Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kehtna alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmatsi küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Meremõisa küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Terje Võrk: Mis on euribor ja miks see on nii oluline?

Euroopa pangad laenavad raha klientidele, aga ka teistele pankadele. Euriboriks nimetataksegi teistele pankadele väljalaenatava raha eest makstavat keskmist hinda ehk intressimäära.

 

Euribori arvutamisel võetakse aluseks ca 40 suurima käibe ja kõrgeima krediidireitinguga ehk kõige usaldusväärsema panga kokkulepped ja nende kasutatav keskmine intressimäär. Kui raha on rohkelt, siis selle laenamise eest teenitav intress on väiksem, ent kui raha pakkumine on väiksem, aga soovijaid on rohkem, küsitakse ka tasu rohkem. Euribor ehk Euro Interbank Offered Rate  avaldatakse igal hommikul kell 11 Kesk-Euroopa aja järgi. Laenulepingutes fikseeritakse selle suurus mingiks ajaks, näiteks kolmeks kuuks või aastaks ning selle perioodi möödudes arvutatakse intressimäär ümber. Panga baasmarginaalile, mis sõltub eeskätt kliendiga seotud riski suurusest, liidetakse euribori väärtus.

Joonis1. Euribor aastatel 2020–2023

Allikas: https://www.euribor-rates.eu/en/euribor-charts/

 

Euribor mõjutab paljusid otsuseid:

* Pankade laenutoodete hind on seotud euriboriga: kui see tõuseb, võivad laenude intressimäärad samuti tõusta ja laenuvõtjate igakuiseid maksed suurenevad. Eluaseme- ja hüpoteeklaenude hind laenuvõtjale sõltub ka sellest, millise hinnaga raha Euroopas kättesaadav on. Pank, kellel endal on ajutiselt vaba raha otsas, võib pöörduda lisaks teistele pankadele ka Euroopa Keskpanga poole ja saada sealt nädalaks laenu.

Kui eraisik võtab kinnisvara ostmiseks näiteks 100 000 eurot laenu ja tagasimakseperiood on 25 aastat, siis tähendab 1% intressitõus igakuise tagasimakse suurenemist ligikaudu 50 eurot.

* Hoiustajate intressid ja investorite investeeringud sõltuvad panka pandud hoiuse tulusast paigutamisest laenudesse või investeeringutesse. Kui euribor on kõrge, saavad hoiustajad tõenäoliselt oma hoiustelt kõrgemat intressi ja laenajad kõrgemat tasu. Täna on aastase deposiidi paigutamisel võimalik teenida juba 3–4 % intressi, veel kolm aastat tagasi olid deposiidi intressid nullilähedased.

Euribor on üks näitajaid, mis aitab hinnata Euroopa majanduse stabiilsust. Stabiilne või langev euribor võib näidata head majandusolukorda, tõusev aga võib viidata majandusraskustele. Euribori muutumise peamine põhjus on Euroopa Keskpanga intressipoliitika – euribor on intressimäär, mille alusel on Euroopa Keskpank nõus pankadele raha laenama. Pikema tähtajaga laenude andjad ootavad ka suuremat tulu. Laenajad saavad tänu pikale perioodile suurema kindlustunde. Täna näeme, et stabiilsuse huvides on euribori määra tõstetud ja negatiivsest näitajast on saanud positiivne. Kõik teavad, et laenud on muutunud kallimaks ja raha ringleb vähem, ettevõtted ja majapidamised hoiavad tagavarasid.  Ostuotsuste tegemine on ka üksikisiku tasemel üha raskem, sest väljamineva raha hulk suurenes ka varem võetud laenudel ja ehkki puudust ei kannatata, on senisest suuremaks muutunud soov säästa ja kulutusi kokku tõmmata. Pere-eelarves tuleb kulud tähtsuse järjekorda seada.

Euribor on siiski lühiajaline ja pidevalt muutuv intressimäär, aga kodulaenud võetakse mitmekümneks aastaks. Kui laenu tagasimakse summa ka praegu kolm-neli aastat suureneb, siis  kümne aasta möödudes võib olukord muutuda. Kui täna laenutaotlusega panka minna, siis tasub kalkuleerida ka mõnevõrra kõrgema, isegi kuni 6% intressiga (euribor + panga marginaal), arvestades, et euribor kogu laenuperioodi jooksul niikuinii kõigub ja pikas perspektiivis kas langeb või tõuseb. Seda nimetatakse vastutustundlikuks laenamiseks, et koduostja saaks oma vajadusi ja võimeid reaalselt hinnata  ega teeks otsuseid hetkeajendil. Üldlevinud praktika on, et laenukohustused ei tohiks moodustada üle 50% sissetulekutest, siis jääb piisavalt vahendeid kõigiks kuludeks ja jätkub ka meelerahufondi loomiseks.

Joonis 2. Euribori muutus aastatel 2000–2022. (Roheline – ühe kuu euribor, must – 10 kuu euribor)

Allikas: https://www.euribor-rates.eu/en/euribor-charts/

 

Jooniselt on näha, kuidas raha hind on muutunud, kuidas see reageeris tõusu ja langusega ka eelmise kriisi ajal ja järel. Maailma rahaturge ja majandust hinnatakse praegu siiski veel turvalisemaks ja kindlamaks kui näiteks 2008. aastal. Samas ei tasu unustada, et kodu ostmiseks on alati õige aeg ja üle võimete elamine on hukatuslik alati, sõltumata euribori hetkeseisust.

 

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (15)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?