Hoonestamata tootmismaade tehingute arv asus 2013. aastast majanduskeskkonna paranedes kiirelt kasvama ning jõudis 2016. ja 2017. aastal taas 2006. aasta tipptasemele. Hoonestamata ärimaade osas võis kõrgemat tehinguaktiivsust märgata ennekõike 2014. aastal, mil võõrandati aktiivselt riigi omandis olevaid maid. Vahepeal vähenenud tehingute arv jõudis sarnasele tasemele uuesti 2019. aastal. Hoonestamata tootmismaade osas oli buumiaegne turuaktiivsuse tase ületatud, kuid ärimaade puhul poleks seda olnud lähitulevikus oodata ka koroonaviiruse esilekerkimiseta.
Sagedasemad olid kallima hinnaga tehtud tehingud, kuid Harjumaalt väljaspool polnud hoonestamata tootmis- ja ärimaade hinnatase siiski 2009. aasta langusmomendist kuigi palju taastunud, seda just tootmismaade osas. Arvestades, et mitmetes Eesti väikelinnades on hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade puhul hiljaaegu alustatud uute äri-, lao- ja tootmishoonete ehitust, võib lähitulevikus täheldada vastavate hoonestusõiguste lõpetamist ning hoonestajatele ka kinnisasjade seejärgset võõrandamist.
Turuaktiivsuse piirkondlikku alanemist soodustas viimastel aastatel peamiselt Harju- ja Ida-Virumaal vähenenud hoonestamata tootmismaade tehingute arv, samaaegselt oli väiksemates Eesti keskustes märgata periooditi aktiivsuse ajutist üsna tugevat kasvu. Kuigi ettevõtete investeeringud maasse ja ehitistesse 2019. aastal tugevalt kasvasid, oli maaturul nõudlus siiski piirkonniti juba vähenenud ning väheneb ka sel aastal ettenägematus mahus – seda koroonaviiruse kaudsete mõjude tõttu.
2020. aasta II kvartali seisuga saab täheldada, et tehingute arv on vähenenud ennekõike ärimaade osas. Nii hoonestamata äri- kui ka tootmismaa sihtotstarbega maade turud on valdavalt mõjutatud Harju- ja Tartumaal toimuvast, kus hinnataseme suur kõikumine tuleneb üksikutest piirkondlikest kallimatest tehingutest. Üleüldist hinnataseme kasvu on valdavalt tagasi hoidnud enne 2008. aasta majanduskriisi aegset perioodi lattu toodetud, kuid tänaseni realiseerimata detailplaneeringutega krundid. Ühtlasi on olulist rolli mänginud nii kohalike omavalitsuste kui ka Euroopa Liidu struktuurfondide raha eest arendatud tööstuspargid, seda ennekõike Ida-Virumaal ning mitmete Eesti väikelinnade lähiümbruses.
Viimaste aastate põhjal on olnud märgata nii hoonestamata äri- kui ka tootmismaadega tehtud tehingute arvu mõningast kasvamist väljaspool Tartu- ja Harjumaad, mis on tulenenud üleriigilisest majanduskeskkonna järk-järgulisest paranemisest. Hoonestatud äri- ja tootmismaadega pole aga pärast 2008. aasta kriisiperioodi väljaspool Harjumaad erilist tehinguaktiivsuse ega hinnataseme kasvu märgata olnud, ennekõike just hoonestatud tootmismaade osas. Ärikinnisvara sektoris jäävad väikeettevõtetel kaubandus- ja teeninduspindade soetamist takistama kommertspankade piirangud perspektiivis kahaneva elanikkonnaga piirkondadesse investeerimisel. Valdav osa Eesti tootmisotstarbelise kasutusega hoonetest on ehitatud enne 2000ndaid, ehitised on tänaseks amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Ostjaskond ja üürnikud eelistavad võimalusel tänapäevase ehituskvaliteediga tootmis- ja laohooneid, mis on ajutiselt soodustanud mitteeluhoonete ehitusaktiivsuse kasvu ka mujal Eestis, seda ennekõike 2018. ja 2019. aastal. Selle aasta majanduskriisi taustal võib oodata, et igasugune 2019. aastast väikelinnades aset leidnud ettevõtlustegevuse hoogustumine saab üsna kiire lõpu.
Allikad: Maa-amet, Eesti Pank, Arco Vara statistika
Kommentaarid