Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aseri alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Harkujärve küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karitsa küla
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kilksama küla
  • Kõima küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liimala küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Malda küla
  • Mäo küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Õisu alevik
  • Öötla küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Päide küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pauliku küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Mihkel Eliste

Kinnisvara koroonapäeviku VII kanne: 12. mai 2020

Aprilli viimasel nädalal võis küll statistiliselt täheldada, et tehingute arv hakkas nii mõnelgi pool taas märgatavalt kasvama, kuid kui maikuu algust vaadata, siis oli siiski jätkuvalt tõenäoliselt tegemist märtsis ja aprilli alguses sõlmitud ostu-müügitehingute kokkulepetega ning veelgi varasemast ajast sõlmitud uute korterite võlaõiguslike lepingutega, mis asjaõiguslepinguteks ümber tehti. Kinnisvara hindamise teenuse osas on aset leidnud üsna tugev nõudluse vähenemine just aprilli lõpust, mis on jätkunud ka maikuu esimesel nädalal. Kummaline on sealjuures võib-olla pigem asjaolu, et äriettevõtete tellimused kinnisvarade laenutagatiseks hindamise osas on hetkel tunduvalt rohkem esile kerkinud kui varasemalt, samaaegselt eraisikute poolsed tellimused on väga tugevalt vähenenud. Kodulaenu teenindavate isikute osas on täheldada, et tagatiseks olevaid varasid palutakse pankade poolt uuesti hinnata, analoogsete hindamiste hulk on viimase kuu aja jooksul olnud oluliselt sagedasem kui veel jaanuaris või veebruaris.

Kuigi muudatused leiavad aset majanduses ja kinnisvaraturul suhteliselt aeglaselt, on siiski endiselt täheldada, et kõik on kulgemas suhteliselt ootuspäraselt (loe: negatiivselt). Tööpuudus on kasvamas ning Töötukassa poolsete toetavate meetmete kadumisel võib tõenäoliselt juulist või augustist oodata hüppelist koondamiste lainet, seda ennekõike teenuste sektoris. Võib vähemalt oletada, et teatud valdkondades nagu majutuses või turismis võib avalik sektor võimalikke toetusmeetmeid pikendada, kuid kuna analoogsetes sektorites saab taastumine olema tunduvalt raskem ja pikaajalisem kui mitmetes teistes tegevusvaldkondades, ei ole probleemide edasilükkamine ka sellisel juhul olukorda täiel määral lahendav võimalus. Kuna minu igapäevane suhtlusringkond hõlmab ennekõike kinnisvara- ja ehitussektoris tegutsevaid isikuid, siis vähemalt ehitussektori osas võib väita, et halvem on alles tulekul. Teisisõnu, eriolukord on küll lõppemas ja majandust hakatakse taas avama, kuid eriolukorra meetmetega tekitatud majanduslik kahju on alles suures plaanis tulemas.


Töötukassa toetavaid meetmeid kasutab järjest suurem osa ettevõtetest ning on alust arvata, et riigi poolsete toetuste küsimine suureneb lähinädalatel veelgi enam. Meediast on juba läbi käinud, et ettevõtete töötajad, kelle tööandja on Töötukassast abi palunud, ei pruugi enam ajutiselt olla laenukõlblikud. Tegemist ei ole siiski kuigi üllatava olukorraga, sest toetuse küsimine viitab selgelt asjaolule, et ettevõte on raskustes ning seega on potentsiaalselt raskustes ka ettevõtte töötajad. Pankade puhul on siiski tegemist eraettevõtetega ning tegemist on ennekõike äriga, mitte heategevusega. Hetkel on Eestis ligi 100 000 isikut, keda selline asjaolu juba puudutab ning nende hulk jätkab kasvamist. Tegemist on siiski ajutise nähtusega, sest riigi toetavate meetmete kadumise järgselt hakkab täpsemalt selguma, millised ettevõtted ellu jäävad ning millistele töötajatele töökoht säilib ja millisel palgatasemel, seni on aga pankadel potentsiaalsete laenuklientide osas riske suhteliselt keeruline hinnata. Ühtlasi on alust arvata, et abipakettide kasutamine mõjutab negatiivselt ka ettevõtete endi võimaliku laenukoormuse suurendamist läbi pangalaenude, seda ka tõenäoliselt veel kaugemas tulevikus.

Koroonakriisi tervishoiukriis hakkab vaikselt lõppema, vähemalt esialgu, sest sügisest kevadeni võib meid oodata uus viiruspuhang. Ma ei ole küll jätkuvalt epidemioloog ega viroloog, kuid meie naaberriikides ja Eestis on viiruse lainet iseloomustavad näitajad jäänud siiski väga tagasihoidlikuks, mistõttu vähemalt hetkel ei peaks sügiseste võimalike negatiivsete stsenaariumite üle niivõrd mõtet mõlgutama. Pigem saab meid ohustama viiruse teise laine tuleku osas asjaolu, et kui palju jõutakse vahepeal riigipiire taasavada ning seeläbi uusi viiruskandjaid Eestisse „importida“. Kõikvõimalikud nakatumist ja viiruse levikut takistavad meetmed avalikes kohtades tõenäoliselt jätkuvad siiski pikema aja vältel, millel on äärmiselt negatiivne mõju paljudele teenuste sektoris tegutsevatele ettevõtetele. Vaadates hetkel aset leidvaid koondamisteateid, on alust arvata, et suur hulk hotelle jätkab veel töötajate koondamist, sest kriisi pikkus on tõenäoliselt väljumas nende võimalikust taluvuspiirist.

