Viljandi esinduse vanemmaakler Anna Volmer-Raud veab korraga kahte vankrit: võrdse osa tema ajast võtavad maakleritöö ja pildistamine. Tagasihoidlik Anna end ise reklaamida ei taha, aga klientidest pole tal puudust ei Arco Varas ega fotostuudios. Tema elu kinnitab reeglit, et parim reklaam on rahuoleva kliendi soovitus.
Anna kogemustepagas on kirju: ta on õppinud kehakultuuri ja majandust, töötanud korvpallitreenerina ja pangas laenuhaldurina, olnud autokeskuse juhi parem käsi ja juhtinud 30 töötajaga toiduettevõtet. Samas tunnistab ta, et nii fotograafia kui ka kinnisvara poole on teda alati tõmmanud.
„Olen paarkümmend aastat käinud ringi, „seebikarp“ taskus. Sõbrad kutsusid mind varem isekeskis Kroonika fotograafiks,“ räägib Anna.
Oma stuudio avamiseks andis tõuke vastutavale kohale tööle asumine. 30 töötajaga tehase juhtimine oli vaimselt koormav ja Anna tundis, et vajab selle kõrvale midagi hingekosutavat. Nii sai temast tunnustatud fotograafi Kaupo Kikkase õpilane.
2014. aastal lõpetas Anna juhitud toiduettevõte tegevuse. Anna oli selleks ajaks soetanud juba korraliku fototehnika ja ka pildistamistööga vaikselt algust teinud, seega sai edasiste tööpakkumiste kaalumisel valikukriteeriumiks paindlik tööaeg. „Kinnisvaravaldkond tundus põnev. Olin alati turgu jälginud ja ka ise kaks oma korterit müünud,“ sõnab Anna.
Tol ajal ei olnud Arco Varas veel alustavatele maakleritele koolitusi, nii et kõike tuli õppida omal käel ja töö kõrvalt. „Lugesin tohutult, printisin endale välja seaduseid ja muud infomaterjali. Iseseisvat õppimist ja teistelt abi küsimist oli väga palju,“ meenutab ta.
Nüüd, pärast kuut aastat Arco Varas, tunnistab Anna, et maakleritöös ei lõpe õppimine kunagi. „Iga tehing õpetab midagi, sest iga tehing on erinev, inimesed on erinevad, inimsuhted on erinevad, seadused muutuvad,“ selgitab ta. „Kõige raskem on olnud õppida tasakaalukust. Selles töös kohtud väga paljude inimestega, erinevate murede ja probleemidega. Algusaastatel ma ärritusin asjata pisiasjade peale, täna võtan seda kui elu oma osadega. Olen psühholoogiliselt palju kasvanud. Aastatega on tulnud äratundmine, et pean erinevustega leppima, ennast ise erinevate inimtüüpidega sobitama ja igat klienti väärtustama.“
Maakleritöö on andnud ka teise õppetunni. „Raha peale ei tohi selles töös mõelda, muidu see ei toimi. Maakleritööd peab tegema südamega ja eesmärgiga aidata igal inimesel leida oma kodu,“ ütleb Anna. „Ma ei püüa kunagi, nui neljaks, objekti esimesele kliendile maha müüa. Vahel näen kohe, et see pole selle inimese objekt. Minu ülesanne on leida talle see õige, mis on tema jaoks kodu.“ Nõnda tegutsedes juhtub, et objekti vaatama tulnud huvilistel lähevad silmad juba uksel särama ja nad ütlevad: „Vau – just seda me oleme otsinud!“
Anna ei salga, et ta toonitab oma klientidele nn õige tunde olulisust. „Sa pead sisse astudes tajuma, et see on sinu kodu. Muidu pole mõtet seda osta,“ ütleb ta.
Kuna Anna on alati huvitunud ka sisekujundusest, tekivad tal iga objekti juures ideed ja neid ei jäta ta enda teada. „Ma räägin kindlasti objekti näidates liiga palju!“ ütleb ta naerdes. „Aga visualiseerimine on vajalik! Sa pead nägema, mida sellest objektist voolida saab. Tihtilugu püüan seda klientidele edasi anda. Näiteks, et vaadake, kui võtta siit sein maha, saaksite ruumi juurde, saaksite teha veel ühe toa.“
Paistab, et Anna nõuandeid osatakse hinnata, sest 90% klientidest on tema juurde jõudnud mõne oma tuttava püsikliendi soovitusel. Samamoodi on fotostuudios: esialgu pildistas Anna vaid oma sõpru, need kiitsid teda oma sõpradele ja ühel hetkel oleks soovijate hulk justkui paisu tagant valla pääsenud.
Et mõlemas ametis endast parim anda, tuleb teha valikuid. Näiteks loobus Anna hindajatööst, mida ta oli hakanud maakleritöö kõrvalt tegema vaid kuu aega pärast Arco Varaga liitumist. „Tööpäevad kippusid venima südaööni. Kutseeksamile minnes otsustasin, et kui teen ilma õppimata puusalt ära, siis jätkan, ja kui mitte, siis ei pea ma seda tööd tegema. 0,5 punkti jäi puudu,“ meenutab ta naerdes.
Anna teab hästi, mis tunne tekib ületöötamise hetkedel, ja seda ta enam kogeda ei taha. „Tööd ei saa hästi teha, kui teed seda vastumeelselt. Kõike tuleb võtta tasakaalukalt, mitte üle pingutada,“ ütleb ta. Selle tasakaalu on ta oma elus leidnud ja väidab täie kindlusega: „Teen mõlemat oma tööd südame ja naudinguga!“
Kui Anna lugu sind inspireeris, võta julgesti meiega ühendust või saada enda CV aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.!
Kommentaarid