Mul on väga huvitav töö! Iga algav päev toob minu ellu aina uusi teadmisi, väljakutseid ja kogemusi. Valmistudes esmakohtumiseks uue kliendiga püüan selgeks teha, missugused on tema võimalused ja eelistused uue kodu osas. Tehingu tulem sõltub suurel määral minu oskusest luua kliendiga tugev ja usaldusel püsiv side. See on minu edu võti!
Kõiki osapooli rahuldava elamispinna leidmine on võimalik ainult siis, kui maakleri ja kliendi vahel on tekkinud vastastikku lugupidav ja aus suhe. Oluline on teada, kui suur on kliendi pere, millise vanusevahega lapsed, kas peres on erivajadustega pereliige või lemmikloom. Lihtsam on valikut langetada kui soetatakse eramaja, keerulisem, kui tulevane kodu asub tiheda asustusega kortermajas.
Ootused eluaseme ruumide suuruse ja paigutuse osas on viimase saja aastaga oluliselt muutunud. Teistsugused on põlvkondadevahelised suhted, peretraditsioonid, lastekasvatamise seisukohad ja nõuded lemmikloomade pidamisele. Meie esivanemad leppisid vägagi kitsaste elutingimuste ja tihti vaid osaliste mugavustega. Pered olid suured ja oli täiesti mõistetav, et ühte eluruumi jagasid eri vanuse ja ka sugupoolega inimesed. „Oma tuba“ oli suur luksus. Lemmikloomapidamine kortermajas ei olnud traditsiooniline ja oli isegi taunitav. Vaatamata tagasihoidlikele elutingimustele käidi rohkem üksteisel külas ja tihtipeale lepiti ööbimisvõimalusega põrandale pandud madratsil.
Võib ju heietada teemal, mis oli endises eluviisis head või halba, aga nüüd oleme oma eluga jõudsalt edasi läinud ja eluaseme tingimused kardinaalselt muutunud. Märkimisväärseteks muutusteks on väiksem pere, see tähendab vähem lapsi, vähem vanureid või õigemini koos noortega elavaid vanavanemaid. Kaasaja prioriteet on oma tuba igale pereliikmele, mitu pesemis-ja tualettruumi, autole garaaž ja mahukas panipaik. Privaatsus on igas mõttes saanud nõudeks number üks.
Lihtne on teha eluaseme valikut, kui elad üksi, keerulisem, kui elatakse perega. Ei ole sugugi kerge leida kodu, mis sobiks ideaalselt igale pereliikmele. Võib ju langetada valiku põhimõttel „kes on majas peremees“ ja kõik pereliikmed peaksid leppima selle valikuga, mille otsustab perekonnapea. Õnneliku kooselu ja kodurahu nimel peaks eluruumide osas arvestama kõigi pereliikmete soovide ja vajadustega. Kahjuks sõltub eluaseme valik ikkagi suures osas rahakotist, tööle või koolile võimalikult lähedasest asukohast ja suures osas pereliikmete erivajadustest.
Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinev nende müra tekitamise ja talumise skaala. Alustades klaveri- või trummimängust kortermajas, lõpetades ööpäevaringselt haukuvate koertega. Mõni inimene võib elada aastaid, ilma et seda häirivaks peaks, samas teine kuuleb igat sammu ja tunneb tohutut ängistust naabrite tekitatud helide suhtes. Probleemidest päästaks siin elumajja paigaldatud väga hea ja kaasaegne isolatsioon.
Keeruliseks läheb sobiva eluaseme leidmine juhul, kui pereliikmeks on diagnoositud erivajadustega inimene, näiteks liikumispuudega, kes vajab lifti või kaldtreppi, korteris liikumist abistavaid käsipuid, kohandatud pesemis-ja tualetivõimalust. Või siis, kui peres on dementne vanur, kellele turvalisuse ja ohutuse tagamine on kõige tähtsam. Väga oluline on eraldi asetseva elutoa olemasolu lamajale haigele, mis peab olema valgusküllane ja hästi õhutatud. Palju puhast õhku vajab allergiat või astmat põdev inimene, kes on ülitundlik erinevate ainete ja lõhnade suhtes. Peres võib kasvada hüperaktiivne või autistlik laps, kes vajab väga spetsiifilisi elutingimusi.
