Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: november 2021

 

 

Novembris oli korteritehingute arv Eestis senise kasvutsükli kõrgeimal tasemel

Tänavu novembris tehti Eesti korteriturul kokku 2669 ostu-müügitehingut, mis oli käesoleva aasta kui ka viimaste aastate kõrgeim number. Viimati oli turuaktiivsus sarnasel tasemel 2006. aasta sügisesel perioodil. Turuaktiivsuse kasv on olnud jätkuvalt laiapõhjaline, elamispindade turg on äärmiselt aktiivne olnud nii Eesti suuremates kui ka väiksemates keskustes. Tallinna osakaal on korteritehingutes siiski alates septembrist igakuiselt suurenenud, kuid see on üldplaanis jätkuvalt sarnane nagu veel kevadisel perioodil, püsides igakuiselt ligi 40% tasemel.

Käesoleva aasta märtsis, aprillis ja maikuus väga kõrgel püsinud turuaktiivsuse järgselt ootasid turuosalised tehingute arvu mõningast vaibumist ning sügisesel perioodil ei oleks olnud üllatuseks, et turuaktiivsus jääb mõnevõrra madalamaks kui kevadisel perioodil. Tänavune sügis on aga endiselt näidanud tugevat turuaktiivsuse suurenemist ning nii septembris, oktoobris kui ka novembris ületati ka kevadine tipptase. Elamispindade turg on üleriigiliselt aktiivseim alates kunagise buumi perioodist ning üha enam on täheldada turul märke, mis pikaajaliselt jätkudes võivad kaasa tuua teatavaid tasakaalustamatusi. Muidugi, seda kõike saab täna väita sisuliselt ükskõik milliste muudegi varaklasside lõikes, olgu selleks lisaks kinnisvarale eeskätt palju kõneainet saav Tallinna börs, mis on teadupoolest olnud käesoleval aastal maailma kõige kõrgemat tootlust pakkuv börs.

Milliseks kujuneb 2022 aasta kinnisvaramaastik?

Kõikjal kuhu pilk suunata, käib jutt kinnisvara- ja finantsinvesteeringutest ning sellest on üha enam huvitatud ka isikud, kellel vastavad erialased teadmised paraku sootuks puuduvad. Kinnisvaraturul on koduostjatest isikute osakaal tehingutes vähenenud ning järjest suurem osakaal on puhtalt spekulatiivsetel positsioonidel, täpselt samasuguseid paralleele saab tõmmata otse loomulikult ka Tallinna börsilt. Senine tempokas varahindade kasv ja tugevalt üle pikaajalise keskmise ulatuv turuaktiivsus on loonud olukorra, kus eelolevate aastate kasvupotentsiaal on piiritletud. Vaadates nii kinnisvara- kui ka finantsturgudega seotud prognoose 2022. aastaks, jääb mulje, et ka turul igapäevaselt tegutsevate isikute arvamused lähevad sageli vastuollu ning seetõttu on alust arvata, et me tegelikkuses sugugi kuigi täpselt ei tea, mis täpselt edasi saama hakkab.

Kinnisvaraturul on turuaktiivsuse taga põhiliselt kaks tegurit, milleks on ostujõud ja emotsionaalne soov kinnisvara soetada. Ostujõud näib lähitulevikus selgelt üldplaanis püsivat, kuna tööpuudus on alanemas, tööhõive suurenemas, säästud jätkuvalt kasvamas ning eluasemelaenu intressid püsivad euroliidu siseselt veel ka lähiaastal hetkeprognoose arvestades suhteliselt sarnasel tasemel. Viimase osas on omakorda järjest suurem küsimus, et kui elamispindade tehingute arv peaks lähitulevikus allapoole tulema, kas suurenenud krediidiasutuste vahelise konkurentsi ja likviidsuse ülekülluse tõttu muutub eluasemelaenude senine Eesti ajalooliselt madalaim tase veelgi madalamaks või mitte. Ainukeseks ostujõu kasvu takistavaks teguriks on täna seega tempokas hindade tõus, mis võib osa ostjaskonda jätta pikemaks ajaks üüriturule.

