Jõulud ja aastavahetus on tulekul ja nende sümbol – kuusepuu – ootab tuppa toomist. Kuusk on ikka detsembrikuus ehtinud meie eluruume, loonud piduliku ja härda meeleolu, rõõmustanud nii noori kui ka vanu.
Viimasel ajal on märgata, et kuusk tuuakse tuppa juba esimese andvendi saabudes. Ilma kuuseta, tema lõhna ja iluta ei kujutaks me oodatud aastalõpupühi ettegi.
Keskkonnateadlikud inimesed on aga viimasel ajal püstitanud küsimuse, millist kuuske ikkagi eelistada – kas meelalt lõhnavat ehedat päriskuuske või korduvkasutatavat kunstkuuske? Kumb kuusk on keskkonnasõbralikum, lapsesõbralikum või isegi moekam?
Loodusteadlased on uurinud, kuidas jõulupuude tootmine, transport ja levitamine mõjutab inimeste tervist, kliimat, ökosüsteemi ja loodusvarade varusid. On isegi uuritud, kui palju pestitsiite kasutatake kuusepuude kasvatamiseks ning kui palju eraldub kunstkuuse tootmisel ja transportimisel atmosfääri kahjulikke heitmeid.
On selgunud, et tehispuu on looduslikust keskkonnasõbralikum ainult sel juhul, kui inimene on kunstkuuske kasutanud umbes 20 aastat. Isegi kui ostate ühe sünteetilise puu viieks aastaks, satub ikkagi sadu tuhandeid tooteid igal aastal prügilatesse. Kunstkuuski ei töödelda ümber, mis tähendab, et paljud metalldetailid ja plastokkad risustavad meie loodust. Pealegi pole töötlemine ka keskkonnale kahjutu, nõuab palju elektrit ja lisakulutusi. Kuid päriskuusk teenib ka pärast aastavahetust, näiteks küttematerjalina. Pealegi pole puutuhk plast – see võib olla heaks väetiseks.
Tehiskuusk võib olla odavam ja kasutamiseks mugavam, kui kasutate seda mitu aastat järjest. Pole vaja okkaid vaibalt eemaldada, oksi saab pesta ja tolmust pühkida. Kokkupandava kuusepuu panipaika paigutamine on palju lihtsam kui päriskuuse prügikasti või kogumispunkti viimine. Pealegi on nüüd müügil jõulupuud, mis lõhnavad nagu päris – võite osta kuuse koos ehetega või tellida koju uhke disainerkuuse. Kaubandusest võib leida väga jõulupuumudeleid: eri suuruses, erineva roheluse, okkavarjundi või isegi „lumiste“ okstega, mis on küll saavutatud polüvinüülkloriidi ja polüpropüleeni abil. Olen nõus, et plastist jõulupuude tootmine on keskkonnale palju kahjulikum kui ehtsate kasvatamine ja müümine.
Päriskuused kasvatatakse enamjaolt spetsiaalsetes istandustes või raiutakse kohtadest, kus neil nagunii kasvada ei lubataks, näiteks elektriliinide alt. Kui soovite loodusele vähem kahju teha, on parem osta päris puu, kuid esmalt veenduge, et see on teieni jõudnud ausal teel. Kuna pole usaldusväärset viisi kindlaks teha, kust puu pärineb – kas istandusest või lähedalasuvast metsast –, siis soovitan jõulupuid osta ainult spetsiaalsetest müügikohtadest või jõuluturult, kus saab puuga kaasa ka kviitungi.
Elus puu peamine eelis on muidugi kuuselõhn ja kogu see toimetamine kuuse ümber, mis on talletunud meie mällu juba kaugest lapsepõlvest.
Elavad jõulupuud on üldjuhul täiesti ohutud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kui majas on aga allergiline laps, tuleb kuusepuu valimisel seda arvestada. Selleks minge lihtsalt koos lapsega kuuseturule või kuusemüügipaviljoni, kus allergeeni kontsentratsioon on piisav, et teha kindlaks, kas lapsel on kuusele allergiline reaktsioon. Ideaalne jõulupuu on see, mis kasvab teie maja õues, aias või potis ja mida võite kaunistada just nii, nagu soovite, Ükskõik, millise puu valite, laske kuusepuu koheval ilul ja pühadetundel oma tuppa tulla.
Kommentaarid