loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kabriste küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Elar Häidberg

Küttelahenduste valik on lai – milline on parim?

Maja ehitama või renoveerima asudes tuleb kaaluda, millise küttesüsteemi kasuks otsustada: on ju turul palju erinevaid lahendusi ja valiku tegemine võib olla äärmiselt keeruline.

Üht kindlat teistest paremat lahendust pole olemas, arvestada tuleb väga paljude teguritega. Olulisemad neist on eelarve ja need kulud, millega tuleb arvestada süsteemi pikaajalisel kasutamisel ja selle hooldamisel.

Loomulikult tuleb küttesüsteemi ehitamist alustada selle projekteerimisest, ent enne projektini jõudmist tuleks kaaluda erinevaid lahendusi, kõrvutades nende plusse ja miinuseid: mugavust hindav inimene peaks valima lahenduse, kus ta ei pea küttematerjalidega kokku puutuma.

Kõige kallimana soetatav küttelahendus võib pikas perspektiivis osutuda ka soodsaimaks. Kindlasti tasub meeles pidada tõsiasja, et iga seade vajab ka hooldust, seega tuleks soetatud kütteseadmeid lasta spetsialistidel kontrollida. Mõningate süsteemide korral, nagu maaküte, gaasiküte ja õhk-vesi soojusküte, on kontroll ja hooldus ette nähtud igal aastal. Millised on erinevate küttelahenduste plussid ja miinused näiteks uue, alles ehitatava maja puhul, mille aastane soojusenergiavajadus on 24 MWh koos sooja veega ja millel on köetavat pinda 180 m²?

Allolevalt kaalub Elar Häidberg Arco Vara Kinnisvarabüroost erinevate küttelahenduste tasuvust, seejuures pole arvestatud majasisese torustiku ehitamise kulu.

Maaküte

Maasoojuspump on turul üks mugavamaid ja madalama kuluga küttelahendusi. Teiste küttesüsteemidega võrreldes on maakütte alginvesteering kõige suurem, kuid ka kasutegur kõige parem. Maaküte OÜ soojuspumbaeksperdi Madis Tolgi sõnul maksab terviklahendus, mis hõlmab endas soojuspumba paigaldust ja maakontuuri kaevetöid, 8000–10 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuigi maakütte alginvesteering on võrreldes teiste küttesüsteemidega kõige suurem, on selle küttelahenduse kasutegur kõige parem. Arvutuslik energiasääst on

180 m² majas uue põlvkonna maasoojuspumbaga kuni 18 000 kWh aastas. Ehk siis tarbitud energia kokku elektri näol on veidi alla 6000 kWh aastas. Sinna sisse on arvestatud maasoojuspumba kompressor, tsirkulatsioonipumpade ja lisaelektriküttekehade poolt tarbitud elekter.

Elektriküte

Elektrikütte peamiseks plussiks on selle suhteliselt soodne paigaldusmaksumus, lisaks on elektriküte mugav ja lihtsasti reguleeritav. Tänapäeva elektrikütteradiaatorid reguleerivad ise temperatuuri ja seega sobib selline kütteliik mugavust armastavale inimesele. Kui maja on hästi soojapidav ja ventilatsioonisüsteem korralikult välja ehitatud, ei pruugi ka elektriarved väga suured olla. Suurimaks miinuseks võib siiski pidada suuri kulutusi küttele, kuna elektri hind on ettearvamatu. Elektrikütte alginvesteering jääb 1500 euro kanti.

Gaasiküte

Gaasiküte on jällegi niinimetatud mugavusküte. Meeles tasub pidada, et gaasikütte puhul peaks kindlasti elamusse olema paigaldatud vingugaasiandur. Kuna gaasi hind võib muutuda ettearvamatult, on see gaasikütte üks suurimaid miinuseid. Lisaks võib olla gaasivõrguga liitumine üpriski kallis juhul, kui krundi lähedal pole gaasitrassi. Alginvesteeringu suuruseks on ligikaudu 7500 eurot.

Kaugküte

Kaugküte on tarbijale äärmiselt mugav, kuid eeldab samuti kaugküttetorustiku lähedust krundile. Alginvesteeringu maksumus sõltubki lähima liitumispunkti kaugusest ehk sellest, kui kaugelt on vaja soojatrass vedada. Linnas võib trassi rajamise kulu olla kordades väiksem kui linnaäärsetes uuselamurajoonides.
Kaugkütte korral tuleb soetada soojusvaheti, mille hind jääb paari tuhande euro kanti, ja tasuda lisaks ühendamise ja seadistamise eest.

AS Fortum andmetel on kaugkütte eelisteks odavate kütuste ja soojusallikate kasutamise võimalus ning stabiilne varustuskindlus: kui üht toorainet tabab suur hinnatõus, minnakse sujuvalt üle soodsamatele küttematerjalidele.

Õhk-vesi soojuspump

Õhk-vesi soojuspump on järjekordne mugav küttelahendus. Üheks miinuseks võib pidada väga madalate välistemperatuuride korral lisakütte vajadust. Süsteemi paigaldusmaksumus on olenevalt seadmest 6000–9000 eurot, millele lisandub käibemaks. Soojuspumbaeksperdi Madis Tolgi hinnangul on õhk-vesi soojuspumba kulud 30% kõrgemad kui maasoojuspumbal.

Graanulküte

Graanul- ehk pelletküte on täielikult automatiseeritav tahkeküte. Uue põlvkonna katlad suudavad ise tuvastada graanuli kvaliteedi ning kasutaja ei pea käima katelt häälestamas. See teeb graanulküttest mugava lahenduse. Miinusteks on katla puhastamise vajadus kord nädalas (kuigi on ka katlaid, mis ei vaja nii tihedat puhastamist) ja graanulite hoiukoht peab olema kaitstud otsese vee ja niiskuse eest. Lisaks peab hoolitsema, et graanulid mahutist otsa ei lõpe. Graanulkütte alginvesteering jääb 3000–5000 euro vahele.

Küttepuud

Küttepuudega küttesüsteemi rajamise plussiks on alginvesteeringu võrdlemisi väike kulu. 180 m² majale sobiva tahkeküttekatla hind on umbes 1500 eurot. Selleks, et tahkeküttekatelt ei peaks liiga tihti kütma, tuleb lisaks soetada akupaak, mis lisab katla hinnale veel kuni 1000 eurot. Peamised miinused küttepuudega kütmisel on seotud füüsiliste toimetustega: tuleb ladustada puud kuiva kohta, katelt kütta ja puhastada. Lisaks on puude hinnad viimastel aastatel märgatavalt tõusnud.

 

Lugu ilmus oktoobrikuu Remondi ja Ehita ajakirjas, loe ka teisi teemasid: https://issuu.com/meediapilt/docs/remondi_ja_ehita_sugis_2019

Galerii

Kommentaarid

Elar Häidberg

Elar Häidberg

Maakler

Mobiil +372 5378 6796
Telefon +372 744 2218
Keeled
elar.haidberg@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (5)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?