„Eestis toimub maa-linn rändepööre: juba alates 2018. aastast kolib maalistesse asulatesse elama rohkem inimesi, kui lahkub maalt inimesi elama linnadesse. Maalised asulad on statistikaameti andmetel need, kus elanike tihedus on väiksem kui 200 elanikku ruutkilomeetri kohta,“ kirjutab geograaf Tiit Tammaru selle aasta oktoobri esimeses Maalehes.
Miks on kolijate seas palju lastega peresid ja mille järgi nad valiku teevad? Kas põhjuseks on vaid kinnisvara hind või mängib rolli ka miljöö?
Kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste sõnul on praegune koduvahetajate põlvkond need noored pered, kes kasvavad välja oma esimesest 1-2toalisest linnakorterist ja ihkavad midagi suuremat. Tallinna või teiste suuremate linnade korterid on kas vanad ja väikesed või kallid ja väikesed. Et saada avaramaid tingimusi taskukohase hinnaga, tuleb vaadata linnadest väljaspoole. Kui veel paar aastat tagasi sooviti osta maamaja pigem suvitamiseks ja võibolla ka äsja avastatud kaugtöö tegemiseks, siis praegu vaadatakse juba laiemalt. Kaugtöö on saanud reaalsuseks, kahte majapidamist laenurahaga üleval pidada ja vana maamaja remontida osutub aga kulukaks ja laenuintresside langemist niipea ei ennustata. Nii võivad lähitulevikus osutuda populaarseks keskustest veidi eemale rajatud asulate korterid, mis on avarad ja taskukohase hinnaga ning mille juurde käib hea elukeskkond ja asjalik infrastruktuur.
Väiksemates asulates ja linnades valitseb tavaliselt rahulik atmosfäär: stressi on vähem ja elutempo aeglasem. Ka liiklust on vähem, rohelust aga rohkem ja seega ka puhtam õhk. Paljud väikelinnad on looduskaunid ja pakuvad häid võimalusi osaleda vabaõhuüritustel ning sportida. Elu ei ole seal nii kallis kui suurlinnas: eluasemed on odavamad, maa hinnast tulenevad maksud väiksemad ja säästa saab ka muudelt kuludelt – näiteks suur osa söögikraamist oma aias ise kasvatada.
Kui inimesed teavad üksteist, tekib tugevam kogukonnatunne ja raskustes toetatakse üksteist. Kuigi väikelinnas ei pruugi olla taristu nii arenenud kui suurlinnas, on enamasti olemas põhiteenused, nagu teedevõrk, koolid, tervishoiuteenused, kauplused. Oluline on, et infrastruktuur toetaks elanike igapäevaelu.
Mõnikord on maal parem võimalus saada lasteaia- ja koolikoht, see muudab väikelinnades elamise atraktiivsemaks eriti peredele. Mõned väikelinnad on hakanud arendama lisaks sotsiaalteenustele ka ettevõtluskeskkonda ja töövõimalusi ning muutunud seega atraktiivsemaks inimestele, kes soovivad töötada just väljaspool suurlinnu või kaugtööd tehes.
Iga asumi ja piirkonna eluolu on individuaalne ning sõltub mitmest tegurist, sealhulgas lähedusest maakonnakeskusele, kohalikust majandusest ja kultuurist. Kuna muutused kohalikus kogukonnas võivad olla väga spetsiifilised ja dünaamilised, on kõige parem saada ajakohast teavet otse kohalikest allikatest. Nendeks on:
- kohalikud uudised – vaata kohalikke ja veebi- ja ajalehti, mis kajastavad piirkonna sündmusi, arenguid ja muutusi;
- kohalik omavalitsus – küsi teavet piirkonda mõjutanud oluliste sündmuste ja projektide kohta;
- kohalikud kogukonnad ja sotsiaalmeedia – osale kogukonnagruppides ja sotsiaalmeedia platvormidel, kus kohalikud elanikud jagavad teavet ja arutavad piirkonna muutuste üle;
- kohalikud elanikud – räägi tulevaste naabritega, kes võivad anda ülevaate piirkonnas toimunud muutustest ja arengutest.
Pärnumaa väiksemad asumid
Lavassaare, Tootsi, Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme köidavad uusi elanikke nii keskuslinna läheduse kui väljakujunenud infrastruktuuriga. Omaaegsetest turbatootmisega seotud monoasulatest, nagu Lavassaare ja Tootsi on saanud terviklik elukeskkond, kus elamise kvaliteedi olulisemaks määrajaks saab hoopis ühendus Pärnuga.
Täielikult renoveeritud kortereid Tootsis pakutakse näiteks hinnavahemikus 30 000 – 50 000. Remonti vajavaid kortereid on võimalik osta omavalitsuse korraldatud oksjonitelt ning pakkumishinnad jäävad 10 000 – 16 000 euro vahele. Sel aastal on korterite ruutmeetri mediaanhind olnud 442 eurot ja minimaalne ruutmeetrihind 16,42 eurot. Maa-ameti andmetel müüdi kalleim korter Tootsis 43 000 ja odavaim 1000 euro eest.
Pärnule ja merele lähemal asuvas Lavassaares ja Jõõpres on pakkumisi vähem ja harvem, hinnad erinevad. Remonti vajavate korterite hinnavahemik on 20 000 – 30 000 eurot, korralikke ja elamiskõlblikke kortereid pakutakse hinnaga 35 000 – 50 000. Korterite ruutmeetri mediaanhind on sel aastal olnud 567 eurot. Paremas korras korterite ruuteetrihinnad on küündinud 888 euroni ja müüdud on 30–55 m2 kortereid. Kõrgeim summa, mis selles piirkonnas korteri eest tasuti, oli 57 000 eurot, odavaim müüdi 12 000 euro eest.
Kommentaarid