Tulles tagasi kinnisvarateemade juurde, siis aprilli lõikes vaataksin korra veel tagasi ja seda seekord just Eesti väiksemate piirkondade osas. Kui Tallinnas ja Harjumaal võis aprillis täheldada üle 40%-list turuaktiivsuse langust, siis mitmetes Eesti väikelinnades kujunes tehingute arv väga tagasihoidlikuks (nt Haapsalu, Rakvere). Eestis on hulgaliselt piirkondi, kus nakatunute arv kas puudus või võis kogu maakonna lõikes rääkida ainuüksi üksikutest juhtumitest. Eriolukorra meetmetest tulenevalt suleti ajutiselt ka väikelinnades hulgaliselt ärisid, kuid üldine meeleolu madalama asustustihedusega piirkondades on Eestis olnud tunduvalt positiivsem kui Tallinnas. Samas, kui vaadata veidi kõrgema tehingute arvuga piirkondi nagu Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve, siis peegelduvad sealt siiski Tallinnaga suhteliselt analoogsed turuaktiivsuse languse näitajad.

Väikelinnade osas üldiselt on Eestis pikaajalises mõõtmes küll mitmeid väga negatiivseid tegureid, alustades negatiivse rändesaldoga, negatiivse iibega, vananeva elanikkonnaga, väheneva elanike arvuga ja vananeva elamufondiga, kuid hetkel oleksin ma pigem mures just Eesti monofunktsionaalsete väikelinnade osas. Näiteks, Kunda linnas on peatselt tõenäoliselt arvestatav oht, et kohalik tsemenditehas peab ehk uksed sulgema, millel oleks ligi 3000 elanikuga väikelinnale katastroofiline mõju. Teisalt, nafta äärmiselt madal hind ei hoia ka Ida-Virumaa linnasid kuigi kaua vee peal, tööpuuduse suurenemine põlevkivisektoris ja sellega kaudsemalt seotud valdkondades on vähemalt osaliselt vältimatu, mis võimendab ääremaastumist ja võimaldab Tallinnal elanike arvu kasvust võita.

Meedias leiab endiselt laialdast kajastust asjaolu, nagu koroonaviirus oleks aktiveerinud üle-Eestilise maamajade ja suvilate turu. Kordan, selles ei ole mitte mingisugust koroonaviiruse mõju. Elamu- ja suvilaturg on hooajaline ning vastav hooaeg algab iga aasta märtsist, mistõttu isegi koroonaviiruse epideemia ajal võib täheldada elamu- ja suvilaturul ostuhuvi ja turuaktiivsuse suurenemist. Koroonaviiruse kaudsete mõjude tõttu võib aga sarnaselt välisriikidele lähitulevikus täheldada tõenäoliselt n-ö koroona efekti, mille taustal tehingute arv ja nõudlus elamispindade järele võib ajutiselt kasvada lähitulevikus ootuspärasest tunduvalt rohkem. Arvestades, et eriolukorra vältel on pidanud suur hulk inimesi oma igapäevategevustest teatud määral hoiduma, võib majandusaktiivsuse kasvamise järgselt osa seni tegemata tehinguid siiski taas töösse minna, mille järgselt turuaktiivsus ajutise kasvu järgselt taas väheneb.

Kui Eestist korraks väljapoole vaadata, siis näiteks Leedus ja Rootsis on arengud olnud kinnisvaraturul viimastel nädalatel suhteliselt postiivsed. Rootsi on läinud vastuvoolu ja ei ole kuigi olulisel määral piiranguid viiruse leviku tõkestamiseks seadnud, kuid kinnisvaraturul võis ka seal märgata märtsis arvestatavat turuaktiivsuse vähenemist. Aprill tõi aga Rootsis ootuspärasest tunduvalt aktiivsema kuu, mis seab põhjust mõningaseks optimismiks ka Eestile ja meie naaberriikidele. Hiina erinevate linnade käitumist vaadates on olnud täheldada, et aprillis nii mõnelgi pool korteriturul tehingute arv kolmekordistus võrreldes märtsiga. Samas, Hiina puhul on avaliku sektori poolne sekkumine kinnisvaraturu toimimisse oluliselt laialdasem kui Eestis ning sealne nõudlus ja pakkumine ning selle põhjused on oma olemuselt oluliselt erinevad kui meil, mistõttu ei ole mõistlik Eestis sarnaseid arenguid oodata.

Maikuu esimene nädal on möödunud ning peab tõdema, et esimese nädala numbritele tuginevalt võib maikuu vältel oodata tõenäoliselt veelgi madalamat tehingute arvu taset kui aprillis. Enne eriolukorra lõppemist ja enamike äride taasavamist ei ole hetkel mõtet kuigi pikaajalisi prognoose koostada, kuid hetkelise baasprognoosi järgselt näeme käesoleval aastal Tallinna korteriturul tehingute arvu ligi kolmandikulist langust võrreldes aastataguse sama perioodiga, mille kõrval mediaanhinna langus tänavu märtsi tasemelt kujuneb tõenäoliselt 10 - 20% vahemikku, mida saadab korteriturul ligi 20%-line pakkumiste arvu kasv. Arvestades tööpuuduse ja SKP prognoositavat muutust, maandume käesoleva aasta II pooles elamispindade turul tehingute arvu ja üldise olustiku osas tõenäoliselt 2011. aastaga analoogsesse taustsüsteemi.

Galerii

Kommentaarid

Mihkel Eliste

Mihkel Eliste

Registreeritud eraekspert (kohtuekspertiisid)

Kutseline hindaja / Analüütik

Hindaja kutsetunnistuse nr. 152083
Mobiil +372 5386 3936
Telefon +372 614 4600
Keeled
mihkel.eliste@arcovara.ee

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?