Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Kunda linn
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Ahja vald
  • Rapla vald
  • Ülenurme vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Alajõe vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Elva linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Räpina vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Arkma küla
  • Eametsa küla
  • Edise küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haiba küla
  • Haimre küla
  • Hindsa küla
  • Holstre küla
  • Hulja alevik
  • Huuksi küla
  • Ihaste
  • Iru küla
  • Jaama küla
  • Jakobimõisa küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve linnaosa
  • Jõhvi küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabila küla
  • Kabina küla
  • Kaimri küla
  • Karksi küla
  • Karla küla
  • Karlova
  • Käru küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiili alevik
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Kloogaranna küla
  • Kohila alev
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kurtna küla
  • Kuru küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Laane küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehmja küla
  • Lehtse alevik
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lubja küla
  • Maardu küla
  • Mähma küla
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meeksi küla
  • Meremõisa küla
  • Metsanurme küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Poaka küla
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rahinge küla
  • Ramsi alevik
  • Randvere küla
  • Rebala küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tõstamaa alevik
  • Turba alevik
  • Uhti küla
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Välgita küla
  • Valma küla
  • Vana-Pärnu
  • Vana-Võidu küla
  • Vanamõisa küla
  • Vanaveski küla
  • Vändra alev
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Veeriku
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Viru-Kabala küla
  • Viti küla
  • Võle küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Maaturg ei ole kriisist kuigi olulisel määral taastunud

Majanduskriisi järgselt taas kasvutsüklisse sisenenud kinnisvaraturul on olnud märgata ennekõike nii erineva kiirusega arenevaid piirkondi kui ka erineva kiirusega kasvavaid turusegmente. Kui korteri- ja elamuturg on viimaste aastate vältel olnud pidevas kasvutrendis, siis maaturul on nii tehinguaktiivsuse kui hinnakasvu eestvedajaks jäänud peamiselt Harjumaa eesotsas Tallinnaga ning selle lähipiirkondadega. Maaturu aeglasemat kasvu saab põhjendada ennekõike majanduskriisi tulemusena aset leidnud muutustest. Hoonestamata maade arendusprojektide kasumimarginaalid on võrreldes teiste arendusvaldkondadega oluliselt kõrgemad, mistõttu ka aastakümne taguse kinnisvaraturu mulli kujunemise ajal võetud riskid olid märgatavalt suuremad kui tänasel ajal. 2018. aastal jahenemise märke näitama hakanud korterituru kõrval on samaaegselt kasvu aeglustumist ja kohati ka juba tehingute arvu langust kujundama asunud ka mitmed maaturu segmendid.

 

2018. aastal tehti Eestis 2656 hoonestamata elamumaa tehingut, mida oli 3,3% vähem kui 2017. aastal. Samaaegselt müüdi 214 hoonestamata tootmismaad, mida oli 10% vähem ning 129 hoonestamata ärimaad, mida oli koguni 13% vähem kui veel aasta varem. Hinnakasv on siiski olnud kõikide vastavate segmentide osas kiirem kui eelnevatel aastatel, elamumaade mediaanhind kasvas 37%, tootmismaadel koguni 87% ning ärimaadel veidi tasakaalukamalt 18%. Võrreldes kümnenditaguse kõrgkonjunktuuri perioodiga ei ole elamu- ega ärimaade osas kuigi laiapõhjalist kasvu siiski aset leidnud, turuaktiivsuse osas on märkimisväärset tõusu näidanud pikemale perioodile taandatuna ainuüksi hoonestamata tootmismaad.


2018. aastast vaadatuna on põllumaa hind kasvanud 5 korda rohkem kui Tallinna korterid

Vaadates põllu- ja metsamajandusliku kasutusega maid, siis 2018. aasta vältel müüdi 1032 haritavat maad ning 2389 metsamaad. Haritava maa hektari mediaanhinnaks kujunes 3005 eurot ning metsamaal 2867 eurot, hinnatase kasvas aasta jooksul vastavalt 6,2% ja 43% võrra. Metsamaade hinnakasvu on soodustanud ennekõike vahepealne stabiilne külmade ilmade periood ning puidu hinnakasv. Eesti talved on möödunud aastatel olnud suhteliselt soojad ning sellel on olnud otsene mõju raie- ning puidu metsast väljaveo mahtudele. Samaaegselt tuleb aga arvestada, et järjest suurem hulk metsamaad on jõudmas raieküpsesse ikka, mis soodustab tehtavate tehingute osas hinnakasvu. Kasvanud majandusaktiivsuse ning tarbimise tõttu on lähitulevikus oodata põllumajanduslike ettevõtete investeeringute kasvamist, mis asub soodustama ka edasist haritava maa hinnakasvu.

