Sajad mõisad, mis ilmestavad Eestimaad on tänapäeval meile olulised ajaloolised maamärgid ja kuigi nad räägivad ajastust, mil eestlased oma maad ei valitsenud, tunneme nende olemasolu üle uhkust.
Mõisad on aga lisaks mälestusmärkidele neid ehitanud ja omanud perekondade ajaloole ostetav ja müüdav kinnisvara, mis allub suuresti, teatud nüanssidega, turumajanduse reeglitele nagu igasugune muugi kinnisvara.
Eesti mõisaportaalis kirjutatakse nii: „Eesti Mõisate hiilgeajal sadakond aastat tagasi oli Eestis kokku 1245 peamõisat. Siia lisandus veel 108 pastoraati ehk kirikumõisat ning ligi kuussada karjamõisat – seega kokku üle kahe tuhande mõisasüdame.
2004. aasta lõpu seisuga on 1254 mõisa peahoonest enam-vähem algkujul või äratuntaval algkujul säilinud 414 hoonet ehk ligikaudu kolmandik. 93 peahoonet (7,4%) on säilinud osaliselt või tugevalt ümber ehitatuna, nii et algset välimust hoonest kaasajal enam välja ei loe. 109 peahoonest (8,7%) on alles selgepiirilised varemed - reeglina suur osa müüre või seinu. 638 peahoonet (50,9%) on hävinud, st nad on jäljetult kadunud/lammutatud, nende kohal paiknevad uusehitused või on hoonest alles vundament või madal rusuhunnik.“
Heas seisukorras või siis potentsiaaliga saada korda tehtud mõisaid on Eestis kümneid ja tõenäoliselt piisavalt varaka ostja leidumisel on peaaegu kõik neist ka müügis.
Eesti majanduse kiirkasvu aastatel oli mõisa ostmine mõnedele ärimeestele prestiiži küsimus ja teada on ärimehi, kellele kuulus korraga kuni üheksa mõisat. Tänasel kinnisvaraturul on aga mõisatega tehtavad tehingud harvad. Igal aastal ostetakse Eestis 4-5 mõisat. Noortele romantikutele, kes unistavad elust kaunis looduses, ent ei ole veel jõukust varunud, on mõisad kahjuks alati jäänud kättesaamatuks mitte esmase müügihinna, vaid edasiste renoveerimiseks minevate kulude tõttu. Sellised inimesed on valinud oma unistuste teostamiseks vanad talukohad, mille taastamine on oluliselt lihtsam ja odavam.
Mõisate „turg“ on viimastel aastatel vaikne ja valdavalt on ostjateks välismaalased. Tõenäoliselt on eestimaalased liiga ratsionaalsed või puudub nägemus, mida mõisaga peale hakata. Mõisa ostmisel peab arvestama, et peale tehingu sooritamist üldjuhul suur töö alles algab ja keskmisele hinnale, mis on ca 500 000 eurot, lisanduvad prognoosimatud lisakulud.
Miks siis on nii, et mõisaost on nagu üllatustelaeka avamine?
* Mõisad olid algselt palju enamat kui hoonete kompleks koos peahoonega – mõisad olid majandusüksused. Sõltuvalt kõrvalhoonete seisukorrast ja funktsionaalsusest ning mõisa juurde kuuluva maa suurusest, peaks ka tänapäeval mõisale kasutuse leidma ja seal majandustegevust edendama. See eeldab, et ostjal on idee ja ressursid idee elluviimiseks ning õnne, et sellest ideest kantud majandustegevus oleks piisavalt edukas. Paljud mõisad Eestis on ostetud näiteks jahiturismi teenuse pakkumiseks (mis eeldab liigirikka metsa olemasolu), suur osa pakuvad kultuurset meelelahutust, majutust, toitlustust, spaa-teenuseid.
* Mõisa renoveerimise ja edasise haldamise muudab väga kalliks see, et mõis on suur. Keskmisest kaasaegsest eramust on mõis kordades suurem, peahooned on keskmiselt suurusega 700- 1000 ruutmeetrit.
* Mõisa renoveerimistööde puhul on oluline küsimus, kas tegemist on muinsuskaitseobjektiga. Suurem osa mõisaid seda on ning renoveerimine peab toimuma ametkondade järelvalve all ning litsentseeritud ehitusettevõtete poolt. Renoveerimise protsess on tõenäoliselt täis ootamatusi ja meeldivaid ning vähem meeldivaid avastusi, nagu vanade hoonete puhul tavaline.
* Toetuste taotlemine mõisa renoveerimiseks on võimalik, ent vaid juhul kui plaanitakse edaspidist ühiskondlikku kasutust, oma perele elamiseks renoveerimist abikõlbulikuks ei peeta.
Iga maja, mis on vana ja paksude seinadega, ei ole muidugi mõis, aga võib osutuda väga mõnusaks kohaks, kus end sisse seada. Mõisad kerkisid Eestisse selleks sobivas turusituatsioonis sajandid tagasi, praegu on elukorraldus nende ümber muutunud. Väga vähesed esialgsete omanike järglased on naasnud siia, et neile elu sisse puhuda. Loodetavasti on meil endil piisavalt palju häid mõtteid ja ressursse, et võimalikult paljud uuele elule äratada.
Kommentaarid