Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Kõidama küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Öötla küla
  • Õssu küla
  • Paalalinn
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Saarepeedi küla
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinimäe alevik
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Terje Võrk: Miks kolitakse aina enam linnast maale?

„Eestis toimub maa-linn rändepööre: juba alates 2018. aastast kolib maalistesse asulatesse elama rohkem inimesi, kui lahkub maalt inimesi elama linnadesse. Maalised asulad on statistikaameti andmetel need, kus elanike tihedus on väiksem kui 200 elanikku ruutkilomeetri kohta,“ kirjutab geograaf Tiit Tammaru selle aasta oktoobri esimeses Maalehes.

 

Miks on kolijate seas palju lastega peresid ja mille järgi nad valiku teevad? Kas põhjuseks on vaid kinnisvara hind või mängib rolli ka miljöö?

 

Kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste sõnul on praegune koduvahetajate põlvkond need noored pered, kes kasvavad välja oma esimesest 1-2toalisest linnakorterist ja ihkavad midagi suuremat. Tallinna või teiste suuremate linnade korterid on kas vanad ja väikesed või kallid ja väikesed. Et saada avaramaid tingimusi taskukohase hinnaga, tuleb vaadata linnadest väljaspoole. Kui veel paar aastat tagasi sooviti osta maamaja pigem suvitamiseks ja võibolla ka äsja avastatud kaugtöö tegemiseks, siis praegu vaadatakse juba laiemalt. Kaugtöö on saanud reaalsuseks, kahte majapidamist laenurahaga üleval pidada ja vana maamaja remontida osutub aga kulukaks ja laenuintresside langemist niipea ei ennustata. Nii võivad lähitulevikus osutuda populaarseks keskustest veidi eemale rajatud asulate korterid, mis on avarad ja taskukohase hinnaga ning mille juurde käib hea elukeskkond ja asjalik infrastruktuur.

Väiksemates asulates ja linnades valitseb tavaliselt rahulik atmosfäär: stressi on vähem ja elutempo aeglasem. Ka liiklust on vähem, rohelust aga rohkem ja seega ka puhtam õhk. Paljud väikelinnad on looduskaunid ja pakuvad häid võimalusi osaleda vabaõhuüritustel ning sportida. Elu ei ole seal nii kallis kui suurlinnas: eluasemed on odavamad, maa hinnast tulenevad maksud väiksemad ja säästa saab ka muudelt kuludelt – näiteks suur osa söögikraamist oma aias ise kasvatada.

Kui inimesed teavad üksteist, tekib tugevam kogukonnatunne ja raskustes toetatakse üksteist. Kuigi väikelinnas ei pruugi olla taristu nii arenenud kui suurlinnas, on enamasti olemas põhiteenused, nagu teedevõrk, koolid, tervishoiuteenused, kauplused. Oluline on, et infrastruktuur toetaks elanike igapäevaelu.

Mõnikord on maal parem võimalus saada lasteaia- ja koolikoht, see muudab väikelinnades elamise atraktiivsemaks eriti peredele. Mõned väikelinnad on hakanud arendama lisaks sotsiaalteenustele ka ettevõtluskeskkonda ja töövõimalusi ning muutunud seega  atraktiivsemaks inimestele, kes soovivad töötada just väljaspool suurlinnu või kaugtööd tehes.

Iga asumi ja piirkonna eluolu on individuaalne ning sõltub mitmest tegurist, sealhulgas lähedusest maakonnakeskusele, kohalikust majandusest ja kultuurist. Kuna muutused kohalikus kogukonnas võivad olla väga spetsiifilised ja dünaamilised, on kõige parem saada ajakohast teavet otse kohalikest allikatest. Nendeks on:

  • kohalikud uudised – vaata kohalikke ja veebi- ja ajalehti, mis kajastavad piirkonna sündmusi, arenguid ja muutusi;
  • kohalik omavalitsus – küsi teavet piirkonda mõjutanud oluliste sündmuste ja projektide kohta;
  • kohalikud kogukonnad ja sotsiaalmeedia – osale kogukonnagruppides ja sotsiaalmeedia platvormidel, kus kohalikud elanikud jagavad teavet ja arutavad piirkonna muutuste üle;
  • kohalikud elanikud – räägi tulevaste naabritega, kes võivad anda ülevaate piirkonnas toimunud muutustest ja arengutest.

 

Pärnumaa väiksemad asumid

Lavassaare, Tootsi, Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme köidavad uusi elanikke nii keskuslinna läheduse kui väljakujunenud infrastruktuuriga. Omaaegsetest turbatootmisega seotud monoasulatest, nagu Lavassaare ja Tootsi on saanud terviklik elukeskkond, kus elamise kvaliteedi olulisemaks määrajaks saab hoopis ühendus Pärnuga.

Täielikult renoveeritud kortereid Tootsis pakutakse näiteks hinnavahemikus 30 000 – 50 000. Remonti vajavaid kortereid on võimalik osta omavalitsuse korraldatud oksjonitelt ning pakkumishinnad jäävad 10 000 – 16 000 euro vahele. Sel aastal on korterite ruutmeetri mediaanhind olnud 442 eurot ja minimaalne ruutmeetrihind 16,42 eurot. Maa-ameti andmetel müüdi kalleim korter Tootsis  43 000 ja odavaim 1000 euro eest.

Pärnule ja merele lähemal asuvas Lavassaares ja Jõõpres on pakkumisi vähem ja harvem, hinnad erinevad. Remonti vajavate korterite hinnavahemik on 20 000 – 30 000 eurot, korralikke ja elamiskõlblikke kortereid pakutakse hinnaga 35 000 – 50 000. Korterite ruutmeetri mediaanhind on sel aastal olnud 567 eurot. Paremas korras korterite ruuteetrihinnad on küündinud 888 euroni ja müüdud on 30–55 m2 kortereid. Kõrgeim summa, mis selles piirkonnas korteri eest tasuti, oli 57 000 eurot, odavaim müüdi 12 000 euro eest.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (10)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?