Uute arendusalade üleplaneerimine jäi kümnenditagusesse perioodi

Kuni 2008. aastani kehtestati hulgaliselt uusi detailplaneeringuid, millest suur osa on praegusel ajal endiselt realiseerimata. Üleplaneerimine ei olnud sealjuures omane mitte ainult Harjumaale vaid kõigi Eesti suuremate keskuste lähiümbrusele. Tänasel hetkel pidurdab sarnast arendamist ja planeerimist ennekõike muutunud kohalike omavalitsuste planeerimisalane tegevus ning madal kommertspankade huvi hoonestamata maade ostu finantseerida. Enamikel juhtudel ületavad arenduskulud keskustest eemal paiknevates kesisemates asukohtades potentsiaalselt arendatavate kruntide turuväärtust, mistõttu arendajad ei ole investeeringute tegemisest huvitatud. Tehinguaktiivsus on küll mitmete hoonestamata maade segmentide osas kasvanud, kuid hinnataseme terviklikku kasvu hoiab tagasi varasemalt nii lattu toodetud kruntide rohkus kui ka senine võrdlemisi madal ettevõtete investeeringute tegemine. Valglinnastumist nii elukondliku kui ka äri- ja tootmistotstarbeliste kinnistute esilekerkimisel Tallinna lähiümbruses asuvad tulevikus kõigi eelduste alusel takistama ka väärtuslikul põllumajandusmaal ehitustegevust reguleerivad sätted.

Väikearendajate seas on märgata võimalike riskide alahindamist

Pideva ehitushindade ja korterelamute ehituseks sobilike kruntide pakkumishindade kasvu tõttu on märgata, et maa senine hinnakasv on asunud pidurduma ning üle turuväärtuse hinnastatud pakkumiste arv on jätkanud kuhjumist. Kui veel varasematel aastatel oli võimalik kõrgema hinnaga maa sisseostuhind tagasi teenida pideva kinnisvara hindade üldise kasvuga, siis alates 2018. aasta keskpaigast alates ei ole see enam enamike korterituru segmentide osas võimalik ning pigem on arendajate marginaalid asunud alanema. Riskide kuhjumist on tagasi hoidma asunud mitmed krediidiasutused, kelle pakutava raha hind on veidi tõusnud. Samas, järjest eksootilisemaid varasid on finantseeritud peamiselt ühisrahastuse läbi, kust on aga juba üle-Eestiliselt paista, et täitemenetluste arv on taas kasvamas.

Turuosaliste ootused on sageli ületamas korterituru edasiste võimalike arengutrendide olemust. Alanev turuaktiivsus ning peatuv hinnakasv on tõstnud nii mitmetegi töös olevate arendusprojektide osas kõikvõimalikke arendustegevusega kaasnevaid riske, väiksema kogemusega arendajad alahindavad võimalikku turu- ja ühtlasi likviidsusriski. Vaba raha hulk on kinnisvaraturul endiselt üsna suur, probleemiks on aga sobilike investeerimis- ja arendusprojektide vähesus. Viimase tõttu on aga järjest suurem risk, et vaba rahaga otsustatakse midagi arendama hakata, mille järele turul tegelikkuses vajadust ei pruugigi olla. Kaalutud on siseneda väikelinnade turule, kuid kuna aktiivseimates väikelinnades on juba nõudlus Tallinnale ennetavalt vähenenud, siis on õige moment maha magatud. Viimast õnnestus edukalt tabada üle-Eestiliselt pigem vähestel. Väikelinnade arendusprojektide osas on olnud märgata, et hinnaklassiga eksiti ning müük kulgeb oodatust aeglasemalt või kõige halvematel juhtudel juba ühikuid üüritakse.

Mitteeluhoonete osas ei ole enam spekulatiivsete projektide hulga kasvu oodata

Ärikinnisvara sektoris on oodata nii investeerimislaine mõningast taandumist kui ka ehitustegevuse järk-järgulist vaibumist, seda sealjuures nii büroo- kui ka lao- ja tootmisotstarbeliste kinnsivarade osas. Arvestades turul valitsevat kindlustunnet, tänast pakkumise ja nõudluse suhet ja selle võimalikku muutust tulevikus, ei ole lähikvartalitel ette näha mitteeluhoonete osas spekulatiivset ehitusaktiivsuse kasvu. Senine laialdane ehitustegevus on viinud olukorrani, kus sarnaselt korterelamuprojektidega on kehtiva ehitusõigusega kruntide hinnad kasvanud ning uusi projekte hakatakse läbi viima aina vähem. Üürihinnad ei ole ärikinnisvara hindadega samas tempos kasvanud, mistõttu pindade tootlused on seni pidevalt langenud. Aktiivne ehitustegevus on soodustanud nõukogudeaegsete kehvema kvaliteediga pindade osas vakantsi suurenemist ning üürnike siirdumist tänapäevastesse hoonetesse.

Ettevõtete kindlustunne nii Eesti maksupoliitilise- kui ka Põhja-Euroopa riikide majanduskeskkonna edasiste arengutrendide osas on siiski pigem halvenenud, mistõttu investeeringute laiapõhjalist kasvu maa- ja ehitiste osas ei saa tõenäoliselt lähitulevikus kuigi optimistlikus mahus oodata. Olenemata sellest, et periooditi on olnud taas märgata ettevõtete põhivarainvesteeringute mõningast kasvu, jääb siiski maasse investeerimine endiselt sarnasele tasemele kui perioodil 2008 - 2012 ning ühtlasi ei ole olulist maasse investeerimise kasvu olnud alates 2015. aastast samuti märgata.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?