Enamik Mustamäe elamurajoonist on 5–16-korruseliste paneelelamute piirkond. Aastate jooksul on aga kunagi tumeda mäenõlva järgi nime saanud linnaosa muutunud parkiderohkeks värviliseks elukeskkonnaks.
Ideekavandi järgi, mis võitis 1958. aastal korraldatud arhitektuurivõistluse, oli plaanis linnaossa rajada madalam ja hõredam hoonestus, mida hiljem ehitada tihedamaks ja kõrgemaks. Kõrgemad majad (9-, 14-, ja 16-korruselised) paigutati loogikast lähtuvalt suuremate magistraalide ristmike juurde.
Algusaegadel oli antud piirkond üpris igavavõitu ja ühtlaselt eri varjundites hall – igalt poolt vaatas vastu suurpaneelide killustikviimistlus. Olukorda mikrorajoonis ei päästnud ka majade otsaseinte pannood. Haljastust samuti alles rajati. Usun, et soolaleivapidudel oli külalistel siin väga kerge ära eksida: enamik maju olid lihtsalt täpselt ühte nägu.
Aastate jooksul on Mustamäe ilme vägagi muutunud. Võrreldes algusaegadega on Mustamäe tunduvalt värvirohkem ja rohelisem. Siin on piisavalt nii looduslikku kui ka istutatud metsa, näiteks Sütiste mets, Kadaka parkmets, TTÜ metsapark, Lepistiku, Pargitiigi ja Männi park.
Tänapäeva Mustamäel on enamik korterelamuid küll oma aja ära elanud (esialgu oli nende eluajaks plaanitud 40 aastat), kuid aktiivsemad korteriühistud on hakanud neid renoveerima ning kaasajastama, mis on lisanud Mustamäe üldpildile väga palju eri värvitoone.
Põnev on teada ka seda, kuidas piirkond endale nime sai. Linnaosa asub liivasel tasandikul ning ulatub lõunas järsu nõlvani, mille suurimaks kõrguseks on mõõdetud 63,5 meetrit üle merepinna. Pärast teist maailmasõda sai praegune Mustamäe ala endale nime just selle nõlva järgi, sest see paistis linna poolt vaadatuna üpris tumedana. Praegust Mustamäe ala hüüti kahtemoodi: Sini- ja Mustamäe. Sinimäe nimi kadus aja jooksul ning alles jäi rahvale meelepärasem – Mustamäe.
Erinevad asumid on endale samuti aja jooksul nime saanud. Mustamäe ei tekkinud päris tühjale kohale: juba 17. sajandil oli Harku järvest kagus Kadaka küla, 20. sajandil kasvatati seal Tallinnale aedvilja. Nõukogude ajal sai külarahvas seal kolhoosielu proovida, enne kui küla eri osad 1958. ja 1975. aastal Tallinnaga liideti. Kadaka sai endale nime just selle küla järgi. Suur osa linnaosast oli vanasti soine. Seal oli niiskuse tõttu palju kiile, parme, vaablaseid, sipelgaid, kuklaseid, siile jne. Sealt pärineb Sääse asumi nimi ja samast said omale nime ka paljud tänavad.
Kommentaarid