Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Klooga alevik
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Liia Koreline

Oma tuba, oma luba!*

Mul on väga huvitav töö! Iga algav päev toob minu ellu aina uusi teadmisi, väljakutseid ja kogemusi. Valmistudes esmakohtumiseks uue kliendiga püüan selgeks teha, missugused on tema võimalused ja eelistused uue kodu osas. Tehingu tulem sõltub suurel määral minu oskusest luua kliendiga tugev ja usaldusel püsiv side. See on minu edu võti!


Kõiki osapooli rahuldava elamispinna leidmine on võimalik ainult siis, kui maakleri ja kliendi vahel on tekkinud vastastikku lugupidav ja aus suhe. Oluline on teada, kui suur on kliendi pere, millise vanusevahega lapsed, kas peres on erivajadustega pereliige või lemmikloom. Lihtsam on valikut langetada kui soetatakse eramaja, keerulisem, kui tulevane kodu asub tiheda asustusega kortermajas.

Ootused eluaseme ruumide suuruse ja paigutuse osas on viimase saja aastaga oluliselt muutunud. Teistsugused on põlvkondadevahelised suhted, peretraditsioonid, lastekasvatamise seisukohad ja nõuded lemmikloomade pidamisele. Meie esivanemad leppisid vägagi kitsaste elutingimuste ja tihti vaid osaliste mugavustega. Pered olid suured ja oli täiesti mõistetav, et ühte eluruumi jagasid eri vanuse ja ka sugupoolega inimesed. „Oma tuba“ oli suur luksus. Lemmikloomapidamine kortermajas ei olnud traditsiooniline ja oli isegi taunitav. Vaatamata tagasihoidlikele elutingimustele käidi rohkem üksteisel külas ja tihtipeale lepiti ööbimisvõimalusega põrandale pandud madratsil.

Võib ju heietada teemal, mis oli endises eluviisis head või halba, aga nüüd oleme oma eluga jõudsalt edasi läinud ja eluaseme tingimused kardinaalselt muutunud. Märkimisväärseteks muutusteks on väiksem pere, see tähendab vähem lapsi, vähem vanureid või õigemini koos noortega elavaid vanavanemaid. Kaasaja prioriteet on oma tuba igale pereliikmele, mitu pesemis-ja tualettruumi, autole garaaž ja mahukas panipaik. Privaatsus on igas mõttes saanud nõudeks number üks.

Lihtne on teha eluaseme valikut, kui elad üksi, keerulisem, kui elatakse perega. Ei ole sugugi kerge leida kodu, mis sobiks ideaalselt igale pereliikmele. Võib ju langetada valiku põhimõttel „kes on majas peremees“ ja kõik pereliikmed peaksid leppima selle valikuga, mille otsustab perekonnapea. Õnneliku kooselu ja kodurahu nimel peaks eluruumide osas arvestama kõigi pereliikmete soovide ja vajadustega. Kahjuks sõltub eluaseme valik ikkagi suures osas rahakotist, tööle või koolile võimalikult lähedasest asukohast ja suures osas pereliikmete erivajadustest.

Nii palju kui on erinevaid inimesi on ka erinev nende müra tekitamise ja talumise skaala. Alustades klaveri- või trummimängust kortermajas, lõpetades ööpäevaringselt haukuvate koertega. Mõni inimene võib elada aastaid, ilma et seda häirivaks peaks, samas teine kuuleb igat sammu ja tunneb tohutut ängistust naabrite tekitatud helide suhtes. Probleemidest päästaks siin elumajja paigaldatud väga hea ja kaasaegne isolatsioon.

Keeruliseks läheb sobiva eluaseme leidmine juhul, kui pereliikmeks on diagnoositud erivajadustega inimene, näiteks liikumispuudega, kes vajab lifti või kaldtreppi, korteris liikumist abistavaid käsipuid, kohandatud pesemis-ja tualetivõimalust. Või siis, kui peres on dementne vanur, kellele turvalisuse ja ohutuse tagamine on kõige tähtsam. Väga oluline on eraldi asetseva elutoa olemasolu lamajale haigele, mis peab olema valgusküllane ja hästi õhutatud. Palju puhast õhku vajab allergiat või astmat põdev inimene, kes on ülitundlik erinevate ainete ja lõhnade suhtes. Peres võib kasvada hüperaktiivne või autistlik laps, kes vajab väga spetsiifilisi elutingimusi.

