Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Änari küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Papsaare küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Riisipere alevik
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Mis vahe on krundil ja kinnistul, elamu- ja maatulundusmaal?

Teadmatusest eksitakse kinnisvaramaastikul tihti mõistetega, seepärast selgitan allpool, kuna millist terminit kasutada.

Esmalt ei tehta vahet mõistetel „krunt” ja „kinnistu”.

Krunt on detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus ehk määratletud on nii krundi kasutamise sihtotstarve, lubatud hoonete arv, suurim ehitusalune pindala ja hoonete maksimaalne kõrgus. Krundi mõistet saab kasutada vaid siis, kui on olemas detailplaneering. Iga maaüksust, kinnistut, kinnisasja või katastriüksust ei saa krundiks nimetada. Oluline on ka aspekt, et hajaasustusega piirkonnas olevat ehituskrunti ei kutsuta krundiks, vaid maaüksuseks, ning seal on ehitamise põhimõtted määratud üldplaneeringuga.  

Kinnistu on aga krunt koos hoonetega, kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestusõigus.

Enne maja ehitama asumist tuleb krundiomanikul selgeks teha ehituseks kehtivad nõuded. Lisaks planeeringutele oleks vaja tutvuda ka konkreetses omavalitsusüksuses kehtiva ehitusmäärusega. Ehitusseadus lubab sellega määrata näiteks arhitektuurseid ja ehituslikke lisatingimusi, nõudeid miljööväärtuslikele hoonestusaladele ehitamise kohta. Nii võib ehitusmäärus keelata kehtestatud piirangust kõrgemate majade ehitamise, seada nõudeid krundi suurusele, ehitistevahelisele kaugusele, arhitektuurile või materjalidele.

Ning kui veel mõni aeg tagasi oli võimalik krundi ostuks laenu saada, siis praegu soovib pank näha, et kliendil on piisavalt omafinantseeringut vähemalt krundi väljaostmiseks ning sellele kinnise majakarbi püstitamiseks. Alles seejärel väljastab pank laenu.

Igal krundil on oma kasutamise ostarve ehk näitaja, mis määrab, mis otstarbel on võimalik krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada: kas on tegemist elamumaa, maatulundus-, sotsiaal-, tootmis-, transpordi- või ärimaaga. Igal maa-ala liigil on oma nõuded ja kohustused.

Kodu ehitamisel puututakse eeskätt kokku elamumaa ja maatulundusmaa soetamisega.

Riigi Teataja kohaselt on elamumaa alaliseks või perioodiliseks elamiseks ette nähtud ehitiste maa ja garaažide maa, mille moodustab elamu (sh korterelamu, suvila, aiamaja) alune, selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa. See on ühtviisi arusaadav ega tohiks segadust tekitada.

Maatulundusmaa on aga põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa, samuti maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Ehk siis väikeelamumaa on ala, kuhu võib ehitada eramaju, ning maatulundusmaa on põllumaa, kus saab kartulit kasvatada või loomi pidada.

Maatulundusmaale lubatakse tavaolukorras ehitada üks eramu koos abihoonetega, suuremahulisemaks ehituseks tuleb teha detailplaneering. Maatulundusmaale ehitise planeerimisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse kehtestatud ehituspiirangud ning teha kindlaks, kas on olemas juurdepääsutee, kus paiknevad maa-alused trassid, kaevud, elektri- ja sideliinid, millised võimalused on liituda elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.  

Kinnisvaraportaalides lubavad maatulundusmaa müüjad, et „raja oma unistuste kodu sellisel viisil, nagu soovid, just siia!”. Ehitis peab aga olema kooskõlas üldplaneeringuga ning arvestama võimalikke ehitusõiguse piiranguid (teed, elektriliinid, veekogud jne). Kas huvipakkuva maatüki näol on tegemist metsamaa või mõne muu kõlvikutüübiga, saab kergesti kontrollida maa-ameti geoinfosüsteemist http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

Siit on võimalik järele vaadata ka teisi maa-alale jäävaid ehitusõigust takistavaid ja välistavaid piiranguid. Kaardil saab sisse lülitada (üleval parempoolses menüüaknas) mitmeid infokihte, millest tuleks vaadata „Kitsenduste kaarti”, „Looduskaitset” ja „Kultuurimälestisi”. Kui läheduses on mõni piiranguid põhjustav objekt (maantee, raudtee, elektriliin, jõgi, muinsus- või looduskaitseobjekt vms), saab vajadusel piirangu olemusest teada vastavatest registritest või asutustest. Oluline on ka jälgida, kas maa-alal on olemas kuivendussüsteem või on tegemist osakesega suuremast põllumassiivist. Kuivendussüsteemid on enamasti rajatud nõukogude ajal ega pruugi enam olla töökorras. Seega üks kasulik nõuanne: üleujutusriski hindamiseks on kõige parem minna kevadel lume sulamise ajal kohapeale vaatama!

Galerii

Kommentaarid

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?