Korteriühistul on seadusest tulenevalt ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise roll. Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vara tekib korteriühistule liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest.
Korteriühistu majandamiskulu
Kui korteriühistu ostab teenust ja edastab seda elamu korteritesse, on tegemist ühistu majandamiskuluga, mille ühistu jagab eeldatavasti korterite mõõturite näitude alusel ühistu liikmete vahel laiali. Majandamiskulud ongi Korteriühistuseaduse kohaselt korteriühistu poolt tehtavad vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
Eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
Ostu-müügitehingute puhul ostjat huvitav info
Kõikidel korteriühistu liikmetel on kohustused oma korteriühistu ees. Kui müüja korteriühistu liikmena asub oma korterit müüma, võib ta olla elanud juba aastaid elamus, kuid korteriühistu tegemistest ei ole olnud huvitatud. Korteriühistu liikmete üldkoosolekutel ei ole osaletud ning ei teata, millised kohustused on Korteriühistul ning milliseid parendustöid on plaanis tulevikus teha. Enamasti seostubki elanikele korteriühistu tegevus igakuiste arvetega. Ostja aga tahab kogu infot teada saada, mida on majas tehtud, milliseid süsteeme renoveeritud või parendatud, millised on korteriühistu tulevikuplaanid. Ostjat huvitab see eelkõige tulevase eluaseme kvaliteedi ning enda kohustuste planeerimise tõttu. Nii nagu ostjad jälgivad väga täpselt igakuised kütte- ja elektriarveid, huvituvad nad ka igakuistest kuludest korteriühistule, mille hulka kuuluvad tasud remondi- või reservfondi, ühistu laenusumma, halduskulud jne.
Kõige parema info korteriühistu tehtud parendustööde ning plaanitavate tööde ja kohustuste kohta, saab korteriühistu juhatuselt, kelle kontaktandmed on enamasti ka avalikud ja kättesaadavad elamute stendidelt. Ka korteriühistud ise on huvitatud, et uus elanik majas teaks ja täidaks kodukordasid ning on huvitatud, info jagamisest ise või vahendaja kaudu. Reeglina uurivad ka maaklerid korterit müüki võttes korteriühistult ostjat huvitavad nüansid välja.
Tavapäraselt puudutavad ostja esimesed küsimused müüja maksekäitumist. Juhul kui ostjal on võlgnevus korteriühistu ees, siis kirjutatakse võlgnevuse tasumise kord notariaalsesse ostu-müügilepingusse sisse.
Ühisruumide kasutamine
Lisaks tulevaste kohustuste summadele huvitab ostjat ka ühisruumide ning parkimiskohtade kasutamise kord. Näiteks, kui parkimiskohtade arv hoovis on piiratud ning ostetud omanike poolt, huvitab tulevast elanikku ligipääs oma varale, kuidas temal on õigus parkimiskohta kasutada ning kuidas pääseb piiratud territooriumile.
Samuti huvitab uut elanikku ühiskasutatavate ruumide kasutamine. Näiteks keldri puhul huvitab ostjat, mismoodi on tagatud keldri turvalisus, millist kaupa võib ja millist ei või keldris hoida, juhul kui korteriühistu on kehtestanud korra riknevate kaupade hoidmise kohta ühiskasutatavates ruumides.
Lähtuvalt korteriühistu rollist elamu arendamisel ja majandamisel on korteriühistu juhatuse kontakt ja neilt saadav info ostjale väga olulise tähtsusega. Juhatuselt saadud info põhjal saab ostja hinnata oma tulevase eluaseme kvaliteeti ning kaasnevaid kulusid.
Maia Daljajev
Atesteeritud vanemmaakler
Arco Vara Kinnisvarabüroo
Kommentaarid