Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hulja alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illi küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kabina küla
  • Kallavere küla
  • Kärevere küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kõima küla
  • Kolga alevik
  • Kose alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Laekvere alevik
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Maaritsa küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Melliste küla
  • Meremõisa küla
  • Möllatsi küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rämsi küla
  • Randvere küla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Roodevälja küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarde küla
  • Saka küla
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ubja küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardja küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Terje Võrk: Mida silmas pidada kasutatud eramu ostmisel-müümisel?

Kui eramaja jääb talveks tühjalt seisma, võib selles kergesti tekkida läppunud lõhn, mis peletab ostuhuvilisi. Teadlik ostja pöörab huvipakkuvaid maju üle vaadates tähelepanu peale ventilatsiooni ka võimalikule mürale, päevavalgusele ja siseõhu temperatuurile.

On oluline, et eluruumides oleks piisavalt päevavalgust. Looduslik valgus mõjutab meie füüsilist ja vaimset tervist: see aktiveerib, suurendab vitamiinide tootmist ja kontrollib hormonaalset tasakaalu. Mida rohkem on elu- ja tööruumides päevavalgust, seda parem. Valgustiheduse ühikuks on luks (lx). Eestis on suvel pilvise ilmaga horisontaalne väline valgustihedus 15 000 – 20 000 lx, siseruumis on olenevalt tegevusest vaja 100–2000 lx.

Siseõhu temperatuur peab olema optimaalne – puuduv ventilatsioon ja otsene päikesepaiste tõstavad selle kõrgeks. Kui kuumus koguneb ööseks magamistuppa ja õhk ei liigu, on toas raske uinuda.

Tervisliku sisekliima parameetreid saab kodus mõõta hügromeetri ja termomeetri abil. Soovitatav õhuniiskus ruumides on vahemikus 30–50% ja soovitatav toatemperatuur 19–21 °C. Füüsiliselt nõudliku töö tegemisel võib ruum olla ka tunduvalt jahedam, magamistoas piisab 18 kraadist, kuid vannitoas on sobiv temperatuur 23 °C.

Suvel on selliseid temperatuure ilma kliimaseadmeta raske saavutada. Kui välistemperatuur on kõrge, on kõige parem tuulutada korterit öösel avatud akendega. Hommikul tuleks aknad uuesti sulgeda ja aknad varjutada ruloode abil nii, et korter päeva jooksul üle ei kuumeneks.

Vahel on mureks suur läbikostvus. Liigne müra väljastpoolt või heli peegeldumine siseruumides võib teha nii vaimselt kui füüsiliselt haigeks. Tekstiili või tapeediga kaetud seinad vähendavad heli peegeldumist, akustilistel paneelidel on samuti summutav efekt.

Eesti õigusruumis eristatakse välisõhus ja siseruumides levivat müra, piirväärtused ja normtasemed päevasel ja öisel ajal on määratud seadusega. Eraldi käsitletakse olmemüra, mis on enamasti kortermajades tekkiv ilma piirnumbriteta müra, ning meelelahutusürituste ja töökeskkonna müra.

Sisekliima parandamiseks paigaldatakse sageli õhksoojuspump, kuid sellegi töö võib tekitada mürahäiringuid. Soojuspumpade ja küttekehade põhjustatud müra saab vähendada juba projekteerimise ja paigaldamise käigus, pannes õueseadmed võimalikult kaugele naaberkruntide müratundlikest paikadest ja vältides heli peegeldumist.

Majas peab olema värske õhk. Seisvasse õhku kogunevad süsinikdioksiid, lõhnad, saasteained ja niiskus ning seetõttu tunneme end väsinuna ja ebamugavalt. Hea enesetunde saavutamiseks vajame tunnis 30 m3 värsket õhku.

Nõuetekohane ventilatsioon on oluline ka talvel, sest liiga kõrge õhuniiskus ilma piisava õhuvahetuseta põhjustab paratamatult hallitust. See mõjutab mitte ainult vannituba ja kööki, vaid kõiki ruume, kus eraldub veeauru. Kui majas elatakse, siis tekitab niiskust ka hingamine. Niiskus kondenseerub külmadel seintel, akendel ja mööblil. 

Kui ruumi temperatuur ei lange pika aja jooksul alla 14 kraadi ja ruume õhutatakse, siis hallitust ei teki. Kaua eemal viibides on soovitatav jätta aknad tuulutusasendisse. Kui võimalik, peaks maakler regulaarselt ruume lühikese aja vältel, kuid intensiivselt tuulutama, avades kõik aknad ja uksed 5–10 minutiks. Nii täitub korter värske õhuga, ilma et esemed, seinad ja põrandad liiga palju jahtuksid.

Hallitus on maja kõige suurem oht – see võib kahjustada nii elanike tervist kui ka hoone konstruktsioone. Hallitus ei pruugi olla kohe silmaga nähtav, näiteks võib see vohada seinal mööbli taga, kus õhk ei liigu. Esimese sümptomina võib olla tunda ebameeldivat lõhna, kuid ka seda mitte alati. 

Väiksemad kahjustused saab likvideerida jaekaubanduses müüdavate preparaatide abil. Suurema nakatumise saab kõrvaldada ainult spetsialist, kes ühtlasi selgitab ka hallituse tekkepõhjuseid. Kui ruumide õhuniiskus on liiga kõrge, aitab ainult parem ventilatsioon ning suurem vahemaa mööbli ja seinte vahel. Konstruktsiooniliste defektide, näiteks ebapiisava soojusisolatsiooni korral tuleb ette võtta suuremad tööd, sest kuni põhjused pole kõrvaldatud, tuleb hallitus alati tagasi.

Sageli kritiseeritakse, et tänapäevased väga hästi sulguvate akendega majad on liiga õhutihedad, ventilatsiooni nagu polekski. Paigaldatud sundventilatsioon unustatakse sageli sisse lülitada või peljatakse, et see võtab palju elektrit.

Olenemata ventilatsioonist võivad ebameeldivaid aistinguid tekitada ka koduloomade tekitatud lõhnad, raskematel juhtudel vajab neist vabanemine samuti suuremat kulu. Oma lemmikuga kaasaskäivaga harjub omanik nii ära, et ebameeldivaid lõhnu ise enam ei tunnegi, kuid ostjad enamasti mainivad seda häirivana.

 

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (9)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?