Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illi küla
  • Iru küla
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kadrina alevik
  • Kärevere küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Laadi küla
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maaritsa küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Moldova küla
  • Möllatsi küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Müüriku küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Peeri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rämsi küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roodevälja küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardja küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kuidas vahetada kodu kulude kokkuhoiuks?

Agur Tammistu, Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja

Koduotsijad on täna valmis maksma kõrgemat hinda, kui korteri või maja ülalpidamiskulud on tõepoolest madalad. Soovitan enne ostuotsust veenduda, et tavapärastele kodu ülalpidamiskuludele ei lisanduks muude nimetuste all, ei avalikult ega varjatult, täiendavaid igakuiseid makseid.

Näiteks on Tallinna vanades magalarajoonides korrusmaja ümber olevat vaid imeväike riba päris oma maad. Pole enam ammu saladus, et neis piirkondades ei jätku isegi korteriomanikele ruumi, et autot parkida, külalistest rääkimata. Reeglina tuleb korteriomanikel parkimiskorralduse eest täiendavalt maksta või osta koht piirkonna tasulises parklas.

Vahepealsetel aastatel paigaldati kõikvõimalikesse kohtadesse küttekaableid. Selliseid kaableid võib leida nii korrusmajadest kui ka eramutest. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks tasub kodu ostes kindlasti uurida, kas hoonel on elektrisoojendusega sissesõiduteid, treppe, vee- ja vihmaveetorusid ning mis need talvel maksavad.

Küttekulud

Kui teil on korter vanas majas, võivad kogukulud olla kõrged kas soojakadude ja ootamatuste või renoveerimiseks võetud pangalaenu tagasimaksete tõttu. Toasoojale kuluvat summat näete korteriühistu makseteatise küttekulude real, oma elektriarvel või talvise küttematerjali eest tasudes.

Võrreldes keskküttega on ahiküttega korterit küll odavam pidada, kuid pead kaaluma, kas suudad korteriomanikuna olla samal ajal ka nii katlakütja kui korstnapühkija. Tasub arvestada sedagi, et küttepuud ja brikett annavad täit rahalist kokkuhoidu vaid juhul, kui ostate kogu talvevaru korraga ning ladustate varu kas kuuri või keldrisse.

Kodule lähimast poest või bensiinijaamast väikeste käepäraste kottide kaupa toodud halud ning puitbrikett lähevad tegelikult väga kalliks. Üldjuhul vajavad ahjuküttega majad renoveerimiseks tunduvalt suuremat summat ruutmeetri kohta kui nõukogude ajast pärit korrusmajad.

Renoveerimislaen

Vahel on renoveerimislaenu tagasimaksed makseteatisel välja toodud eraldi real. Tavaliselt makstakse kortermaja renoveerimislaenu pangale tagasi 10 aastat. See toimub korteriühistu remondifondi kogutavast rahast, kust makstakse peale maja renoveerimist iga kuu ära sisuliselt sama suur summa kui sinna laekub.

Kui enne kortermaja renoveerimist kogutakse remondifondi vähem raha, kui pank laenu tagasimakseteks soovib, tõstetakse remondifondi makse koos laenuotsuse hääletamisega korteriühistu üldkoosolekul panga nõutud tasemele.

On kortermaju, mida renoveeritakse järkjärgult ning vaid remondifondi kogutud rahast. Sellega hoiab kokku intressikuludelt ja laenuga kaasnevalt kohustuslikult kindlustuselt, kuid nii paraneb maja väljanägemine üsna aeglaselt. Tehnosüsteemide nagu vee- ja kanalisatsioonitorustiku, elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi uuendamine võib võtta veelgi rohkem aega, sest need tööd on eriti kulukad.

Et korteriühistul oleks raha ootamatute või täiendavate remonttööde tegemiseks, tuleb remondiraha koguda renoveerimislaenu võtmise eelsest ajast rohkem. Uuendatud kütte- ja muud süsteemid ei pruugi aga anda igakuistel arvetel sellist kokkuhoidu, et korteri kogukulud oleks renoveerimiseelsest ajast väiksemad.

Muutus ruutmeetrites

Kulude kokkuhoidu on võimalik saavutada suuremat korterit väiksema vastu vahetades. Näiteks, kui vahetate neljatoalise keskküttega korteri samasuguse kahetoalise korteri vastu. Lasnamäe neljatoalise korteri müügist saad samas osta kahetoalise korteri uude majja äärelinnas.

Sellisel juhul ei võida sa aga mitte kuludes, vaid mugavuses. Uues majas ei saa sa kulusid alla, vaid sama raha eest oluliselt rohkem mugavust: sul on maja ümber rohkem rohelust ja välisvalgustust, parkimine õues või köetav garaaž maja all, panipaik, soojustagastusega ventilatsioon. Kõik maja süsteemid töötavad, vajades vaid korralist hooldust. Läheb hulk aastaid enne, kui pead põhjalikumale remondile ja tehnosüsteemide uuendamisele mõtlema.

Kulude vaatevinklist võiks kolmetoalise magalapiirkonna korteri alternatiiv olla hästi soojustatud väiksem maja. Hästiehitatud 120 ruutmeetrise maja kulud on oluliselt väiksemad kui 60 ruutmeetrise äärelinna korteri omad. Parim lahendus oleks passiivmaja, mille ehituskulud on küll suuremad, kuid kogukulu aasta lõikes praktiliselt olematu. Samas tähendab see, et päike ja tuul abistavad sind kõikjal ning sina müüd osa neilt saadud energiast ära.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?