Kui eramaja jääb talveks tühjalt seisma, võib selles kergesti tekkida läppunud lõhn, mis peletab ostuhuvilisi. Teadlik ostja pöörab huvipakkuvaid maju üle vaadates tähelepanu peale ventilatsiooni ka võimalikule mürale, päevavalgusele ja siseõhu temperatuurile.
On oluline, et eluruumides oleks piisavalt päevavalgust. Looduslik valgus mõjutab meie füüsilist ja vaimset tervist: see aktiveerib, suurendab vitamiinide tootmist ja kontrollib hormonaalset tasakaalu. Mida rohkem on elu- ja tööruumides päevavalgust, seda parem. Valgustiheduse ühikuks on luks (lx). Eestis on suvel pilvise ilmaga horisontaalne väline valgustihedus 15 000 – 20 000 lx, siseruumis on olenevalt tegevusest vaja 100–2000 lx.
Siseõhu temperatuur peab olema optimaalne – puuduv ventilatsioon ja otsene päikesepaiste tõstavad selle kõrgeks. Kui kuumus koguneb ööseks magamistuppa ja õhk ei liigu, on toas raske uinuda.
Tervisliku sisekliima parameetreid saab kodus mõõta hügromeetri ja termomeetri abil. Soovitatav õhuniiskus ruumides on vahemikus 30–50% ja soovitatav toatemperatuur 19–21 °C. Füüsiliselt nõudliku töö tegemisel võib ruum olla ka tunduvalt jahedam, magamistoas piisab 18 kraadist, kuid vannitoas on sobiv temperatuur 23 °C.
Suvel on selliseid temperatuure ilma kliimaseadmeta raske saavutada. Kui välistemperatuur on kõrge, on kõige parem tuulutada korterit öösel avatud akendega. Hommikul tuleks aknad uuesti sulgeda ja aknad varjutada ruloode abil nii, et korter päeva jooksul üle ei kuumeneks.
Vahel on mureks suur läbikostvus. Liigne müra väljastpoolt või heli peegeldumine siseruumides võib teha nii vaimselt kui füüsiliselt haigeks. Tekstiili või tapeediga kaetud seinad vähendavad heli peegeldumist, akustilistel paneelidel on samuti summutav efekt.
Eesti õigusruumis eristatakse välisõhus ja siseruumides levivat müra, piirväärtused ja normtasemed päevasel ja öisel ajal on määratud seadusega. Eraldi käsitletakse olmemüra, mis on enamasti kortermajades tekkiv ilma piirnumbriteta müra, ning meelelahutusürituste ja töökeskkonna müra.
Sisekliima parandamiseks paigaldatakse sageli õhksoojuspump, kuid sellegi töö võib tekitada mürahäiringuid. Soojuspumpade ja küttekehade põhjustatud müra saab vähendada juba projekteerimise ja paigaldamise käigus, pannes õueseadmed võimalikult kaugele naaberkruntide müratundlikest paikadest ja vältides heli peegeldumist.
Majas peab olema värske õhk. Seisvasse õhku kogunevad süsinikdioksiid, lõhnad, saasteained ja niiskus ning seetõttu tunneme end väsinuna ja ebamugavalt. Hea enesetunde saavutamiseks vajame tunnis 30 m3 värsket õhku.
Nõuetekohane ventilatsioon on oluline ka talvel, sest liiga kõrge õhuniiskus ilma piisava õhuvahetuseta põhjustab paratamatult hallitust. See mõjutab mitte ainult vannituba ja kööki, vaid kõiki ruume, kus eraldub veeauru. Kui majas elatakse, siis tekitab niiskust ka hingamine. Niiskus kondenseerub külmadel seintel, akendel ja mööblil.
Kui ruumi temperatuur ei lange pika aja jooksul alla 14 kraadi ja ruume õhutatakse, siis hallitust ei teki. Kaua eemal viibides on soovitatav jätta aknad tuulutusasendisse. Kui võimalik, peaks maakler regulaarselt ruume lühikese aja vältel, kuid intensiivselt tuulutama, avades kõik aknad ja uksed 5–10 minutiks. Nii täitub korter värske õhuga, ilma et esemed, seinad ja põrandad liiga palju jahtuksid.
Hallitus on maja kõige suurem oht – see võib kahjustada nii elanike tervist kui ka hoone konstruktsioone. Hallitus ei pruugi olla kohe silmaga nähtav, näiteks võib see vohada seinal mööbli taga, kus õhk ei liigu. Esimese sümptomina võib olla tunda ebameeldivat lõhna, kuid ka seda mitte alati.
Väiksemad kahjustused saab likvideerida jaekaubanduses müüdavate preparaatide abil. Suurema nakatumise saab kõrvaldada ainult spetsialist, kes ühtlasi selgitab ka hallituse tekkepõhjuseid. Kui ruumide õhuniiskus on liiga kõrge, aitab ainult parem ventilatsioon ning suurem vahemaa mööbli ja seinte vahel. Konstruktsiooniliste defektide, näiteks ebapiisava soojusisolatsiooni korral tuleb ette võtta suuremad tööd, sest kuni põhjused pole kõrvaldatud, tuleb hallitus alati tagasi.
Sageli kritiseeritakse, et tänapäevased väga hästi sulguvate akendega majad on liiga õhutihedad, ventilatsiooni nagu polekski. Paigaldatud sundventilatsioon unustatakse sageli sisse lülitada või peljatakse, et see võtab palju elektrit.
Olenemata ventilatsioonist võivad ebameeldivaid aistinguid tekitada ka koduloomade tekitatud lõhnad, raskematel juhtudel vajab neist vabanemine samuti suuremat kulu. Oma lemmikuga kaasaskäivaga harjub omanik nii ära, et ebameeldivaid lõhnu ise enam ei tunnegi, kuid ostjad enamasti mainivad seda häirivana.
Kommentaarid