Tänavu III kvartalis tehti Pärnumaal 272 korteritehingut ehk 11% vähem kui mullu samal ajal. Tehingute arv on stabiilselt vähenenud juba terve aasta, keskmiselt tehakse 250–300 tehingut kvartalis. Uute korterite asjaõiguslepingute arv on hakanud vähenema ja järelturg aktiveerub. Oktoobris oli pakkumises 539 korterit ja 101 maja, pakkumiste arv kasvab tasapisi.
Pärnu linnas tehti III kvartalis 156 korteri ostu-müügitehingut, võrreldes aastatagusega vähenes maht 19% võrra. Pakkumismaht on siiski ootuspärane ning survet oluliseks hinnaalanduseks veel ei ole, sest müümata jäänud korterid üüritakse ajutiselt välja. Võimalik, et tüüpkorteritel on ruumi hinnalangetuseks kuni 10%.
Väljaspool Pärnu linna tehti III kvartalis 116 korteritehingut, mida oli 3,6% rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Kõige rohkem on ostuotsuseid mõjutanud ühistranspordiühendus linnaga ja lasteaia olemasolu. Suurema sissetulekuga ostjaskond eelistab paigutada raha keskustesse ning tõenäoliselt koondub tehingute arv lähitulevikus taas pigem Pärnu linna. Vahepealsel „hea elu perioodil“ osteti vanemaid remontivajavaid maamaju teiseks koduks. Praegu näeme, kuidas sellised kohad taas müüki tulevad ja uut omanikku otsivad.
2022. aastal oli Pärnu maakonnas tehingute arvu langust tunda korterite ja hoonestamata maade osas, tehti 18% vähem tehinguid kui 2021. aastal. Number tundub suur seetõttu, et veel aasta tagasi oli hoogne tõus nii linnas kui maakonnas.
Eelmise aasta II pooles hinnakasv lõppes ning saabus oodatud hinnalangus. Tänavu III kvartalis oli keskmiseks mediaanhinnaks Pärnu maakonnas 1378 €/m2, mida oli 6,1% vähem kui aasta tagasi samal perioodil. Väljaspool Pärnu linna oli aritmeetiliseks keskmiseks tehinguhinnaks 31 050 eurot, mida oli 16% vähem. Hinnalangus jätkus aastases võrdluses teist kvartalit järjest.
Statistilise hinnalanguse taga on olnud tehingute struktuurilised muutused: vähenenud on kallimate varade ostmine ja väiksemates külades tehakse juba tehinguid pisut madalama hinnaga. Varasid soetatakse sageli ilma pangalaenuta ja müügipakkumistele reageeritakse aeglasemalt, tehakse allapakkumisi ja survestatakse müüjaid. Ebakindlus mõjutab praegu rohkem kehvemas seisukorras elamispindade müüki, kuna potentsiaalseks ostjaks on peamiselt madalamapalgalised teenindus- ja tööstussektori palgatöötajaid. Nende võimalused elamispinna ostmiseks kahanevad. Kortereid ostavad, remondivad ja üürivad välja investorid.
Pärnu linnas tehtud korteritehingute III kvartali mediaanhinnaks kujunes 1774 €/m2 ehk 6,6% vähem kui mullu samal ajal. Hinnatõus aeglustus, pakkumismaht kasvas ja pakkumishinnad ei tõusnud. See viitab likviidsuse ja tarbijakindluse halvenemisele. Pärnu linnas müüdi 15 uut korterit mediaanhinnaga 3069 €/m2.
Järelturul tehti 141 ostu-müügitehingut, mida oli 15% vähem kui eelmises kvartalis ning 24% vähem kui aasta tagasi samal perioodil.
Üüriinvesteeringutel on tootlus madalam kui mullu ja väidetavalt on deposiidis raha hoidmine tulusam ja turvalisem. Kui kevadel oodati, et laenuraha on kallis ja üürikorterite ostmisest investorid loobuvad, siis Pärnu hooajalisus pakub endiselt häid variante ka üüriturul, sest suvine üürihind subsideerib talvist madalamat hinda.
2022. aastal kasvasid üürihinnad Pärnu linnas ligi 20%. Sel aastal tuli aga sügisel pikaajalise üüri turule nii palju endiseid suvituskortereid, et üürnikud saavad valida heade ja väga heade korterite vahel. Ühetoalise korteri saab täna üürida ka 250 euro eest kuus, veel aasta tagasi tundus see uskumatu. Üürniku leiab korralik korter umbes nädalaga, enamik üürikorterite pakkumisi tehakse sotsiaalmeediaplatvormide kaudu.
Praegu otsivad ostjad peamiselt pigem suuremat sanitaarremonti vajavaid madalamate korruste kahetoalisi kortereid nii Mai rajoonis kui Räämal, mis peale remonti kas müüakse või antakse möbleerituna üürile. Püsivaks elukohaks ostetakse kolmetoalisi kortereid heas asukohas.
Enamik valmivatest 3- kuni 5-korruselistest korterelamutest paiknevad Pärnus Kesklinna piirkonnas ning on suhteliselt kallid. Kaua tühjalt seisnud Maseko kalakombinaadi piirkond, kuhu elamuehituse vahendite kaasamisest räägitakse üha rohkem, jääb linnaserva, kuid on vähetõenäoline, et sinna rajataks oluliselt odavama hinnaga kortermaju. Väljaspool Pärnu linna ei ole viimastel aastatel korterelamuid püstitatud mujale kui kaks maja Sauga alevikku Hirvelasse, kuigi oleks oodanud taolist liikumist ka Papsaare suunal.
Selle aasta I kvartalis väljastati Pärnu linnas ehituslube kokku 42 korteri ehitamiseks (kolm hoonet) ja seda oli tunduvalt rohkem kui aasta tagasi. II kvartalis uusi ehituslube ei väljastatud, ehitama hakati pelgalt 20 uut korterit (aasta tagasi samal perioodil 81).
Kommentaarid