Psühholoogid on avaldanud arvamust, et erineva arenguhäirega inimesi sünnib tänapäeval üha rohkem, mille põhjused on aga alles väljaselgitamisel. Sõna autism tuleneb kreekakeelsest sõnast autos ehk ise ja tähendab isoleeritult oma maailmas elavat inimest. Nii autism kui hüperaktiivsus ei kao elu jooksul, inimene peab selle diagnoosiga, mis ei ole küll haigus, vaid arenguhäire, elama kogu oma elu.

Eesti Vabariigi lastekaitse seadus §46 (3) ütleb: „Lastele mõeldud ruumid, hooned ja rajatised olgu lastele sobivad ja tervislikud, nende projekteerimisel, ehitamisel ja sisustamisel tuleb lähtuda laste eripärast, huvidest, tervisest ja vajadustest ning nende rajamine tuleb kooskõlastada sotsiaaltalitusega“. Sellest tulenevalt on väga oluline, et esmalt just erivajadustega laste vanemad oleksid valmis oma kodus vastavaid muudatusi ja kohandusi sisse viima, sest lapsele on oluline ruum, kus ta elab, õpib või mängib.

Nii autistlik kui ka hüperaktiivne inimene vajab rutiini ja stabiilsust. Koduümbrus ja vaade koduaknast peaks olema muutumatu, õigemini üks ja sama elukeskkond. Mitte mingisuguseid muutusi maja ümbruses või vaateväljas akna taga, ei ehitus-ega lammutusplatsi. Neil on raske taluda müra, pidevat korralagedust, suurt rahvahulka, erilisi lõhnu ja värve. Hüperaktiivse lapse puhul on oluline turvalisus ja ohutus. Laps on püsimatu, jookseb, ronib ja seetõttu tuleb elukeskkond ka tema järgi sisse seada.

Autistlikul inimesel peab kindlasti olema oma tuba, kus iga asi on alati omal kohal, kuni pisiasjadeni välja. Tegelikult peaks kodurahu silmas pidades kogu elamise tema järgi sisse seadma. Oma tuba, oma tool, oma kruus. Esimene nõue, kõik on puhas ja korras, ei mingit mööbli ega esemete ümberpaigutust. Kui korteri tingimused ei võimalda autistile eraldi elutuba, võiks soetada sirmi, mis annaks piisavalt privaatust kõikidele osapooltele.

Erivajaduste spekter on mitmetahuline ja ainult siis, kui kinnisvara müüja ja ostja vahel tekib usalduslik suhe, võib leida kõiki osapooli rahuldav eluase. Tänapäeva elutempot, infohulka ja keerulisi inimsuhteid silmas pidades, võin julgelt soovitada, igale pereliikmele oma tuba, mida rohkem ruumi, valgust ja avarust seda parem. Seda vähem tekib intriige, ning seda õnnelikumalt end oma kodus tunnete.

Olen ise lapsevanem ja pereema ning suhtlen paljude tuttavatega, kelle peres kasvavad erivajadustega lapsed. Maaklerina mind huvitab, missugused võimalused ja väljavaated on meie riigis sobiva elukoha ja kodu leidmiseks just erivajadustega laste peredele. Soovin end põhjalikult harida ja saavutada kvaliteetne kompetents sellel kaasaja vajadusel, et mul oleks oma väike turg - nišš, äristrateegia, mis hõlmaks eluaseme ostu-müüki konkreetsele inimesele, põhinedes kliendi huvil ja vajadusel. Kuna tänapäeval diagnoositakse üha rohkem nii hüperaktiivseid kui ka autistlikke lapsi, on hakanud mind just see inimese erivajaduste valdkond huvitama. Olen eeltööd juba teinud ja julgen mõned nopped teile esitada.

 

*Jakob Pärna teos „Oma tuba, oma luba“ (1879) väljendab eesti mehe unelmaid rahvusliku ärkamise ajal – saada oma kodu pärisperemeheks. Oma naise Annaga oli Pärnal 11 last.

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta maakler ja kliendilemmik 2022

Vanemmaakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (50)

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?