Inimkonna ökojälg on Maa taastuvressurssidest suurem – juba aastaks 2012 kulus planeedil Maa inimkonna 12 kuuga tarbitud ressursside taastootmiseks ja jäätmete lagundamiseks 18 kuud. Ilma puhta õhu, vee ja kvaliteetse toiduta ei jää aga inimkond püsima. Kuidas siis igapäevavalikutega enda ökojälge vähendada?
-
Kõige suurema heateo keskkonna jaoks teeme me jäätmeid sorteerides. Keskmine inimene toodab aastas ligi 400 kilo prügi. Eestil on eesmärk võtta ringlusse vähemalt 50 protsenti kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti-, klaasi- ja muudest liigiti kogutud jäätmetest. Mida paremini me igaüks oma jäätmeid sorteerime, seda rohkem läheb neist ümbertöötlemisse ja seda vähem ladestatakse neid prügilates.
-
Aastas toodetakse maailmas 300 miljonit tonni plasti, millest poole moodustavad ühekordselt kasutatavad plastpakendid. Plastpudelitest ja kilekottidest on saanud peamine keskkonnasaaste allikas, loodusel kulub nende lagundamiseks umbes 500 aastat. Keskkonna säästmiseks peaksime kõik tegema läbimõeldud valikuid, näiteks kilekoti asemel kasutama riidest poekotti ning võimalusel ostma pakendamata toidukaupa.
-
Tööpäevahommikul või lõunapausil on lihtne tänavakohvikust kohvitops kaasa haarata, aga oled sa kunagi mõelnud sellele, millist mõju avaldab see möödaminnes tehtud tegu keskkonnale? „Papist“ kohvitops pole sugugi kergesti lagunev, sest selles on õhuke kuumust taluv plastikiht. Lisa sellele veel kaas, segaja ja kõrs ning kohvitopsist saab tõeline keskkonnapomm.
-
Parem ei ole lugu ühekordsete teekotikestega: need sisaldavad sünteetilisi kuumuskindlaid polümeere, mis ei lagune looduses. Enne ühekordselt kasutatava eseme kättevõtmist võiks mõelda selle elueale: kõrvapulk „elab“ alla minuti, teekott paar minutit. Nende lagunemine kestab aga kauem, kui elab keskmine inimene. Ehk sellest, mida kasutame vaid ühe minuti, saab prügi sajaks aastaks. Poes järgmist teepakki valides tasub sellele mõelda.
-
Üks suurimaid maakera saastajaid on transport, ligi 40% heidetest toodavad autod. Nii et enne, kui hüppad autosse, et teha mõni lühike sõit, mõtle järele – võibolla võiks selle vahemaa läbida hoopis jalgsi või rattaga? Tänapäevane istuv eluviis on niikuinii juba tekitanud paljudele terviseprobleeme – keskkonda säästva valikuga teeksime ka teene oma tervise heaks.
-
Üks mürgisemaid ja ressursimahukamaid tööstusharusid on tekstiilitööstus. Reovee saastumine kangatöötlustehnoloogias kasutatavate värvainete ja kemikaalidega on tõsine keskkonnaprobleem. 60% kogu maakera rõivastest on valmistatud polüestrist – sünteetilisest materjalist, mida ei saa taaskasutada. Seda teades saame teha keskkonda säästvaid valikuid, eelistades looduslikke kangaid: siidi, linast või puuvillast kangast.
-
Keskkonnale kahjulikke mikroplasti ja toksilisi pindaktiivseid aineid sisaldab ka enamik kodukeemia- ja ihuhooldustoodetest. Kahjulikud ained settivad veekogudesse, mõjutavad kalade tervist ja vee kvaliteeti. Ka nõude ja keha pesemiseks mõeldud svammid ja käsnad ei lagune looduses. Samas saame me kõik teha tarku valikud, minnes üle rohelisele kodukeemiale ja ihuhooldusvahenditele. Loodustooted pole sugugi vähem tõhusad, aga aitavad keskkonda säästa.
-
Tänapäeval visatakse maailmas tervikuna ära kolmandik kõigist toodetud toodetest. Sageli on need kaubad, mida pole isegi avatud: aegumiskuupäeva kätte jõudes visatakse toidukaup lihtsalt prügikasti. Ka seda saame me igaüks vältida, ostes koju toitu mitte ülemäära, vaid just nii palju, kui oleme valmis ära tarbima.
Keskkonna säästmist saame alustada vaid iseenda valikutest! Oma igapäevaelus väikeseid korrektuure tehes anname panuse meie koduplaneedi säilimisse. Kõige paremini toimib lihtne ühe päeva reegel: isegi ühest kilekotist loobumine on juba suur samm keskkonna heaks!
Kommentaarid