Kodu soetamine on tavaliselt üks tõsisemaid, aga paraku ka emotsionaalsemaid tehinguid inimese elus, kirjutab Arco Vara Viljandi osakonna juht Aime Opermann. Kui seda tehakse esimest korda, võivad emotsioonid saada ratsionaalsetest argumentidest võitu. Seda tuleb aga vältida.
Kodu ostes tuleb emotsioone kindlasti taltsutada ning pöörata tähelepanu olulistele detailidele, mis võivad hiljem uues kodus elades vägagi kaalukaks osutuda.
Alustuseks tuleks läbi mõelda, millised on reaalsed vajadused ja nõudmised eluasemele – asukoht, korteri suurus, ruumide planeering, ligipääs, panipaikade olemasolu ja parkimisvõimalused.
Olles nendele punktidele mõelnud, saab hakata sobivat eluaset näiteks kinnisvarafirmade või portaalide abil otsima. Kõige lihtsam on kinnisvara osta-müüa maakleri vahendusel, kes on igapäevaselt kursis, millistest registritest ja andmebaasidest saab maja või korteri kohta täpseimat teavet. Objekti tehnilise seisukorra üksikasjalik ülevaade on muutunud väga oluliseks, seda jälgivad nii pangad kui ka notarid.
Korterit ostes uuri, kas müüjal on volitused seda müüa ja milline on ostetava korteri omandivorm – kas tegemist on ainuomandi või kaasomandiga.
Tähtis on toimiva korteriühistu olemasolu, kust saab teavet kommunaalmaksete suurusest ja võlgnevustest. Kindlasti tuleks küsida infot ühistu võetud laenude kohta, sest ostjad peavad olema teadlikud korteriühistu võetud laenukohustustest.
Korteri ostmisel peab sõlmima müüjaga alati notari juures ostu-müügilepingu ja vajadusel hüpoteegi seadmise. Lepingu valmistab seejuures ette notar, kontrollides vajalikke andmeid ja seistes hea selle eest, et leping on koostatud nii ostja kui müüja seisukohast korrektselt.
Ostja peaks omalt poolt jälgima, et kõik müügiga seotud kokkulepped nagu näiteks korteri üleandmine, mööbliesemete loetelu, parandustööd ja muu oluline kajastuksid müügilepingus.
Oluline on teada, et pärast müügitehingut jääb müüja oma kinnisasja eest veel vastutama ja peab ilmnenud varjatud puudused likvideerima ning seetõttu on ostjal õigus mõistliku aja jooksul müüjale puudustest teada anda.
Korteri omanikuks saab ostja alles siis, kui vastav kanne tehakse kinnistusraamatusse.
Rahaasjad korda
Esmased koduostjad kipuvad üle hindama oma finantsvõimekust. Seepärast tuleks mõelda, kui suurt summat ollakse valmis säästudest oma kodule kulutama ning kui suures ulatuses tuleks ostu finantseerida eluasemelaenuga? Kas omafinantseeringuks vajalik summa on olemas või tuleks näiteks vanematega lisatagatise osas läbi rääkida?
Pangad jälgivad laenuvõtja igakuist toimetulekut ja säästmisvõimet üsna põhjalikult, kuna pärast laenumakseid peab leibkonnale veel elamiseks vajalik summa kätte jääma.
Seoses laenamisega tõuseb päevakorda ka kindlustusega seotud kulu.
Kui oled sobiva korteri leidnud ja selle soetamiseks tuleks võtta eluasemelaenu, küsi laenupakkumised erinevatelt pankadelt. Laenuga uut kodu ostes tuleb kutseliselt hindajalt tellida ka hindamisakt. Eestis on ainult 17 ettevõtet, kelle kinnisvarahinnanguid pangad aktsepteerivad, Arco Vara on üks suurimaid kinnisvara hindamisega tegelevaid firmasid Eestis.
Pane tähele
- Veendu, et korterelamul oleks kasutusluba.
- Kontrolli, et korter ei oleks seotud üürilepinguga.
- Uue korteri puhul tutvu kindlasti arendaja taustaga.
Kommentaarid