Kui hakkad endale otsima uut elamist, võib selleks saada vanem maja. Seda on hea oma tahtmise järgi ümber kujundada ja esimene investeering on väiksem kui uue maja ostmisel. Maja uuendamine võtab muidugi lisaks rahale ka aega ja peavalu, aga see tasub end ära. Esimene soov võib olla uuendada vee- ja kanalisatsioonitorustikku.
Ostja küsib maaklerilt alati, kas ja kuidas vesi majja tuleb ja sealt ära läheb. Tühja krundi müügikuulutustest võib lugeda, et „liitumised krundi piiril“ või „ühendused trassidega loodud“ ning eeldada, et arendaja loob kõik tänapäevased võimalused. Vanemate majade müügikuulutuses seisab aga „tsentraalne vesi, lokaalne kanalisatsioon“ või „oma puurkaev“ või veel midagi muud. Mida see tegelikult tähendab ja milliseid olukordi võib ette tulla?
Tänapäeval on elementaarne, et vesi tuleb kraanist otse kööki ja vannituppa. Vesi võib tulla oma puur- või salvkaevust. Kuulutustes kasutatakse vahel sõnu „lokaalne veevarustus“, suvilarajoonidesse on näiteks kunagi rajatud puurkaeve, millest saab vett mitu majapidamist. Kui võimalik, tuleks alati eelistada ühisveevärgi vett, mis on Eestis kvaliteetne ja vastab joogiveele esitatavatele nõuetele, samas pole lokaalse kaevu vee kvaliteet alati teada.
Kraanist tulev vesi voolab majast ka välja, tavaliselt kas kogumiskaevu või septikusse. Sel juhul räägitakse lokaalsest kanalisatsioonist. Vanasti lasti ka tiheasustusalal pesuvett või nn hallvett otse kraavi ja ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga polnud mõnes piirkonnas üldse võimalik liitudagi. Seetõttu olid meie jõed, järved ja meri oluliselt enam reostatud. Tänapäeval enam nii teha ei tohi, kõik reovesi peab olema nõuetele vastavalt kogutud ja puhastatud. Kogumiskaev on praegugi otstarbekas väga väikese tarbimisega kohas või kohas, kus muid võimalusi pole. Neid lubatakse paigaldada ka tiheasustusalas või piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon. Septikuid koos pinnasefiltriga on sobilik kasutada piirkondades, kus põhjavesi on hästi kaitstud ning põhjavee kõrgeim tase on maapinna suhtes küllalt sügaval. Kaasaegseim viis reovee lokaalseks käitlemiseks on biopuhasti, aga seda tiheasustusalal tavaliselt ei lubata.
Vanemat tüüpi elamutes võib kraanivesi küll ühisveevärgist tulla, aga kanalisatsiooni ei ole ja kasutuses on kuivkäimla ning hallvee jaoks kogumismahuti. Samas kõrvalmajas võib juba olla rajatud ka WC, aga reovesi juhitakse kogumiskaevu – väga levinud olukord väiksemates asulates ja veel kümmekond aastat tagasi Pärnuski. Edumeelsemad majaomanikud rajasid sageli küll kuivkäimla asemel WC, kuid kogumiskaevude tühjendamise sagedus ja haisuhäiringute teke suurenes oluliselt. Vanemas majas võib praegugi olla selline olukord. Kinnistu piirile on küll tekkinud ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus, aga seda ei ole kasutatud. Tänaseks on suurem osa meie asulatest varustatud ühisveevärgiga, kuid see ei tähenda, et kõik elamud sellega ühendatud oleks. Hetkel on suuremates asulates eraisikutel võimalik saada toetust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks, vaata lähemalt https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/eraisikute-vee-ja-kanalisatsioonitaristu-rajamine
Maja renoveerimisel soovitatakse kindlasti ka trassidega ühenduda, kuidas seda teha ja kui palju see maksab?
Kui vee-ettevõte või arendaja on ühendustorustiku rajanud, siis on liitumine lihtne ja tõenäoliselt tasuta või kinnistu müügihinna sees (siiski tuleb kohalikult vee-ettevõtjalt üle küsida, see pole igal pool ühtemoodi). Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks on vaja ehitada ühendustorustik ja liitumispunkt, selle ehituse kuludest moodustub liitumistasu. Kanalisatsiooni kasutamine maksab samuti, vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale võrdsustatakse ärajuhitava reovee kogus ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. See tähendab, et kui veeühendus oli juba olemas, siis kanalisatsiooniga ühinedes eraldi reoveearvestit ei paigaldata ja reovee maht arvestatakse võrdseks võetud vee mahuga. Tõsi, kanalisatsiooni kasutamisel lisandub kulu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, mis on siiski odavam regulaarsest paakauto teenusest kogumiskaevu tühjendamisel.
Ühenduste ehitamiseks sõlmitakse kõigepealt vee-ettevõtjaga liitumisleping ja alles pärast ehitise valmimist veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise leping, milles määratletakse kliendile kuuluva ning vee-ettevõtjale kuuluva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piir, lepitakse kokku torustiku hooldamiskohustus, osutatud teenuste eest tasumise kord jms.
Lepinguga tuleb kaasa piiritlusjoonis (akt). Tegemist on graafilise joonisega, kuhu märgitakse tsentraalsed torustikud (ühisveevärk ja/või ühiskanalisatsioon) ja kliendile kuuluvad torustikud (kinnistu veevärk ja kanalisatsioon) ning liitumispunktid. Tavaliselt on liitumispunktid kinnistu piirist kuni 1 meetri kaugusel. See tähendab, et liitumispunktist maja poole jäävate torustike rajamise ja korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik, mitte vee-ettevõte. Veevarustuse liitumispunktiks on üldjuhul maakraan, kanalisatsiooni liitumispunktiks piirikaev, mis kuuluvad vee-ettevõttele ehk on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa.
Uue ühendustorustiku ehitamiseks on vajalik kehtiv ehitusprojekt ja selle alusel väljastatav ehitusluba. Projekteerimise käigus koostatakse tellijale ehitusprojekt, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet.
Õige tegutsemine ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumisel ehk ühenduste rajamisel näiteks Pärnu linnas:
- Esitatakse tehniliste tingimuste taotlus
- Väljastatakse tehnilised tingimused
- Koostatakse ehitusprojekt
- Väljastatakse ehitusluba
- Esitatakse liitumisavaldus
- Sõlmitakse liitumisleping
- Teostatakse ehitushange
- Täpsustatakse liitumistasu
- Sõlmitakse ehitajaga leping
- Ehitatakse rajatis
- Sõlmitakse teenuseleping, millega on liitumisprotsess lõppenud
Uusarendused on eelkirjeldatud muredest tavaliselt vabad, sest detailplaneeringu alusel rajatakse ka kommunikatsioonid. Varasemast ajast on teada, et mõnes arenduses jäeti kesksed kommunikatsioonid välja arendamata ja igal torul on siiani oma peremees või mitu. Mida sellistel juhtudel tehakse?
Kui tänavatorustik on küll välja ehitatud, aga kinnistu ühendustorustik puudub, siis sõltub liitumisvõimalus ja selle maksumus ühendustorustiku ehitusmaksumusest. Kõigepealt liitumisleping, kaevamine ja ehitamine ning seejärel teenuseleping. Kui olete kinnistuveevärgi ühendanud omavoliliselt ning tarbite teenust juba ilma teenuselepinguta, peab sellest kindlasti teavitama kohalikku vee-ettevõtet ning leidma koostöös probleemile lahenduse, et omavoliline teenuse kasutamine seadustada.
Kommentaarid