Millised kulud on eluruumi üürimisel üürniku ja millised üürileandja kanda? Millised nõuded kehtivad tagatisraha kohta? Kuidas arvestatakse üüritulult tulumaksu? Kui sul on olnud küsimusi, mis puudutavad eluruumi üürimisega seotud makseid, siis leiad siit neile küsimustele vastused.
Üür ja kõrvalkulud
Üürilepinguga kohustub üürileandja andma üürnikule kasutamiseks eluruumi ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu – üüri. Eluruumi üüri käibemaksuga ei maksustata (KMS § 16 lõige 2 punkt 2).
Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (VÕS § 292 lõige 1 ja 2).
Kui lepingus pole kõrvalkulude maksmist kokku lepitud, tasub nende eest seaduse kohaselt üürileandja. Kui pooled on kokku leppinud, et kõrvalkulud kannab üürnik, siis tuleks lepingus täpselt määratleda, missugused kulutused on üürniku tasuda. Tavaliselt on kõrvalkuludeks kulu vee, elektri, kütte ja gaasi eest ning hooldustasud, üürileandja peab avaldama üürnikule eelneva perioodi kõrvalkulude suuruse. Põhjendamatu on nõuda üürnikult sihtotstarbeliste laenumaksete ja remondifondi maksete tasumist, kuna need kulud ei ole otseselt seotud üürikorteri kasutamisega. Need kulud on omaniku kanda.
Tagatisraha
Üürilepingu sõlmimisel maksab üürnik lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha. Üürileandja võib küsida tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses ning üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, millest esimene osa tuleb tasuda pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 308 lõige 1 ja 2).
Tagatisraha kuulub tagastamisele pärast lepingu lõppemist juhul, kui üürileandjal puuduvad nõuded üürniku suhtes.
Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha (VÕS § 308 lõige 2 ja § 94 lõige 1). Hetkel on Eesti suuremates pankades 12-kuulise tähtajalise hoiuse intress vahemikus 0–1,10%. Näiteks koguneb intresse 0–5,50 €, kui kuu üür on 500 € ja tagatisraha tasutakse ühe kuu üüri ulatuses, mis hoiustatakse tähtajaliselt 12-kuuks.
Tulumaks
Füüsilisel isikul on kohustus deklareerida üüritulu ja tasuda selle pealt tulumaksu 20% (TuMS § 16 lõige 1 ja § 43 lõige 1). Alates 2016. aastast võib füüsiline isik eluruumi üüritulust elamu või korteri üürimisega seotud kulude katteks 20% maha arvata. Kuludokumente maha arvatud kulude kohta esitama ei pea. Tuludeklaratsioonis tuleb näidata kogu aasta üürisumma ning 20% mahaarvamine tehakse sellelt summalt tulu deklareerimisel (TuMS § 44 lõige 1).
Üüritulu hulka ei loeta üürniku tasutud koormiseid ja makse, mis on seotud kortermaja või elamu heakorraga, sealhulgas kommunaalmakseid. Kõrvalkuluks ega koormiseks ei saa lugeda üüritava eluruumi soetamiseks võetud laenumakseid või maamaksu ning juhul, kui üürnik neid üürileandja eest tasub – siis loetakse need üürileandja tuluks.
Kui eluruumi üürileping on sõlmitud juriidilise isikuga, on üüritulu maksukohustus ikkagi üürileandjal, kuid selle peab kinni pidama ja riigile tasuma üürnik (TuMS § 40 lõige 1). Juriidiline isik peab tulumaksu kinni pidama üüri brutosummast, v.a üüri kõrvalkulud ja koormised (TuMS § 41 lõige 7). Üürileandjale tagastatakse tuludeklaratsiooni alusel 20% üüritulult enammakstud tulumaks.
Oma eluruumi väljaüürimisel on mõttekas kasutada maakleri abi, kes aitab koostada korrektse üürilepingu, seletab lahti kõik lepinguga seotud maksed ja maksud ning annab vastuse kõigile lepingut puudutavatele küsimustele.
Kasutatud allikad: võlaõigusseadus (VÕS), tulumaksuseadus (TuMS), käibemaksuseadus KMS)
Kommentaarid