Psühholoogid on avaldanud arvamust, et erineva arenguhäirega inimesi sünnib tänapäeval üha rohkem, mille põhjused on aga alles väljaselgitamisel. Sõna autism tuleneb kreekakeelsest sõnast autos ehk ise ja tähendab isoleeritult oma maailmas elavat inimest. Nii autism kui hüperaktiivsus ei kao elu jooksul, inimene peab selle diagnoosiga, mis ei ole küll haigus, vaid arenguhäire, elama kogu oma elu.
Eesti Vabariigi lastekaitse seadus §46 (3) ütleb: „Lastele mõeldud ruumid, hooned ja rajatised olgu lastele sobivad ja tervislikud, nende projekteerimisel, ehitamisel ja sisustamisel tuleb lähtuda laste eripärast, huvidest, tervisest ja vajadustest ning nende rajamine tuleb kooskõlastada sotsiaaltalitusega“. Sellest tulenevalt on väga oluline, et esmalt just erivajadustega laste vanemad oleksid valmis oma kodus vastavaid muudatusi ja kohandusi sisse viima, sest lapsele on oluline ruum, kus ta elab, õpib või mängib.
Nii autistlik kui ka hüperaktiivne inimene vajab rutiini ja stabiilsust. Koduümbrus ja vaade koduaknast peaks olema muutumatu, õigemini üks ja sama elukeskkond. Mitte mingisuguseid muutusi maja ümbruses või vaateväljas akna taga, ei ehitus-ega lammutusplatsi. Neil on raske taluda müra, pidevat korralagedust, suurt rahvahulka, erilisi lõhnu ja värve. Hüperaktiivse lapse puhul on oluline turvalisus ja ohutus. Laps on püsimatu, jookseb, ronib ja seetõttu tuleb elukeskkond ka tema järgi sisse seada.
Autistlikul inimesel peab kindlasti olema oma tuba, kus iga asi on alati omal kohal, kuni pisiasjadeni välja. Tegelikult peaks kodurahu silmas pidades kogu elamise tema järgi sisse seadma. Oma tuba, oma tool, oma kruus. Esimene nõue, kõik on puhas ja korras, ei mingit mööbli ega esemete ümberpaigutust. Kui korteri tingimused ei võimalda autistile eraldi elutuba, võiks soetada sirmi, mis annaks piisavalt privaatust kõikidele osapooltele.
Erivajaduste spekter on mitmetahuline ja ainult siis, kui kinnisvara müüja ja ostja vahel tekib usalduslik suhe, võib leida kõiki osapooli rahuldav eluase. Tänapäeva elutempot, infohulka ja keerulisi inimsuhteid silmas pidades, võin julgelt soovitada, igale pereliikmele oma tuba, mida rohkem ruumi, valgust ja avarust seda parem. Seda vähem tekib intriige, ning seda õnnelikumalt end oma kodus tunnete.
Olen ise lapsevanem ja pereema ning suhtlen paljude tuttavatega, kelle peres kasvavad erivajadustega lapsed. Maaklerina mind huvitab, missugused võimalused ja väljavaated on meie riigis sobiva elukoha ja kodu leidmiseks just erivajadustega laste peredele. Soovin end põhjalikult harida ja saavutada kvaliteetne kompetents sellel kaasaja vajadusel, et mul oleks oma väike turg - nišš, äristrateegia, mis hõlmaks eluaseme ostu-müüki konkreetsele inimesele, põhinedes kliendi huvil ja vajadusel. Kuna tänapäeval diagnoositakse üha rohkem nii hüperaktiivseid kui ka autistlikke lapsi, on hakanud mind just see inimese erivajaduste valdkond huvitama. Olen eeltööd juba teinud ja julgen mõned nopped teile esitada.
*Jakob Pärna teos „Oma tuba, oma luba“ (1879) väljendab eesti mehe unelmaid rahvusliku ärkamise ajal – saada oma kodu pärisperemeheks. Oma naise Annaga oli Pärnal 11 last.
Kommentaarid