loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabala küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meegaste küla
  • Melliste küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kuidas ruutmeetreid arvestatakse? Uus seadus tõi muudatused

Hoolimata asjaolust, et korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi: uus seadus) kehtib juba alates käesoleva aasta 1. jaanuarist, tekitab uus regulatsioon siiani mõnevõrra segadust. Palju küsimusi tekitavad erinevad võimalused, kuidas korteriga seotud ruutmeetreid määratleda ning sellest lähemalt juttu tulebki.

Uus seadus tutvustas meile mitmeid uusi mõisteid ja põhimõtteid. Artikli raames käsitletava teemaga on ennekõike seotud „eriomand“, „eriomandi ese“ ja „erikasutusõigus“.

Kõige olulisem uue seadusega tutvustatud põhimõte, mis tänase teemaga haakub, on see, et erinevalt varasemast ei ole enam võimalik hoones paiknevatest garaažikohtadest ja panipaikadest moodustada eraldiseisvaid korteriomandeid.


Info ehitisregistrist

Varasemalt oli võimalik korteriomandi kohta käiva kinnistusraamatu väljavõtte järgi täpselt teada saada, milline on kõnealuse korteri reaalne suurus ruutmeetrites, kuid enam mitte.

Uue seaduse jõustumisega muutus kord sedavõrd, et korteriomandi ruutmeetreid kinnistusraamatust otsida ei tasu. Neid ei ole seal. Ehitisregister on nüüd koht, kust leiab vastava info. Põhjusi võib olla veelgi, kuid esmapilgul tundub kõige loogilisema selgitusena, et selliselt on püütud vältida segaduse ja tegelikust olukorrast ebaõige ettekujutuse tekitamist.

Nimelt võimaldab uus seadus eriomandi eseme hulka arvata ka korteri seintest väljaspool paiknevaid hoone osasid. Näiteks püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosasid. Tegelikult oli võimalik ka varasemalt ühe korteriomandina moodustada korterit ennast ja garaažikohta. Siis oli kinnistusraamatus alati eraldi kajastatud korteri enda tegelik suurus ehk reaalosa ja see vältis segaduse tekkimist.

Kinnisvara arendajate jaoks kaasnes uue seadusega ebameeldiv üllatus. Nimelt uue seaduse kehtima hakkamisest ei teki käibele enam ühtegi eraldiseisvat korteriomandina kinnistusraamatusse sissekantud panipaika ega garaažikohta. See omakorda tähendab arendajate jaoks, et uue hoone arendamise puhul tuleb langetada strateegiline otsus. Kas võtta tulevaste ostjate eest vastu otsus ning liita enda parema äranägemise järgi korterite juurde panipaik ja garaažikoht (või lausa mitu) või jätta need osad hoonest kaasomandisse ning reguleerida nende kasutamist erikasutusõiguste kaudu. Erikasutusõigus on korteriomanike kokkulepe, millega on võimalik anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse. Olemuslikult on tegemist kasutuskorra kokkuleppega, milles korteriomanikud lepivad kokku, kes millist kaasomandi osa võib kasutada.


Erikasutusõiguse üleandmine

Positiivne on uue seaduse puhul see, et nüüd on sõnaselgelt seaduses välja toodud, et korteriomanik võib erikasutusõiguse anda üle teisele korteriomanikule ilma ülejäänud korteriomanike nõusolekuta.

Hoolimata sellest, et uus seadus tõi endaga kaasa olulisi muudatusi, mis esmapilgul võivad tunduda isegi ebamõistlikena, on nendes muudatustes kindlasti aspekte, mis vajavad lihtsalt harjumist ja toovad suures plaanis endaga kaasa positiivseid tulemusi.

 

Allikas: ehitusest.ee

Evelin Kanter, Arco Vara juriidilise osakonna juht

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?