Eestis algas valglinnastumine 2000. aastatel ning seda on kõige paremini märgata eelkõige Tallinna, aga ka Tartu ja Pärnu ümbruses. Peamiselt soodustasid valglinnastumist autostumine, maa hinna kiire kasv ning see, et uusi elamurajoone hakati rajama eelkõige suurte põhimaanteede lähedusse.
Tallinna laienemine sai alguse Tiskrest, sellele järgnes Viimsi poolsaar ning lõpuks tekkis valglinnastumine ka mujal Tallinna ümbruses, liikudes aina sügavamale Harjumaale. Tallinn on Harju maakonna suurim tõmbekeskus, selle ümber moodustavad tugeva tõmbekeskuste ringi Keila, Saue ja Maardu linn ning Haabneeme, Tabasalu ja Jüri alevik. Nendes piirkondades on valglinnastumise tulemusena toimunud kiire elanike arvu kasv.
Üha tempokamat kasvu näitavad ka Saku, Kiili, Loo ning Laagri. Harjumaal on ostjate meelispiirkonnad ennekõike looduskaunites ning privaatsetes asukohtades Tallinna lähedal, eelistatuimalt Harku ning Viimsi vallas – seda tänu mere ja Tallinna vahetule lähedusele. Tallinna-lähedaste ning samaaegselt looduskaunite piirkondade hinnatasemed on pealinna ning selle lähiümbruse elamute hindadega võrdlemisi samaväärsed. Rae vald, mille populaarsus on viimase kümne aasta vältel järjepidevalt kasvanud, pakub küll head ühendatust Tallinnaga, kuid ei ole looduskeskkonna poolt kuigi oluliselt eelistatud.
Kõige enam tehakse Harjumaal väljaspool pealinna hoonestatud elamumaadega tehinguid Tallinna lähedal piirkondades, kus on kõige enam elurajoone. Oma tehinguaktiivsuselt paistavad igal aastal kõige rohkem silma Harku, Saue ning Viimsi vald. Ostjate eelistused on kõrgeimad kuni 25 kilomeetri kauguseni Tallinnast, mida võib ühtlasi pidada ka Tallinnas tööl käimise mugavustsooniks.
Erinevalt Tallinnas tehtavatest tehingutest on ümberkaudsetes lähipiirkondades tehtavate tehingute lõikes tegemist suures osas uusehitistega. Aastal 2021 tehti Harju maakonnas hoonestatud elamumaadega kokku 2160 ostu-müügitehingut, mida oli 28% enam kui eelneval aastal. Veel 2020. aastal oli tegemist aastate 2010–2020 lõikes kõrgeima aastase tehingute arvuga, mis seejärel 2021. aastal tugevalt ületati.
Elamuturul on tehingute arv kasvanud väljaspool Tallinna viimased kolm aastat järjest ning see on aasta-aastalt kiirenenud, iseloomustades laialdast valg- ja vastulinnastumist ning tugevalt suurenenud ehitusaktiivsust. Eelistused, millisesse piirkonda elamut soovitakse soetada, on viimastel aastatel üldplaanis jäänud samaks. Vaatamata sellele on järjest enam esile kerkinud varem madalamalt hinnatud piirkonnad, nagu endised suvilakooperatiivid ning varasemad hoonestamata arendusalad.
Kogu Harju maakonnas hoonestatud elamumaadega tehtud tehingute lõikes kujunes 2021. aastal aritmeetiliseks keskmiseks hinnaks 217 450 eurot ja väljaspool maakonnakeskust 177 250 eurot, mida oli vastavalt 33% ja 29% enam kui aasta varem.
Vaatamata koroonapandeemiale, tehti aastatel 2020–2021 Harju maakonna elamuturul senise kasvutsükli vältel kõige enam tehinguid, mille juures turuaktiivsuse kasv oli 2021. aastal erinevate piirkondade lõikes laiapõhjaline. Elamuturu tugev kasv on jätkunud ennekõike korteriturul, kus valg- ja vastulinnastumine on viimastel aastatel hoogustunud ning näib demograafiliste tegurite tõttu jätkuvat ka veel vähemalt sel aastal.
Kommentaarid