Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Ilmandu küla
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Laagri alevik
  • Lähte alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laupa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Lepna alevik
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mägari küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Märjamaa alev
  • Marksa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõo alevik
  • Nurme küla
  • Nurmsi küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Paistu küla
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pärnu-Jaagupi alev
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Ramsi alevik
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Rasina küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Roiu alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvandi alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Väike-Kareda küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasalemma alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Katusekorter – hea äri nii väikesele majale kui ka ehitajale

Pööningukorruse väljaehitamine on majale tervikuna suhteliselt hea äri. Tavaliselt paneb ehitaja katusekorruse selle käigus majale uue katuse, teeb korda fassaadi ja trepikojad.

Väikesesse majja tuleb juurde ka elanikke, mis tähendab, et üldkulud lähevad väiksemaks, kuna need jagatakse rohkemate inimeste peale. Huvi katusekorterite ostmise vastu on olemas, kuid väiksemates, kahe-kolmekorruselistes majades. Suuremates ja kõrgemates majades, kus ei ole lifti, on katusekorruse müük keerulisem, kuna peab jala käima.

Kust alustada?

Ehituslik ekspertiis tuleb tellida kohe, kui tuleb idee katusekortereid teha. Samamoodi tuleb oma idee kohe kohaliku omavalitsusega läbi rääkida. Ei ole mõtet aega raisata, kui kohalik omavalitsus ei luba kortereid juurde teha või kui ei lubata teha täiendavaid aknaid.

Uute korterite lisandumisel tuleb parkimiskohti igal juhul juurde teha. Kui parkimist ei ole võimalik tagada nii paljudele, kui kohaliku omavalitsuse parkimise arengukava nõuab, on vaja korterite lisamiseks saavutada erikokkulepe.

Enne projekteerimist on soovitav välja selgitada, kas ning mis hinnaga saab konkreetse maja katusekortereid müüa. Ehitaja vaatab pööninguid selle järgi, kui palju müüdavat pinda ta sealt saab. Pööningut saab ehitajale pakkuda vaid siis, kui maja asukoht on atraktiivne ning katusekorrusel tekib piisavalt müüdavat pinda.

On väiksemaid ettevõtteid, mis otsivad oma inimestele pidevat tööd ja on seetõttu aeg-ajalt nõus ka madalama kasumiga, kuid osad ehitajad ootavad katusekorteritest 20%-ist ja suuremat tootlust. Selge on muidugi ka see, et suured kinnisvaraarendajad katusekortereid välja ehitama ei hakka.


Milles ja kuidas kokku leppida?

Loomulikult võivad korteriomanikud ja korteriühistu ka ise katusekortereid välja ehitada, kui nad on ehituse ja kinnisvaraarendusega varem kokku puutunud. Väikestes majades, kus korteriomanikud tunnevad tihti üksteist, kiputakse tegema suulisi kokkuleppeid ja võib juhtuda, et aktiivsemad korteriomanikud laiendavad oma elamist pööningule n-ö teiste arvelt. Tean juhtumit, kus pööningu kasutuselevõtu eest lubati kogu maja korda teha, kuid tegelikkuses vahetati välja vaid katus. Selle maja fassaad ja trepikoda on siiani remontimata ning ilmselt jääbki nii, sest notariaalset kokkulepet kõigi korteriomanikega ei sõlmitud ning tähtaegu paika ei pandud.

Ehituslepingusse oleks tööde ning tähtaegade kõrval mõistlik kirja panna ka see, et kui konstruktsioonide avamise käigus ilmneb varjatud puudusi, tuleb ehitajal need kõrvaldada. Ehituslepingus olevad lubadused tuleb kinnitada notariaalselt. Korterite lisandumine võib tähendada vajadust vahetada välja kogu maja kommunikatsioonid, kuna olemasolevad tehnosüsteemid ei suuda muidu kortereid teenindada.

Kui katusekorruse väljaehitajaks tehakse kokkulepe ehitusettevõttega, ajab see firma tavaliselt kõik load ja muud vajalikud asjad ise korda. Ehitustegevust võib alustada alles siis, kui on olemas projekt ja saadud vajalikud kooskõlastused. Lepingu teine osapool peaks kooskõlastuste olemasolu ka kontrollima.

Katusekortereid võiks müüma hakata koos ehitustööde alustamisega. Juhul, kui inimene ostab korteri eluasemelaenuga, peab ta arvestama, et pangad nõuavad uute korteritega majale kasutusluba. Katusekorteri ostuks saab eluasemelaenu, kuid pangad annavad siis tähtaja, millal peab maja kasutusloa saama.

 

KOMMENTAAR

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht

Katusekorterid sobivad eelkõige ajaloolise või  miljööväärtuslikku piirkonda. Need majad võivad olla nii puit- kui ka kivimajad, näiteks Stalini-aegsed hooned. Need korterid on sihtgrupile, kellele meeldivad ebatavalised ruumilahendused.

