Hiljuti täitus kaks aastat päevast, mil Viljandi ümbruse vallad ühinesid ühiseks vallaks ja vallakeskuseks sai Viljandi linn. Kohalikku kinnisvaraturgu pole aga kohaliku võimu koondumine ühte keskusesse suurt mõjutanud. Arco Vara Viljandi hindaja Egle Milleri sõnul on tehingute arv korteriturul võrreldes aastataguse ajaga vähenenud, kuid tehingud eramajade ja maadega on ilusas kasvutrendis.
Korterite hinnad ei ole Viljandi linnas oluliselt muutunud. Käesoleva aasta kolmandas kvartalis toimus 65 korteritehingut, mida on 14,5% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Viljandi korteri keskmine ruutmeetrihind tõusis viimase aastaga 552 eurolt 574 euroni ehk 4%.
Korteritehingu keskmine väärtus ulatus kolmandas kvartalis 28 322 euroni, mida on mullusest 11,8% vähem.
Korteriostjate lemmikuks on Viljandis 2-3-toalised korterid. Neid soovivad soetada oma elu alustavad noored, aga ka vanemad inimesed, kes tahavad suuremalt pinnalt väiksemale kolida. Viimaste eelistuseks on veel vanusest tingitult esimene ja teine korrus, kuna vanadel kortermajadel liftid puuduvad.
Tüüpkorterite keskmine hinnatase on enamasti pakkumishindadest üldjuhul madalam. Korteri hinnataseme määramiseks on soovitatav konsulteerida kogenud maakleri või hindajaga.
Viljandi üüriturul liikujaid saab põhiliselt jagada kolme gruppi – tudengid, kes annavad üürikortereid nii-öelda käest-kätte ja noored pered ning tööealised inimesed ning sissetulev tööjõud, kellest paljud otsivad pindu ka kinnisvarabüroo kaudu. Üürihinnad püsivad kõrgel ja toetavad korterite ostuhuvi.
Uusarendusi napib
Uusarendusi Viljandis valmimas ei ole. Paari uue korterielamu ehitus ootab paremaid aegu.
Enim renoveeritakse vanemaid hooneid, mis muudetakse korterelamuteks või on olnud varem korterelamud. Näiteks suur ostuhuvi on olnud Lossi tänav 35 asuva maja vastu.
Hetkel on kesklinna piirkonnas renoveerimisjärgus 3-korruseline hoone aadressiga Mäe tn 4, kuhu planeeritakse 12 korterit. Nimetatud korterite vastu tunnevad huvi nii kohalikud- kui välismaalased.
Eramajad on nõutud
Viljandimaa hoonestatud elamumaadega kaubeldi kolmandas kvartalis üliaktiivselt. Tehingute arv ületas möödunud aasta kolmanda kvartali taset 44,8% ja keskmine tehinguhind 14,8%. Viljandi linnas kasvas elamutehingute arv 13-lt mullu kolmandas kvartalis 24ni ehk 84,6%. Keskmine tehinguhind tõusis Viljandis 37 538 eurolt 55 002 euroni ehk 46,5%.
Nõudlus on linnast 10 – 15 kilomeetrit eemal asuvate maamajade vastu, millel õige hinna ja kvaliteedi suhe. Enim nõutud on heas seisukorras elamud, kuid ostuhuvi on ka eramute vastu, mis vajavad põhjalikku renoveerimist.
Suur nõudlus maa järele
Hoonestamata maatulundusmaadega kaubeldakse Viljandimaal väga aktiivselt. Pinnaühiku mediaanhind ja keskmine hind püsivad eelmise aasta kolmanda kvartali tasemel ehk 21 sendil ja 24 sendil ruutmeetri kohta. Tehingute arv kasvas eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 11,7%, 128 tehingult 143 tehinguni.
Eraldi teema on tehingud metsa- ja põllumaadega. Nõudlus raieküpse puistu ja viljaka mullastikuga metsa- ning põllumaade järele on ületanud juba aastaid pakkumist. Tänavu müüdi 34 juhul metsamaad ja 11 juhul haritavat maad, mida on mullusest pisut vähem.
Põllumaa ja metsa vastu tunnevad enim huvi tootjad ja töötlejad, aga info müügist liigub enamasti asjaosaliste vahel ning ei kasutata kolmandaid osapooli.
Tüüpkorterite orienteeruvad pakkumishinnad Viljandis:
|
1-toalised (€/m²) |
2-toalised (€/m²) |
3- ja enamatoalised (€/m²) |
|
650 – 800 |
550 – 800 |
450 – 750 |
Allikad: kv.ee, Arco Vara
Egle Miller
Hindaja
Arco Vara Viljandi esindus
Kommentaarid