Praegu on väga aktuaalne teema see, kuidas keegi oma kodu soojana hoiab. Aasta tagasi endale uut kodu valides ei taibanud ma sellele tähelepanu pöörata – siis ei osanud ette kujutadagi, et küttehinnad nii järsult ja nii kõrgele võivad tõusta.
Mille järgi siis küttesüsteemi valida? Väga tähtsad aspektid on maja seisukord, selle pindala, majaomaniku eelistused ja loomulikult ka majanduslik võimekus.
- Puiduküte
Minu kodus on just see küttelahendus. Veel eelmisel aastal ostsime küttepuid hinnaga 70 eurot ruumimeeter, sel suvel küttepuid tellima hakates selgus, et hind algab 120 eurost. Hinnamuutus oli juba märgatav, ent traditsiooniline ahiküte on siiski endiselt kõige soodsam küttelahendus.
Suur pluss selle küttesüsteemi juures on tõsiasi, et toasoojus ei ole mõjutatud elektrikatkestustest. On ka mõned miinused: puid on vaja lõhkuda, ladustada ja tuppa tuua, korsten on vaja puhastada ja ka kütmine ise võtab aega ja nõuab kohalolu. Kuna mina armastan liikumist ja värsket õhku, siis teen eelnimetatuid asju meeleldi. Sel aastal aga juhtus nii, et esimese proovikütmise ajal ajas pliit kohutavalt vingu sisse. Katsetasin internetist leitud soovitusi, kuid midagi ei muutunud. Nüüd ootame korstnapühkija tulekut.
- Keskküte
Keskküte on üks mugavamaid ja levinumaid küttesüsteeme, see soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi. Kui ühest katlamajast köetakse paljusid hooneid, on tegu kaugküttega, kui aga katel kütab ühe hoone ruume, siis lokaalküttega.
Näiteks pelletikatel suudab soojendada terve maja radiaatorisüsteemi ning sobib nii eramajja kui ka korterisse ja büroohoonesse.
Ka pelletihinnad on võrreldes eelmise aastaga väga palju kasvanud: kui eelmisel aastal sai alusetäie pelleteid veel 190 euro eest, siis sel aastal tuleb välja käia ligi 500 eurot.
- Gaasiküte
Gaasist saadav kütteväärtus on suur ehk pikemas perspektiivis on see siiski tasuv. See küttesüsteem sobib nii eramajadele kui ka korterelamutele. Gaasikütte eeliseks on see, et kui soojuspumpadest saadav energia on suurem just kõrgema välistemperatuuri korral, siis gaasikütte efektiivsuse tagab madalam temperatuur. Kui aga võrrelda praeguseid gaasihindu aastatagustega, siis on järsk hinnatõus pigem murettekitav.
- Soojuspumbad
Soojuspumbad sobivad eri laadi hoonetesse: eramajja, suvilasse, korterisse ja büroohoonesse. Nii maasoojus-, õhk-õhk- kui ka õhk-vesi-soojuspumbad on kütmiseks mugavad lahendused, sest süsteem tagab järjepideva soojuse.
Õhk-õhk-soojuspumba puhul sõltub kütteväärtus välisõhu temperatuurist – soojema õhutemperatuuri korral toodab pump rohkem energiat, mis tagab ka suurema kütteteguri. Selle küttesüsteemi suureks plussiks on parem õhukvaliteet. Seda seetõttu, et pumba sisse paigaldatud filter eraldab välisõhust tulevad ebameeldivad lõhnad ning tagab toas värske õhu. Suurimaks miinuseks võib olla aga see, et sooja tarbevett ei saa sellega toota.
Maasoojuspump kasutab energia saamiseks maapinda, sellesse talletunud soojusenergia jõuab majja pinnasesse paigaldatud kollektori kaudu. Ka maasoojuspump on säästlik viis soojuse tootmiseks: elektriradiaatoritega võrreldes on kulu kuni 50% väiksem.
Kui soojusenergia tootmiseks kasutatakse õhk-vesi-soojuspumpa, siis kandub soojus õhust küttesüsteemis tsirkuleerivale ja soojusenergia kandjaks olevasse vette. Süsteem muudab keskmiselt 1 kWh elektrienergia kuni 5 kWh soojusenergiaks ning see on vägagi efektiivne. Võrdlusena kulutab näiteks elektriradiaator sama palju elektrit, kui soojusena välja annab.
- Elektriküte
Elektrienergia kasutamine on tõenäoliselt üks mugavamaid mooduseid toasooja saamiseks. Paraku on elektriküte teiste küttesüsteemidega võrreldes üsna kulukas, eriti praeguste elektrihindade juures. Elektrikütet on pigem mõistlik kasutada suvilas, kus tarbimismaht on väike.
- Päikesepaneelid
Kui soovite keskkonda säästa ja ihkate sõltumatut küttesüsteemi, on päikesepaneelid parim viis keskkonnasäästliku energia tootmiseks. Kuigi päikesepaneelid ei ole kõige odavam lahendus, on see pikemas perspektiivis garantii säästlikule elektrienergiale. Investeering paneelidesse tõstab kahtlemata ka hoone väärtust.
Taastuvenergial põhineva küttesüsteemi valimisel tuleb siiski arvestada, et kliimasäästlik mõtteviis ei too soojust tuppa, kui kliima ise seda ei soodusta. Eesti kliimas, kus on pimedat aega rohkem ja päikese intensiivsus nõrk, ei maksa vaid päikesepaneelidest saadava energia peale lootma jääda.
- Kokkuvõtteks
Kõige olulisem on kindlaks teha oma vajadused ja võimalused ning neist lähtuvalt ka otsustada, millist küttesüsteemi valida. Täiendavat infot saab vajadusel kindlasti ka valdkonna spetsialistidelt.
Kommentaarid