Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kehtna alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmatsi küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Meremõisa küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Mari-Liis Soome: Milline küttesüsteem võiks olla sinu kodus?

Praegu on väga aktuaalne teema see, kuidas keegi oma kodu soojana hoiab. Aasta tagasi endale uut kodu valides ei taibanud ma sellele tähelepanu pöörata – siis ei osanud ette kujutadagi, et küttehinnad nii järsult ja nii kõrgele võivad tõusta.

 

Mille järgi siis küttesüsteemi valida? Väga tähtsad aspektid on maja seisukord, selle pindala, majaomaniku eelistused ja loomulikult ka majanduslik võimekus.

 

  • Puiduküte

Minu kodus on just see küttelahendus. Veel eelmisel aastal ostsime küttepuid hinnaga 70 eurot ruumimeeter, sel suvel küttepuid tellima hakates selgus, et hind algab 120 eurost. Hinnamuutus oli juba märgatav, ent traditsiooniline ahiküte on siiski endiselt kõige soodsam küttelahendus.

Suur pluss selle küttesüsteemi juures on tõsiasi, et toasoojus ei ole mõjutatud elektrikatkestustest. On ka mõned miinused: puid on vaja lõhkuda, ladustada ja tuppa tuua, korsten on vaja puhastada ja ka kütmine ise võtab aega ja nõuab kohalolu. Kuna mina armastan liikumist ja värsket õhku, siis teen eelnimetatuid asju meeleldi. Sel aastal aga juhtus nii, et esimese proovikütmise ajal ajas pliit kohutavalt vingu sisse. Katsetasin internetist leitud soovitusi, kuid midagi ei muutunud. Nüüd ootame korstnapühkija tulekut. 

 

  • Keskküte

Keskküte on üks mugavamaid ja levinumaid küttesüsteeme, see soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi. Kui ühest katlamajast köetakse paljusid hooneid, on tegu kaugküttega, kui aga katel kütab ühe hoone ruume, siis lokaalküttega.

Näiteks pelletikatel suudab soojendada terve maja radiaatorisüsteemi ning sobib nii eramajja kui ka korterisse ja büroohoonesse.

Ka pelletihinnad on võrreldes eelmise aastaga väga palju kasvanud: kui eelmisel aastal sai alusetäie pelleteid veel 190 euro eest, siis sel aastal tuleb välja käia ligi 500 eurot.

 

  • Gaasiküte

Gaasist saadav kütteväärtus on suur ehk pikemas perspektiivis on see siiski tasuv. See küttesüsteem sobib nii eramajadele kui ka korterelamutele. Gaasikütte eeliseks on see, et kui soojuspumpadest saadav energia on suurem just kõrgema välistemperatuuri korral, siis gaasikütte efektiivsuse tagab madalam temperatuur. Kui aga võrrelda praeguseid gaasihindu aastatagustega, siis on järsk hinnatõus pigem murettekitav.

 

  • Soojuspumbad

Soojuspumbad sobivad eri laadi hoonetesse: eramajja, suvilasse, korterisse ja büroohoonesse. Nii maasoojus-, õhk-õhk- kui ka õhk-vesi-soojuspumbad on kütmiseks mugavad lahendused, sest süsteem tagab järjepideva soojuse.

 

Õhk-õhk-soojuspumba puhul sõltub kütteväärtus välisõhu temperatuurist – soojema õhutemperatuuri korral toodab pump rohkem energiat, mis tagab ka suurema kütteteguri. Selle küttesüsteemi suureks plussiks on parem õhukvaliteet. Seda seetõttu, et pumba sisse paigaldatud filter eraldab välisõhust tulevad ebameeldivad lõhnad ning tagab toas värske õhu. Suurimaks miinuseks võib olla aga see, et sooja tarbevett ei saa sellega toota.

 

Maasoojuspump kasutab energia saamiseks maapinda, sellesse talletunud soojusenergia jõuab majja pinnasesse paigaldatud kollektori kaudu. Ka maasoojuspump on säästlik viis soojuse tootmiseks: elektriradiaatoritega võrreldes on kulu kuni 50% väiksem.

 

Kui soojusenergia tootmiseks kasutatakse õhk-vesi-soojuspumpa, siis kandub soojus õhust küttesüsteemis tsirkuleerivale ja soojusenergia kandjaks olevasse vette. Süsteem muudab keskmiselt 1 kWh elektrienergia kuni 5 kWh soojusenergiaks ning see on vägagi efektiivne. Võrdlusena kulutab näiteks elektriradiaator sama palju elektrit, kui soojusena välja annab.

 

  • Elektriküte

Elektrienergia kasutamine on tõenäoliselt üks mugavamaid mooduseid toasooja saamiseks. Paraku on elektriküte teiste küttesüsteemidega võrreldes üsna kulukas, eriti praeguste elektrihindade juures. Elektrikütet on pigem mõistlik kasutada suvilas, kus tarbimismaht on väike.

 

  • Päikesepaneelid

Kui soovite keskkonda säästa ja ihkate sõltumatut küttesüsteemi, on päikesepaneelid parim viis keskkonnasäästliku energia tootmiseks. Kuigi päikesepaneelid ei ole kõige odavam lahendus, on see pikemas perspektiivis garantii säästlikule elektrienergiale. Investeering paneelidesse tõstab kahtlemata ka hoone väärtust.

Taastuvenergial põhineva küttesüsteemi valimisel tuleb siiski arvestada, et kliimasäästlik mõtteviis ei too soojust tuppa, kui kliima ise seda ei soodusta. Eesti kliimas, kus on pimedat aega rohkem ja päikese intensiivsus nõrk, ei maksa vaid päikesepaneelidest saadava energia peale lootma jääda.

 

  • Kokkuvõtteks

Kõige olulisem on kindlaks teha oma vajadused ja võimalused ning neist lähtuvalt ka otsustada, millist küttesüsteemi valida. Täiendavat infot saab vajadusel kindlasti ka valdkonna spetsialistidelt.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?