2018. aasta alguses jõustub uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus ning korteriomandite majandamine juriidiliselt iseseisva üksusena muutub kohustuslikuks, kirjutab Arco Vara maakler Janika Toots.
Korteriomandite moodustamise hetkel luuakse seaduse järgi majas koheselt ka korteriühistu. Nendes kortermajades, kus järgmiseks aastaks pole veel korteriühistut loodud, loob riik selle vastavalt seadusele ise. Nii tekivad korteriühistud, mille on loonud korteriomanikud omal algatusel ja ühistud, mis on loodud nii-öelda sunniviisiliselt. Viimaseid hakkavad haldama haldusettevõtted, mille juhid on omakorda ka nende korteriühistute juhatuse liikmed.
Siiani on uute korterelamute haldamises ilma teinud peamiselt haldusettevõtted, alates 2018. aastast aga tuleb korteriühistu luua juba enne korteriomandite valmimist.
Seaduse kohaselt saavad kõik korteriomanikud korteri soetamise hetkel automaatselt olemasoleva ühistu liikmeks. Sellega peaksid kaduma korteriomanike ühisuse ja arendaja poolt valitud haldusettevõttega seotud arusaamatused.
Võlgades korteriühistu saneeritakse
Uus seadus puudutab ka korteriühistute võlgnevusi ning korteriomandi maksejõuetuks muutumist. Seaduse kohaselt ei likvideerita maksejõuetuks muutunud korteriühistut, vaid see kuulub saneerimisele. Edaspidi kehtestab kohus korteriühistule uue majanduskava, mis tagab ühistu jätkusuutliku tegevuse. Kui korteriomanik jääb võlgu, siis ühistu nõue sellise omaniku vastu tagatakse edaspidi seadusjärgse pandiõigusega.
Mida peaks korteriostja ühistu juures jälgima?
Kindlasti peaks välja selgitama, kas on kogutud sissemakseid remondifondiks ja mida selle rahaga on juba tehtud ning mida on plaanis edaspidi teha. Samuti on oluline välja selgitada, kas ühistu on võtnud laenu ning kui suured on igakuised laenumaksed. Tähelepanuta ei tohiks ka jätta maja halduskulude suurust ning kuidas on organiseeritud korteriühistu juhtimine.
Küsima peaks ka ühistu juhatuselt tõendit, mis kajastab ostja kohustusi ühistu suhtes. Jälgida tasub heakorda, on ette tulnud juhuseid, kus suure kortermaja keldrid on elanike pahna täis ja Päästeamet peab sellekohaseid ettekirjutisi tegema. Samuti on igivana probleem võlglaste olemasolu. Tihti on parkimiskorraldus kehv ja parkimiskohti puudu. Tuleb ka ette juhuseid, et keegi on korteris midagi ühistu teadmata ümber ehitanud ja sellekohased dokumendid puuduvad.
Kommentaarid