Välja ehitamata pööningukorrust saab müüa, kuid sellisel kujul ei ole korteritele reeglina ostjaid. Katusekortereid peaks müüma vähemalt valge karbi kujul, sest tuleb müüa emotsiooni. Maja korteriomanikud ja korteriühistu võivad kinnisvaraarendajaks hakata, et katusekorterid välja ehitada, kuid küsimus on, kas ja kuidas saavad nad finantseerimist. Kommertspangad ei anna nii väikeste asjade arendamiseks laenu või soovitakse suurt omafinantseeringut.

Katusekorteri jaoks on kivikatus ilmselt kõige parem. Bituumenist rullmaterjalide puhul peab jälgima, kui kaua katus veel vastu peab, sest rullmaterjalid kestavad kõige lühemat aega. Korteriomanik ei pea küll läbilaskvat katust vahetama, aga kannatab kõige rohkem, kuna elab otse katuse all. Läbilaskva katuse vahetab küll korteriühistu, aga kui katus ei pea sooja, ei hakata seda sellepärast veel katust ümber tegema. Nii jääb see ilmselt aastateks või aastakümneteks.

Maja otsaakende puhul on ruumi valgustus korras. Vintskapiga aknad valgustavad ruume samuti päris kenasti ja neist saab välja vaadata. Katusega ühes tasapinnas aknad on kõige halvem variant, sest puudub vaade ning sageli lasevad need läbi vihmavett.

 

Infoks katusekorteri ostjale:

Plussid

Tavaliselt on katusekorterist hea vaade.

Värskem õhk ja rohkem valgust, suurem privaatsus.

Keegi ei trambi sinu korteri kohal.

Kasulikku pinda mõõdetakse 1,6 ruutmeetri kõrguselt, mis tähendab, et korteris on tavapärasest rohkem õhku ja ruumi panipaikadeks, mille eest ei tule ruutmeetripõhiseid kommunaalmakseid maksta.

Miinused

Kaldus seinad, müra ja ilmast sõltuv temperatuur. Kui katus on halvasti soojustatud, on talvel külm ja suvel kuum.

Plekkkatuse puhul võib kosta läbi vihma trummeldamine ja tuule ulg. Valtsplekkkatuse puhul võib lisanduda tormituulest tekkiv kolin.

Enamasti puudub lift ja mööbel on vaja üles tassida. Ise on vaja kogu aeg üles-alla käia. Lisaks tuleb sisustamist alustada juba koos projekteerimisega, kasutada oma pead ja rohkem otsida või tellida isegi erilahendusega mööblit.

Pikematel inimestel on katusekorteris elada ebamugav.

 

Mida ostja peaks jälgima?

Kas majal on kasutusluba ja notariaalne kasutuskord. Notariaalse kasutuskorraga jagatakse üldkasutatavates ruumides asuvaid panipaiku ja õues olevaid parkimiskohti. Nende kasutamise õigust saab osta ja müüa vaid koos korteriga, mitte eraldi.

Kuidas arvestatakse katusekorteri üldpinda. Paljud katusekorterite müüjad näitavad pakkumises põrandapinna suurust, mis ei ole õige. Üldpinda  tuleks mõõta 1,6 m kõrguselt, nagu seda tehakse inventariseerimisel.

Kas katus on korralikult soojustatud. Kui tuvide käimine plekkkatusel läbi kostab, on katus halvasti soojustatud. Et plekkkatuse all on kuulda vihma trummeldamist ja plekk kipub tuulega kolisema, on soovitav katusekorterit  vaatamas käia vihmase ja tuulise ilmaga.

 

Tasub teada

Kui palju olemasolevate korterite väärtus pööningu väljaehitamisega tõuseb, on raske öelda, sest mängu tulevad pisiasjad. Üldjuhul annab katusekorterite väljaehitamine koos katuse vahetamise, fassaadi kordategemise ja trepikodade remontimisega kogu majale juurde eelkõige emotsionaalset väätust, tõstab inimeste rahulolu oma elukeskkonnaga  ning lihtsustab ostja leidmist.

Kinnisvarahindajate ja eluasemelaenu andvate pankade silmis tõstab hoone põhjalik renoveerimine koos kommunikatsioonide rajamise või asendamisega korterite väärtust kuni 40%. Kui korda on aga tehtud vaid katus, fassaad ja trepikojad, annab see teiste samaväärsete korteritega võrreldes hinnas juurde 15-20%.

Reaalne elu näeb välja nii, et omanikud küsivad korterite eest oluliselt kõrgemat hinda juba ammu enne seda, kui katusekorterite väljaehitamiseks vajalikud notariaalsed kokkulepped sõlmitakse ja maja renoveerimistööd üldse lahti läinud on.

 

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Arco Vara Tallinna elamispindade maakler

Katusekorter Müürivahe tn

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

  Kinnisvara ostu- & üürisoovid

Kerli Koha
  +372 614 4600
  +372 5650 7637
 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?