Üüripakkumiste arv kahaneb, hinnad tõusevad

Tallinna näitel on üüripakkumiste arv juba võrreldes aasta algusega ligi kaks korda madalamal tasemel ning üürihindade kasv on kiirenenud aastases võrdluses juba 13% tasemele, ületades nominaalse brutopalga kasvu kui ka praeguse tarbijahindade kasvutaseme. Üürihindade kasv 2022. aastal keskmiselt 10%-lises tempos jätkub, mida toetab eeskätt paranev tööturg, kasvavad palgatasemed ning vähenev üürikorterite pakkumine. Kuigi institutsionaalsed investorid toovad turule järjest suuremas mahus uut üüripakkumist, on see siiski hetkel veel üsna marginaalne hulk ning sealjuures ei tooda turule näiteks optimaalse suurusega 1-toalisi kortereid, mida napib nii Tallinna siseselt kui ka selle lähiümbruses.

Mis inimeste ostusoovi või siis emotsiooni kinnisvara soetada puudutab, siis see peaks eelduste kohaselt püsima tööturu paranemise taustal lähitulevikus endiselt üsna tugev. Erinevate küsitluste andmeil plaanib lähitulevikus kodu soetada enam inimesi kui eelnevatel aastatel sarnaste küsitluste baasil, mis demograafilisi trende arvestades tundub muidugi statistiliselt eriskummaline olukord. Selle taustal on paraku üha tõenäolisem, et senise ostubuumi raugedes võib turuaktiivsuse langus tulla pikaajaline ja tänaselt tasemelt märkimisväärne. Viimast eeskätt Eesti väiksemates piirkondlikes keskustes, kus elanike arv jätkab vähenemist ning kus demograafiline tööturusurve indeks on tugevalt alla ühe ehk tööturule lisandub oluliselt vähem inimesi kui jääb pensionile. Väikelinnadesse ja nende lähiümbrusesse on suur hulk ostjaid siirdunud aastatel 2017 - 2021 ainuüksi seetõttu, et keskustes on kinnisvarade hinnad tõusnud. Likviidsuse vähenemise korral on sellised piirkonnad aga esimesed, kus laenutagatistega seotud riskid suurenevad.

Tarbijakindlus on küll järsult kasvanud inflatsiooni tõttu veidi nõrgenenud, kuid üldplaanis on see seni puudutanud eeskätt tarbijaskonda, kes kinnisvaraturul ostjate seas nagunii ei domineeri. Pigem puudutab tänane inflatsioonisurve üürijaskonda, kuid üürihindade kasvu see sugugi ei takista. Kasvanud elektri-, kütte- ja gaasiarvete taustal hoiavad tõenäoliselt inimesed elukoha üürihinna asemel esmalt kokku pigem muudelt võimalikelt kõrvalistelt kulutustelt. Inimeste üsna emotsionaalset tarbimist toetab viimaste nädalate taustal eeskätt asjaolu, et II pensionisambast on lahkumise taotluste arv asunud taas tugevalt kasvama, kuid see on enamike jaoks pelgalt lühiajaline lahendus ning on olnud märgata, et kinnisvarasse on sellest rahast liikunud otseselt siiski suhteliselt vähene hulk.

Korterituru mediaanhind on jätkuvalt üha tõusvas trendis
Eestis tehtud korteritehingute taustal kujunes mediaankeskmiseks hinnatasemeks tänavu novembris 1723 €/m2, mida oli 13% enam kui aasta alguses, 20% enam kui veel aasta tagasi ning 10% enam kui veel oktoobris. Võib täheldada, et mida kiiremaks on läinud kuises võrdluses Eesti tarbijahindade kasv, seda kiiremaks on läinud ka elamispindade hinnakasv. See annab selge indikatsiooni, et inflatsiooni kiirenemise taustal on asutud elamispindade turule üha enam raha paigutama pelgalt seetõttu, et seda ei osata enam kuhugi mujale suunata ning kinnisvara peetakse tugevalt inflatsioonilise keskkonna taustal üsna turvaliseks varaklassiks. Oma olemuselt nõnda käituvad inimesed teoreetiliselt ei eksi, kuid niivõrd kõrge inflatsiooni püsimine viib pikemas perspektiivis ka kinnisvaraturul tasakaalustamatusteni, kuna koduostjate osakaal on selle taustal vähenemas. Täna on turul järjest rohkem spekulatiivsete huvidega isikuid, kes on uusi kortereid või nende broneerimislepinguid kokku ostnud ainuüksi edasimüügi eesmärgil, mille juures on üha enam isikuid, kes ei viitsi kortereid enam isegi üürile anda ja ootavad pelgalt tempoka hinnatõusu jätkumist kapitalikasvu teenimise eesmärgil. Sellised trendid ei ole siiski veel laiapõhjalised ning me ei saa siin kaugeltki paralleeli tõmmata selliseid trende vallanud näiteks Hiina suurlinnadega, kuid selged indikatsioonialged turul riskide kasvuks on olemas.

