Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Alajõe vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Vara vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Aruküla alevik
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Iisaku alevik
  • Ilmandu küla
  • Ilmatsalu alevik
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jõhvi küla
  • Kabli küla
  • Kabriste küla
  • Kallavere küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Lähte alevik
  • Lammiku küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märjamaa alev
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurme küla
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päide küla
  • Paistu küla
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Rasina küla
  • Reola küla
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Salu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sõrve küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrvandi alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Ussimäe küla
  • Vääna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasara küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Halb pinnas võib majaomaniku elu keeruliseks teha

Tihtipeale piirdub inimeste nägemus ja soovid oma kodust selle välimuse ja sisemusega, kuid sama palju tähelepanu tasuks pöörata ka pinnasele, kuhu uus kodu rajatud on. Ehitusgeoloogilistest tingimustest, asukohast, pinnasest ja selle aluspõhjast, kuhu sa oma kodu luua soovid, sõltub väga palju.

Harjumaal on alad, kus paljanduvad aluspõhja settekivimid. Aluspõhjakivimid on ehitamiseks pinnasena stabiilsemad. Välja-arvatud karbonaatsete kivimite avamusalad, kus võib tekkida probleeme karstinähtustega ja survelise põhjaveega.

Valdavalt on aga Eestis levinud alad, kus settekivim on kaetud Kvaternaari ajastu pehme settinud pinnasega.

Pinnas koosneb tahkest osast, õhust ja veest. Pinnaseomadusi mõjutab osakeste tüüp, nende koostis ning osakeste, õhu ja vee suhteline hulk pinnases. Pinnase füüsikalistest omadustest sõltuvad pinnase mehaanilised omadused, nagu tugevus, vajumite teke, vee läbilaskvus ja muud ehitustegevuse seisukohalt olulised näitajad.

Ehitusalusena kasutatavad pinnakatte tüübid jagunevad neljaks: moreenid, liivad, nõrgad savid ja eripinnased. Eripinnasteks on näiteks turvas, allika- ja järvelubi ning muda. Selliseid pinnaseid ehitusalusena võimalusel välditakse, kuna nende tugevus on väike ja esineb suuri vajumeid.

Näiteks on turvas eriti kergelt kokkusurutav, ebastabiilne pinnas. Turbakihi saab kraavidega kuivendada ja hoone vundamendi ja ka rajatavate tehnovõrkude ja muude rajatiste alt eemaldada, et ei tekiks vajumisi. Samas tekib täiendav kulu uue täitepinnase toomisel ja vana eemaldamisel. Küll jääb aga ohuks turba tuleohtlikkus, nimelt on turvas äärmiselt tuleohtlik ka märjana. Ta võib põleda isegi maa all, kui on ligipääs hapnikule. Paraku on sellistele aladele antud välja palju detailplaneeringuid hoonete püstitamiseks.

 

Aluskorra ja pinnase omaduste tähtsus maakütte paigaldamisel

Kui soovid oma maja ehitamisel kasutada keskkonnasäästlikku maakütte lahendust, peab olema sul hoovis sobiv pinnas, kuhu on võimalik maakütte torustik kaevata.

Torustiku jaoks peab olema piisavalt suur krunt, ning see tuleb matta ca 1,2 m sügavusele pinnasesse, mis seoks ka niiskust ja sooja (sobib näiteks savikas või liigniiske turbane pinnas). Näiteks 150 m² maja puhul on vajalik paigaldada umbes 500 jm maaküttetoru ja seda selliselt, et torude vahekaugus teineteisest oleks vähemalt 1 m. Samuti peab jälgima, et maaküte ei rikuks kõrghaljastust. On ka maasoojuspumbad, mis saavad soojuse puurkaevudest ehk energiakaevudest, kuid need ei ole Eestis väga levinud.

Pinnase tähtsus haljastuses

Kui sa soovid oma kinnistule rajada lopsaka vilja- või iluaia, on väga oluline, et krundil oleks olemas selleks sobilik pinnas. Vastasel juhul tuleb teha suur väljaminek ja osta kogu vajalik muld ja ka dreenivad vahekihid, mis mulda hoiaks.

Näiteks savine pinnas (Viimsi, Loksa, endised ürgjõgede orud) sulab tihti üles alles jaanipäevaks. Taimedel on seal raske juurduda, ning pinnas on väga hapnikuvaene, mis ei lase paljudel taimeliikidel seal kasvada.

Kruusane ja liivane pinnas aga ei hoia endas üldse niiskust ega toitaineid ning taimed jäävad põuasel suvel veepuudusesse ning vihm uhub sealt üsna ruttu minema taimedele vajalikud toitained. Liivasel pinnal ei saa ilma täiendavaid materjale ja lisapinnast kasutamata enamikki taimi kasvatada ning sellisele pinnasele on pea võimatu ilusat muru rajada. Samuti tähendab sellise krundi omamine seda, et kuuma ilmaga pikemaks ajaks kodust ära minnes tuleb leida keegi, kelle abi paluda taimede kastmisel.

Sellistel kruntidel saab muuta pinnase taimekasvuks sobivaks, aga see nõuab täiendavat investeeringut. Näiteks savisele pinnale saab enne mulla laotamist paigutada mineraalse drenaažikihi, mis tagab taimejuurtele vajaliku hapniku. Kruusane ja liivane maa aga vajab just savist vahekihti aluspinna ja mulla vahel, et vältida vihma ja sulavee tõttu mulla ärauhtumist.

 

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn

Tallinn, Rävala pst 5, 10143+372 614 4600 info@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn City osakond

Tallinn, Jõe tn 9, 10151+372 502 3709 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tartu esindus

Tartu, Soola 8, 51004+372 744 2218 tartu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Viljandi esindus

Viljandi, Lossi 18, 71003+372 435 9969 viljandi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Rakvere esindus

Rakvere, Turuplats 7, 44310+372 324 0888 rakvere@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Jõhvi osakond

Jõhvi, Rakvere 16, 41532+372 337 0400 johvi@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa esindaja (d)

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?