Linnadest maale kolimine on küll viimase paari aasta vältel enamike Eesti suuremate piirkondlike keskuste lähiümbruses suurenenud. Seda muidugi mitte otseselt seetõttu, et inimesed niivõrd maale kolida sooviksid, vaid seetõttu, et kinnisvarade hinnad on pidevalt kasvanud ning sobilikke pakkumisi on järjest vähem. Madalama sissetulekuga inimesed on tahes-tahtmata pidanud just säärase otsuse langetama, sest vastasel juhul peab linnas leppima väiksema ning kehvema kvaliteediga elamispinnaga või jääma veel teadmata pikakas ajaks hoopis üürnikuks. Elamispindade turul aset leidva hinnakasvu aeglustumise taustal on aga nii ees- kui ka valglinnastumine asunud taas pidurduma, mis tõenäoliselt jätkub ka lähitulevikus.
Maal elamine on tänapäeval järjest keerulisem - ühistransport käib elanike arvu vähenemise ja kulude kokkuhoiu taustal järjest harvemini, sarnastel põhjustel suletakse koole ja lasteaedu, kaovad kaubandus- ja teenindusettevõtted, mis kõik üheskoos soodustab üha edasist linnastumist, millega omakorda kaasneb madalama jätkusuutlikkusega piirkondade ääremaastumise jätkumine. Kinnisvarabüroo klientide seas on noorperede puhul märgata, et leibkonna suurenemisel kolitakse keskusest eemale, kuid kui lapsed saavad vanemaks ja peavad koolis käima hakkama, kolitakse suurenenud transpordikulude tõttu peatselt linna tagasi.
Kui aastatel 2015 - 2018 võis kinnisvarade kallinemist pidada põhimõtteliselt üheseks kogu Eestis, siis 2019. aastast on erineva arengutasemega piirkondade trendid taas selgelt lahku läinud. Nii tehingute arvu kui ka koguväärtuse taset hoiab jätkuvalt elukondliku kinnisvara turg, mille juures on korteri- ja elamuturu osakaal kogu kinnisvaraturu tehingute arvus viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud. Tallinna lähiümbruses aktiivse valglinnastumise tõttu perioodiline turuaktiivsuse kasv lähitulevikus veel jätkub, kuid nii Pärnu kui ka Tartu puhul on edasine kasvupotentsiaal varasemast väiksem. 2019. aasta kvartalite baasilt ei saa hetkel väita, et Eesti korteriturul tervikuna turuaktiivsus küll otseses langustrendis oleks, kuid nii väikelinnades kui ka suuremates keskustes on edasise kasvu võimalused olemasoleva ja lähitulevikus lisanduva pakkumise baasilt pigem tagasihoidlikud, isegi kui nõudlus peaks püsima sarnasel tasemel või suurenema. Üldine surve turuaktiivsuse langusele pöördumiseks on tulevate kvartalite vältel järjest tõenäolisem.
Loe ka teisi 2019. aasta kokkuvõtteid ja 2020. aasta prognoose:
- Eesti kinnisvaraturg 2019. aastal ning prognoosid aastaks 2020
- Ehitusettevõtjate kindlustunne on halvenenud ning ehitusaktiivsus alanemas
- Eluasemelaenude kättesaadavus püsib hea ning laenuintressid jätkuvalt üsna madalal
- Ääremaastumise jätkumine asus 2019. aastal Eesti kinnisvaraturul taas selgelt väljenduma
- Üürikinnisvarasse investeerimine on taas muutumas atraktiivsemaks
- Hinnakasv jätkab elamispindade turul aeglustumist
- Eesti väiksemates keskustes jäi korteriturul turuaktiivsuse tipp 2017. aastasse
Kommentaarid