiski alles hoones elamise kõrvalkuludest. Vaatame lähemalt, mis eristab energiasäästlikku maja tavaehitusest.

Asukoht ja projekteerimine

Energiasäästliku maja ekitamiseks sobib kõige paremini põhja-lõunasuunaline krunt, kuhu pääseb ligi põhjasuunalt. Et loodusest tulevat energiat võimalikult palju ära kasutada, tuleks maja kavandada abiruumidega vastu krundi põhjaserva ning elutoa ja köögiga vastu lõunapoolsesse ossa jäävat hoovi. Teise variandina saab maja paigutada hoovisügavusse või kinnistu piiriga võrreldes mingi nurga alla, kuid kindlasti nii, et päevasel ajal paistaks võimalikult palju päikest eluruumidesse.

Energiasäästliku maja projekteerimist tuleb võtta väga tõsiselt. Projekteerimine on A ja O. Tavaprojektile lisanduvad mitmesugused eriprojektid, sh kütte- ja ventilatsioonirojekt. Julgelt võib öelda, et energiasäästliku maja ehitamisel kulub 70% töömahust projekteerimisele ja 30% ehitusele. Kõik süsteemid peavad enne olema paberil kokku viidud ja kogu projekt otsast lõpuni valmis, kui labida maasse lööd, muidu läheb majaehitus kavandatust kuni kaks korda kallimaks.

Õhupidavus ja materjali valik

Kõik sõltub sellest, mida inimene ise tahab, kas puitmaja või kivimaja. Juhin tähelepanu sellele, et energiasäästliku puitmajana tuleb kõne alla vaid puitkarkassmaja, mitte palkmaja, kuna tänapäeva palkmajade puhul ei kasutata välis- ega sisesoojustust.

Ühe variandina võib ehitada betoonmaja, kuid tuleb arvestada, et betoon on küllaltki rabe materjal. Kui maapind vajub või tõuseb, tekivad betoonist valatud maja välisseina praod ning kogu hoone minetab oma energiasäästlikkuse.

Energiasäästliku maja välissein ja katuslagi peavad olema tavalise maja omadest õhutihedamad ja kvaliteetsemad. Energiasääst tuleb nii õhupidavusest, paksusest kui ka soojustusest. Tasub märkida, et õhupidavus ja soojustamine on kaks erinevat asja.

Üldine reegel on, et mida paksem sein, seda energiasäästlikum maja. Tänapäeva ehitusnorm näeb minimumina ette 15 sentimeetrist soojustust. Sellise soojustusega maja on aga energiasäästust väga kaugel. Tegelikult peaks soojustust olema vähemasti kaks korda rohkem.

Kivimajade ehituseks on olemas spetsiaalsed energiasäästlikud tooted, mille valmistamisel pressitakse tehases kokku kivi ja soojustus. Kiviseina paksus koos kandekonstruktsioonidega võib ulatuda üle poole meetri. Energiasäästlike majade ehitamiseks kasutatakse praegu ka Lego tüüpi penoplastist tehasetoodet, mis valatakse seest betooni täis ja mis võimaldab püstitada ka passiivmaja standardile vastavaid hooneid.

Ventilatsioon

Vanades majades käib õhuvahetus läbi akende ja uste. Kui on korralikult ehitatud õhutihe sein ja avatäited, tekib küsimus, mis seisvast õhust saab. Seetõttu peab energiasäästlikes majades kindlasti olema ka ventilatsioonisüsteem, mis võtab majast niiskuse välja ning annab värske õhu.

Ventilatsioon võib majaomaniku valikul olla nii lihtne väljatõmme kui ka soojustagastusega süsteem, mis annab nii värske õhu, kütte kui ka sooja vee. Kallimad ventilatsioonilahendused võimaldavad kuni 90% energiatagastust.

Praegu kehtivad ehitusnormid ventilatsioonisüsteemi olemasolu ette ei näe, kuid 2020 kehtima hakkavad ehitusnormid eeldavad uute majade ehitamisel ka ventilatsioonisüsteemi rajamist.

Ehitamine

Ehituse juures oleks õige kasutada professionaale ning kvaliteetset tööjõudu, kuid see ei tähenda, et tööjõu eest rohkem makstes saad midagi paremat. Võib aga julgelt öelda, et normaalne ehitaja peab oskama projekti lugeda. Madalakvaliteetne tööjõud ei pruugi seda osata. Energiasäästliku maja saab ka ise ehitada, kuid asjatundjatega on siiski soovitav nõu pidada.

Tänapäeval ei saa enam ehitada, kui hoonele pole väljastatud energiasäästlikkust näitavat märgist. Samas näitab energiamärgis teatud säästuvahemikku. Et maja ostmisel aru saada, kui energiasäästliku majaga tegu on, tuleb küsida kuluarveid. Uuel majal kuluarveid pole, kuid näiteks juba kasutuses oleva passivmaja puhul on näha, et hoone aastane küttekulu jääb 300 euro piiresse.

Olemasolevate ja uute majade peamine erinevus energiasäästlikkuses tuleneb avatäidetest ehk soojapidavatest akendest-ustest, mitte niivõrd seina paksusest. Paljud korterid ja eramud on seetõttu vanad aknad uute vastu vahetanud, kuid ventilatsiooni küsimust pole siiani lahendatud.

Olen majade müümisel kokku puutunud nii sellistega, kus pole ventilatsioonisüsteemi kui ka niisuguste hoonetega, kus see on olemas. Müügis olevate uute majade puhul on praegu ülekaalus siiski need, milles ventilatsiooni pole. Ventilatsioonisüsteemi puudumine väljendub samal ajal nii maja hinnas kui ka selle sisekliimas.


Aivar Kaljulaid
Maakler / Broker
gsm: +372 564 0565
e-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn City osakond

Tallinn, Jõe tn 9, 10151+372 502 3709 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?