Kuidas prognoositakse koroonapandeemia mõju kinnisvaraturule 2022 aastal?

Arvestades, et tarneahelatega seotud probleemid lähikuudel endiselt jätkuvad, võib oodata ka suhteliselt kõrge inflatsioonitempo püsimist. Viimane kajastub ka tõenäoliselt elamispindade hindades, mis 2022. aastal toovad ettevaatavalt keskmiselt 10%-lise aastase hinnakasvu. Aeglustuva hinnakasvu taustal järgmine aasta elamispindade tehingute arv tõenäoliselt alaneb, kuid kuna tänavu on müüdud rekordilises mahus uusi kortereid, püsib siiski nende baasilt sõlmitavate asjaõiguslepingute tõttu statistiliselt tehingute arv eeskätt Tallinnas ja Tartus ja nende lähiümbruses väga kõrge ka veel kogu 2022. aasta vältel. Piiratud pakkumine võib aga nii mõneski piirkondlikus keskuses hoida turuaktiivsuse üsna sarnasel tasemel veel pikema aja vältel. Viimast muidugi juhul, kui me ei näe lähitulevikus mõnda kinnisvaraturule negatiivset mõju avaldavat välistegurit, millede osas esinemise tõenäosused on viimastel kuudel nii geograafilisel-, sotsiaalpoliitilisel- kui ka finantsmajanduslikel tasemetel suurenenud. Lähitulevikus on tõenäoliselt koroonapandeemia kui selline järjest vähem määravam tegur ning pigem peaks silma peal hoidma globaalsetel monetaarpoliitilistel teemadel ning Ida-Euroopa piirkonnas paiknemise tõttu ehk ka siinsete lähiriikide omavahelistel poliitilistel suhetel.

Üle-eestiliselt on kinnisvaraarendajad teavitanud järjest suuremas mahus uute korterite turule toomisest, kuid seni ei ole märkimisväärset pakkumise mahu kasvu olnud siiski märgata, sest nõudlus on jätkuvalt väga tugev ning turule on suudetud uut pakkumist tuua vähem kui on suudetud ära osta. Piiratud pakkumine tähendab aga hinnakasvu selget jätkumist ning hinnakasvu püsimine tähendab paraku väga paljude nooremapoolsete leibkondade jaoks elamispinna kättesaadavuse halvenemise püsimist, kus kinnisvarade hinnakasv on palgakasvust kiirem ka veel tõenäoliselt 2022. aasta vältel. Laias laastus on tegemist muidugi globaalsete trendidega ning Tallinn või ka Tartu ja Pärnu ei ole siin mingisugused teerajajad, vaid pelgalt maailmatasemel trendidega üheskoos liikujad. Üha suuremate kasumite teenimiseks tuleb aga võtta järjest suuremaid riske, olgu selleks siis ehitushindade eelarvestamist puudutavad asjaolud, tugevalt üle turuhinna arenduseks sobilike kruntide soetamine või ka trendid, et üha enam uusehitisi proovitakse rajada Eesti väikelinnadesse, kus möödunud korral kulmineerus vastava trendi taustal kinnisvaraturul üha suuremate riskide võtmine paraku ülemaailmse finantskriisiga.

 

2021. aasta novembri andmed on toodud 06.12 seisuga, andmed võivad tagantjärele mõnevõrra muutuda.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

 

 

Mihkel Eliste, Arco Vara kinnisvaraanalüütik ja kutseline hindaja

Alus – Maa-amet, Eesti Konjunktuuriinstituut, Statistikaamet, riiklik ehitisregister, Eesti Pank, Arco Vara Kinnisvarabüroo statistika 8.12.2021

 

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Registreeritud eraekspert (kohtuekspertiisid)

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?