Äripäev avaldas väga tabava torke linnakodanikult, kelle korteri naabrusesse planeeritakse uut arendust. „Need vennad tahavad praegu kõik täis ehitada. Meie vaatame seda kui elanikud, nemad nagu rahateenimisobjekti.“
Olles ise „nende vendade“ ehk arendajate hulgas, tahaksin vastu öelda, et raha teenimiseks tuleb olla elanike poolel ja vaadata asja nagu elanik. Nõudluse ja pakkumise vahekord on Eestis tasakaalustumas. Keegi ei pea enam ostma kodu või üürima kaubandus- või äripinda hirmu pärast, et „maa on Tallinnas lõppemas.“ Pole vaja kolida ka nõukogudeaegsest korterist („vihma käest“) uue räästa alla, on paremaid valikuid.
Tallinna kinnisvaraturu põhiseaduseks on uuesti darvinism. Lihtsustatult: vaadake kinnisvara müügipakkumiste hulka viis aastat tagasi (ca 40 000) ja nüüd (üle 50 000). Seevastu kinnisvara ostvate inimeste hulk Eestis on viie aasta jooksul vähenenud vähemalt 30 000 inimese võrra. Või vaadakem kraanasid, mida Tallinnas on kogu silmapiiri ulatuses. Täna on Tallinnas kraanat isegi raske püsti saada, kuna vabad kraanad on ära broneeritud. Kaubanduspindade hulk on kasvanud 350 ruutmeetrilt tuhande inimese kohta (mida kolleeg Hillar Teder pidas veel 2012. aasta septembris liiga paljuks) ca 750 ruutmeetrini tuhande inimese kohta. Kokkuvõte on lihtne: ostjate ja üürnike käes on raha. Nõudlusega mitte kaasas käivad liigid surevad välja. Kui arendajate olelusvõitlus põimida oskuslikult linna strateegilise, tulevikku vaatava planeerimisega ja planeeringunõuetega, saadakse elanikele väga head tulemused. Elanikud elavad ägedas, palju võimalusi pakkuvas linnakeskkonnas.
Ühesõnaga, tugevad arendajad teenivad raha, kusjuures ei „ehita kõike täis.“
Kinnisvaraarenduses on pärast viimast suurt kriisi järjest vähemaks jäänud projekte, mida Arco Vara slängis kutsutakse „exceli majadeks.“ Exceli maja on selline maja, mille asukoht, väljanägemine, planeering, materjalivalik ning ümbritsev keskkond on otsustatud ainult arvutustabeli abiga. Põhimõttel, et müüdav pind ja küsitav hind oleks suurim, ning rahaline paigutus vähim võimalik. Ainult arvutustabeliga on planeeritud näiteks mõne parkimiskorruse sissepääsud, mis geomeetriliselt on joonisel korrapärased ja vastavad normidele, kuid ei vasta tegelikus elus reaalse auto pöörderaadiusele ja liikumistrajektoorile, ega auto vasakpoolsel istmel oleva juhi vaateväljale. Et selles veenduda, vaadake parkimismajas mahasõidetud nurki ja äärekivisid. Ainult arvutustabelil pole inimesega, kes selle põhjal elama, töötama või oma aega veetma peaks hakkama, mingit pistmist. Majast teeb maja väärtused, mida ta endas kannab. Seetõttu on paljude 30ndatel ehitatud maja ruutmeetri hind kallim, kui 2000ndatel ehitatud maja ruutmeetri hind.
Kuna arvutustabelil pole mingit pistmist inimesega, siis pole tal võimekust köita ka inimese raha. Exceli majad on juba tärkava tormi keskmes, kui vaadata näiteks Tallinna tehingute statistikat ja erinevate ekspertide vastukäivaid hinnanguid. Hinnad tõusevad – hinnad enam ei tõuse? Uusarendusi on palju - neid on liiga palju? Kui palju mahub Tallinna veel kaubanduspindu?
Ning selle taustal näeme, et on projekte, mis on vaatamata kõigele edukad. On kaubanduskeskusi, mille parklad on autosid ja poed inimesi täis. On uusarendusi, mis müüakse juba ehituse käigus välja ning mille korteri järelturuhind on kõrgem, kui oli uue korteri hind. On büroohooneid, mille üürihuvilistest on järjekord. Hea kinnisvara hind tõuseb edasi. Inimesed! Ärge kulutage oma lühikest elu ja vaevaga teenitud raha, et maksta intresse ja kasumit kinnisvara eest, mille kogu kujundus toimus excelis.
Tarmo Sild
Arco Real Estate AS
juhatuse esimees
Kommentaarid