Sedamööda, kui aastase energia tarbimise piirnormid ühe ruutmeetri kohta nullile lähenevad, muutub ka ehitamine kallimaks.
Energiasäästlikum ehitis tähendab kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale, aga ka paremate oskustega töömehi, kes küsivad rohkem raha. Seetõttu kasvab ehitushind protsendina isegi rohkem, kui on uutest normidest tulenev energiasääst. Seejuures võib ehitamine kallineda protsentuaalselt kiiremini kui langeb lubatud energiatõhususarv*.
Energiatõhususe kasvatamist nõuab Eesti ehitajatelt juba praegu üle võetud eurodirektiiv. 2015. aastaks tuleb Eestil üle võtta järgmine energiasäästu direktiiv. Tänavu jaanuaris karmistusid energiatõhususe miinimumnõuded märgatavalt. Lubatud energiatarbimise piir langes kõige rohkem koolidel, kuid oluliselt ka uutel büroo- ja ärihoonetel ning avalikel hoonetel. Kerkivad büroo- ja ärihooned peavad olema varasemaga võrreldes ligikaudu 30% energiasäästlikumad.
Alates 2019. aastast peavad kõik rajatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergiahooned. Euroopa Liit plaanib kehtestada avalikele hoonetele energiatõhususe parendamise aastaseks määraks 3% avalike hoonete kogupindalast.
Ühelt poolt on see muidugi poliitiline suund ja surve, kuid teisalt mängib energiasäästu vajaduses oma osa loomulikult ka pidevalt tõusev energia hind. Energiatõhusamate büroohoonete elukaare kulud on varasemalt tavapraktikas ehitatavatest hoonetest mitme sammu võrra madalamad.
Pikaajalise kogemusega Riigi Kinnisvara AS juhib tähelepanu sellele, et energiatõhusust ei tohi saavutada sisekliima arvelt. Riigi Kinnisvara energiatõhususe valdkonna juht Allan Hani peab energiatõhusamate hoonete ehitamisel oluliseks koostööd erinevate osapoolte ehk tellija, projekteerija, ehitaja ning järelevalve vahel ehitusinfo modelleerimise protsessis, hoone vastuvõtmisel ning garantiiperioodil ilmnevate puuduste kõrvaldamisel.
Riigi Kinnisvara juhindub energiasäästu kavandamisel ning ehitustööde tellimisel majasisesest juhendist „Tehnilised nõuded kooli- ja büroohoonetele". Selle eesmärk on võimalikult täpselt ja üheselt määratleda koolihoonete ja büroohoonete projekteerimise ja ehitamise põhimõtted ning kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele esitatavad tehnilised nõuded. Kogum sisaldab viiteid täna käibel olevaid uusimatele normidele ja halduse ning hoolduse praktikast kogutud töötavaid lahendusi.
Riigi kinnisvaraettevõtte energiasäästu alased nõuded on üldjuhul kehtivatest riiklikest normidest-määrustest rangemad ja detailsemad. Sisuliselt kasutas Riigi Kinnisvara praegusi energiatarbimise piirnorme juba 2010. aastal. Järgnevatel aastatel lihviti nõudeid veel kahel korral. Viimases versioonis karmistusid mõningad parameetrid ventilatsioonile, jahutusele, avatäidetele ja tarindite õhupidavusele.
Energiasäästu normide täitmine ei anna hoone omanikele automaatset võimalust küsida kõrgemat renti. Küll aga võidavad rentnikud pikaajaliselt väiksematest soojuse-, elektri- ja kõrvalkulude arvetest ning töötajate efektiivsuse tõusust.
Näiteks Suur-Ameerika 1 kavandatud nelja ministeeriumi hoone energiatõhususarv on 100-120 kWh ja see aitab riigil rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ning justiitsministeeriumi energiatarvet vähendada tulevikus poole võrra.
Allan Hani soovitab potentsiaalsetel rentnikel ärihooneid kaaludes võrrelda energia- ja veekulu erikasutust (energiakulu kilovatt-tundi ruutmeetri kohta ja veekulu kuupmeetrites hoone ruutmeetri kohta aastas). „Juba valmisehitatud hoone energiaefektiivsusele avaldab suurimat mõju rentnike vastutustundlik-säästlik käitumine hoones," selgitab Hani." Mõju sõltub hoonete tehnilisest ülesehitusest, kuid peamised kasutaja hoovad on aastaajale vastav ruumitemperatuuri reguleerimine, valgustuse mõistlik kasutamine ja minimaalne akende avamine. Märkimisväärset mõju avaldavad ka rentnike poolt paigaldatud kontori-, serveri- jms seadmed."
Energiatõhusus kajastub energiamärgise klassina ehitisregistris ja kaudselt ka jahutusseadmetes kasutatava kasvuhoonegaasidega seotud andmetena FOKA registris.
Kommenteerib Enn Kaunismäe, Arco Vara büroo- ja kaubanduspindade maakler
Juba olemasolevate ning vanemate büroo- ja ärihoonete puhul energiatõhususe kohta peaaegu et ei küsita. Enamus kliente lähtub eelkõige hinnast, küll aga uuritakse väga põhjalikult nn kommunaalkulude suurust. Need peaks keskmiselt jääma 3 euro piiridesse ruutmeetri kohta. Uuemate ja ehitatavate hoonete puhul tuuakse energiasäästlikust eriti esile, ja seda nii arendaja kui klientide poolt. Uutest büroohoonetest huvituvad kliendid on palju teadlikumad. Uus Navigatori Ärimaja on energiatõhususe musternäidiseks. Aga eks kõik liigub energiasäästlikkuse suunas. Mingi hetk seisavad ka vanemate ärihoonete omanikud vajaduse ees hooned energiasäästlikumaks muuta, et konkurentsis püsida. Energiasäästlikus hoones annab ruutmeetri eest küsida tõenäoliselt 1,5-2 eurot rohkem renti, kuid hinnatase sõltub lähiaastatel palju sellest, mitu uut büroohoonet ehitatakse.
Kommenteerib Ake Andressoo, ehitusfirma Nurmak OÜ juhatuse esimees
Muutuvate energiatõhususe normidega pole ehitajail raske kaasas käia, aga see toob kindlasti kaasa hinnatõusu. Peame kasutama kallimaid ja kvaliteetsemaid materjale ning kvaliteetsemat tööjõudu. Arvan, et kui hoone muutub 30% energiasäästlikumaks, on hinnatõus tunduvalt suurem, kui 30%. Kui palju hind tõuseb, sõltub erinevatest asjaoludest. Korterelamute puhul on praegu huvi energiasäästu vastu märgatav, kuid muudes sektorites pole seda näha. Võibolla seetõttu, et maksutõusude ja elektrienergia kallinemise tingimustes ei jää ettevõtetele energiasäästu alasteks investeeringuteks raha.
* Energiatõhususarv – aastane energiakulu kilovattides 1 ruutmeetri kohta
Loe kogu artiklit 28. augusti Postimehe kuukirjast Ehitus
Kommentaarid