Kodu ostmine on suur samm, mida tuleb hoolikalt kaaluda. Kuigi müügihind võib tunduda esmapilgul kõige määravam tegur, on oluline mõista kinnisvara tegelikku hinda, sest ostutehinguga kaasneb mitmeid kulusid. Järgnevalt toon välja kolm peamist lisakulu, millega peaks enne kodu ostmist arvestama.
- Tasu ehituseksperdi teostatud kontrolli eest
Enne kinnisvara ostu on oluline kontrollida põhjalikult ehitise seisukorda. Kui endal puuduvad vastavad teadmised või varasem kokkupuude, siis on mõistlik pöörduda selle valdkonna professionaali poole. Ehituseksperdi teostatud kontroll aitab veenduda, et ehitise seisukord vastab müüja kirjeldusele ja hinnale. Samuti võimaldab see avastada võimalikke varjatud probleeme, mis võiksid tulevikus kaasa tuua suuremaid lisakulusid.
Kuigi tasu ehituseksperdi kontrolliteenuse eest võib tunduda ebavajaliku kuluna, võib see tegelikult säästa tulevikus märkimisväärseid summasid, kui probleemid avastatakse enne tehingu sõlmimist. Teenuse ligikaudne hind jääb vahemikku 200–800 eurot ning erineb olenevalt teenusepakkujast ning objektist.
- Laenukulud
Kui on soov finantseerida kinnisvara ostu pangalaenuga, tuleb kindlasti arvestada tasuga hindaja koostatud eksperthinnangu eest. Eksperthinnang on detailne aruanne, mis sisaldab kogu asjassepuutuvat materjali ja analüüse, mille abil jõuti hindamistulemuseni ja mille lõpptulemusel selgub hinnatava vara väärtus. Selleks, et pank saaks kinnisvaralaenu väljastada, on eksperthinnang vajalik. Sõltuvalt objektist, piirkonnast jms tegurist võib selle hind erineda, kuid näiteks Arco Vara Kinnisvarabüroo hindamisteenus Kristiine linnaosa tüüpkorterile algab 260 eurost.
Ostu pangalaenuga finantseerides lisanduvad ka laenuga seotud ühekordsed ja perioodilised kulud. Ühekordne kulu on näiteks laenulepingu sõlmimise tasu, mille suurus sõltub konkreetsest pangast, üldjuhul on see 0,5–1% laenusummast. Kuna enamasti on suurematel kinnisvarabüroodel finantsasutustega välja kujunenud koostöötingimused, soovitan palgata maakleri just sellisest büroost – nii on võimalik laenulepingu tasult kokku hoida. Ühekordse vältimatu kulu alla kuulub ka hüpoteegi seadmise kulu, mis sõltub jälle laenatava summa suurusest. Vastav summa tuleb tasuda notaris peale tehingut.
Perioodilised kulud, millega laenuvõtja peaks arvestama, hõlmavad tagatisvara kindlustamist. Laenu tagatiseks olev kinnisvara tuleb kindlustada vastavalt valitud kaitsele ning kindlustamise kulu sõltub objektist ning valitud kindlustuskaitsest. Swedbanki kodukindlustuse kalkulaator annab näiteks tüüpilise kivimaja 55 m2 korteri kindlustuse kuumakseks 16,32 eurot. Samuti tuleks arvestada laenukaitse kindlustuse kuumaksetega, mis aitavad tagada, et laen ei jää pangale tagasi maksmata laenuvõtja töökaotuse, tervisekahjustuse, töövõime kaotuse või surma korral. Swedbanki näitel on kindlustusmakse 3% laenu kuumaksest ehk näiteks 100-eurose kuumakse korral 3 eurot kuus. Laenukaitse kindlustuse sõlmimine ei ole küll kohustuslik, kuid võib olla oluline turvameede laenu tagasimaksmise tagamiseks. Vara kindlustamine on aga pangast laenu taotledes kohustuslik.
- Notari tasud
On seadusega ette nähtud, et ostutehingut notaris sõlmides kaasneb toimingu eest ka kehtestatud tasu. See on kõikides Eesti notaribüroodes ühesugune, olenemata, kus tehing vormistatakse. Vastav tasu kujuneb tehinguväärtuse järgi ning seda arvutatakse seaduses toodud tabeli alusel. Lisaks tehinguväärtusele arvestatakse notari tasu hulka ka hüpoteegi seadmise tasu ning kohustuslik riigilõiv. Viimane on vajalik kannete tegemiseks kinnistusraamatusse ning selle määr on välja toodud riigilõivuseaduses. Näiteks 100 000 euro suuruse tehinguväärtuse juures, millest laenusumma on 75 000 eurot, on riigilõiv 146 ning notari tasu 461,53 eurot.
Veel lisandub notari deposiitkonto kasutamise kulu, juhul kui ostja ja müüja soovivad tehingut turvaliselt läbi viia ning tehingusummat notari deposiitkontol hoiustada. See tähendab, et ostja kannab enne tehingu vormistamist ostusumma notari hoiukontole ning hiljem sooritatakse sealt väljamakse müüjale. Panga kaasamisel peab notari deposiitkontole tasuma enne tehingut vaid omafinantseeringu osa. Selliselt toimimine annab müüjale kindluse, et ostjal on vajalik raha olemas. Kui hoiustatud rahasumma on näiteks 30 000 eurot, siis notari tasu hoiustamise eest on 15,9 eurot koos käibemaksuga.
Populaarseks on saanud ka tehingu läbiviimine kaugtõestamise teel. See tähendab, et ostu-müügitehing toimub notari ja kliendi vahel loodava videosilla vahendusel. Kaugtõestamise teel toimingu tegemisel lisandub notari tasu 24 eurot ja 40 senti (koos käibemaksuga).
Kui tehingus on mitu osapoolt, siis ei ole seadusega määratud, kes neist on kohustatud notari tasu maksma. Seaduse alusel peab selle tasuma tehingu taotleja, kuid mitmepoolse tehingu ehk ostu-müügi korral on kõik tehingus osalejad n-ö taotlejad. Hea tava kohaselt jagavad tehinguga seotud osapooled kulu pooleks, kuid selle võib ka täielikult kanda üks osapool.
Kokkuvõttes tasub kodu ostmisel arvestada suurema kulu kui vaid müügihinnaga. Hoolikas planeerimine ja teadlikkus kõigist tehinguga seotud kuludest aitab tagada sujuva ja eduka koduostmise protsessi.
Kommentaarid