Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Änari küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Riisipere alevik
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saku alevik
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Karmistuvad energiasäästu nõuded muudavad ehitamise veelgi kallimaks

Sedamööda, kui aastase energia tarbimise piirnormid ühe ruutmeetri kohta nullile lähenevad, muutub ka ehitamine kallimaks.

Energiasäästlikum ehitis tähendab kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale, aga ka paremate oskustega töömehi, kes küsivad rohkem raha. Seetõttu kasvab ehitushind protsendina isegi rohkem, kui on uutest normidest tulenev energiasääst. Seejuures võib ehitamine kallineda protsentuaalselt kiiremini kui langeb lubatud energiatõhususarv*.

Energiatõhususe kasvatamist nõuab Eesti ehitajatelt juba praegu üle võetud eurodirektiiv. 2015. aastaks tuleb Eestil üle võtta järgmine energiasäästu direktiiv. Tänavu jaanuaris karmistusid energiatõhususe miinimumnõuded märgatavalt. Lubatud energiatarbimise piir langes kõige rohkem koolidel, kuid oluliselt ka uutel büroo- ja ärihoonetel ning avalikel hoonetel. Kerkivad büroo- ja ärihooned peavad olema varasemaga võrreldes ligikaudu 30% energiasäästlikumad.

Alates 2019. aastast peavad kõik rajatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergiahooned. Euroopa Liit plaanib kehtestada avalikele hoonetele energiatõhususe parendamise aastaseks määraks 3% avalike hoonete kogupindalast.

Ühelt poolt on see muidugi poliitiline suund ja surve, kuid teisalt mängib energiasäästu vajaduses oma osa loomulikult ka pidevalt tõusev energia hind. Energiatõhusamate büroohoonete elukaare kulud on varasemalt tavapraktikas ehitatavatest hoonetest mitme sammu võrra madalamad.

Pikaajalise kogemusega Riigi Kinnisvara AS juhib tähelepanu sellele, et energiatõhusust ei tohi saavutada sisekliima arvelt. Riigi Kinnisvara energiatõhususe valdkonna juht Allan Hani peab energiatõhusamate hoonete ehitamisel oluliseks koostööd erinevate osapoolte ehk tellija, projekteerija, ehitaja ning järelevalve vahel ehitusinfo modelleerimise protsessis, hoone vastuvõtmisel ning garantiiperioodil ilmnevate puuduste kõrvaldamisel.

Riigi Kinnisvara juhindub energiasäästu kavandamisel ning ehitustööde tellimisel majasisesest juhendist „Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele". Selle eesmärk on võimalikult täpselt ja üheselt määratleda koolihoonete ja büroohoonete projekteerimise ja ehitamise põhimõtted ning kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele esitatavad tehnilised nõuded. Kogum sisaldab viiteid täna käibel olevaid uusimatele normidele ja halduse ning hoolduse praktikast kogutud töötavaid lahendusi.

Riigi kinnisvaraettevõtte energiasäästu alased nõuded on üldjuhul kehtivatest riiklikest normidest-määrustest rangemad ja detailsemad. Sisuliselt kasutas Riigi Kinnisvara praegusi energiatarbimise piirnorme juba 2010. aastal. Järgnevatel aastatel lihviti nõudeid veel kahel korral. Viimases versioonis karmistusid mõningad parameetrid ventilatsioonile, jahutusele, avatäidetele ja tarindite õhupidavusele.

Energiasäästu normide täitmine ei anna hoone omanikele automaatset võimalust küsida kõrgemat renti. Küll aga võidavad rentnikud pikaajaliselt väiksematest soojuse-, elektri- ja kõrvalkulude arvetest ning töötajate efektiivsuse tõusust.

Näiteks Suur-Ameerika 1 kavandatud nelja ministeeriumi hoone energiatõhususarv on 100-120 kWh ja see aitab riigil rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi energiatarvet vähendada tulevikus poole võrra.

Allan Hani soovitab potentsiaalsetel rentnikel ärihooneid kaaludes võrrelda energia- ja veekulu erikasutust (energiakulu kilovatt-tundi ruutmeetri kohta ja veekulu kuupmeetrites hoone ruutmeetri kohta aastas). „Juba valmisehitatud hoone energiaefektiivsusele avaldab suurimat mõju rentnike vastutustundlik-säästlik käitumine hoones," selgitab Hani." Mõju sõltub hoonete tehnilisest ülesehitusest, kuid peamised kasutaja hoovad on aastaajale vastav ruumitemperatuuri reguleerimine, valgustuse mõistlik kasutamine ja minimaalne akende avamine. Märkimisväärset mõju avaldavad ka rentnike poolt paigaldatud kontori-, serveri- jms seadmed."

Energiatõhusus kajastub energiamärgise klassina ehitisregistris ja kaudselt ka jahutusseadmetes kasutatava kasvuhoonegaasidega seotud andmetena FOKA registris.

 

Kommenteerib Enn Kaunismäe, Arco Vara büroo- ja kaubanduspindade maakler
Juba olemasolevate ning vanemate büroo- ja ärihoonete puhul energiatõhususe kohta peaaegu et ei küsita. Enamus kliente lähtub eelkõige hinnast, küll aga uuritakse väga põhjalikult nn kommunaalkulude suurust. Need peaks keskmiselt jääma 3 euro piiridesse ruutmeetri kohta. Uuemate ja ehitatavate hoonete puhul tuuakse energiasäästlikust eriti esile, ja seda nii arendaja kui klientide poolt. Uutest büroohoonetest huvituvad kliendid on palju teadlikumad. Uus Navigatori Ärimaja on energiatõhususe musternäidiseks. Aga eks kõik liigub energiasäästlikkuse suunas. Mingi hetk seisavad ka vanemate ärihoonete omanikud vajaduse ees hooned energiasäästlikumaks muuta, et konkurentsis püsida. Energiasäästlikus hoones annab ruutmeetri eest küsida tõenäoliselt 1,5-2 eurot rohkem renti, kuid hinnatase sõltub lähiaastatel palju sellest, mitu uut büroohoonet ehitatakse.


Kommenteerib Ake Andressoo, ehitusfirma Nurmak OÜ juhatuse esimees
Muutuvate energiatõhususe normidega pole ehitajail raske kaasas käia, aga see toob kindlasti kaasa hinnatõusu. Peame kasutama kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale ning kvaliteetsemat tööjõudu. Arvan, et kui hoone muutub 30% energiasäästlikumaks, on hinnatõus tunduvalt suurem, kui 30%. Kui palju hind tõuseb, sõltub erinevatest asjaoludest. Korterelamute puhul on praegu huvi energiasäästu vastu märgatav, kuid muudes sektorites pole seda näha. Võibolla seetõttu, et maksutõusude ja elektrienergia kallinemise tingimustes ei jää ettevõtetele energiasäästu alasteks investeeringuteks raha.

* Energiatõhususarv – aastane energiakulu kilovattides 1 ruutmeetri kohta
Loe kogu artiklit 28. augusti Postimehe kuukirjast Ehitus

Laeva 2

Galerii

Kommentaarid

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?