Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aaspere küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Aseri alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Ilmandu küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmatsi küla
  • Lemmetsa küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Mahu küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Meremõisa küla
  • Moori küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurmsi küla
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Pehka küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Purtse küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Treimani küla
  • Tuhalaane küla
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Terje Võrk

Millised tööd tuleb ära teha sügiseses aias?

Sügisel hakatakse aeda vähehaaval talveks ette valmistama, aga kuna viimase aja talved on olnud niivõrd mittetalvised, võib lausa tekkida tunne, et aias polegi vaja midagi teha. Mõned taimed vajavad siiski hoolt, muru niisamuti. Neil, kel on aias ka peenrad, vilja- ja marjapuud, on töid-tegemisi sügisel rohkem.


Kuidas iluaed külmade tulekuks ette valmistada?

Aiapidajad arutlevad ikka ja jälle, kas lehti riisuda või mitte, sest talvituvate kasulike putukate seas on ka kahjulikke, kes riisumata lehtedes mõnusa peidupaiga leiavad. On puid, mille lehed kõdunevad väga kaua, ja kui sellised puud aias või selle ääres kasvavad, paneb see aiapidajale lisakoorma. Igatahes on nii sügisesed lehed kui viimane muruniide – kui need pole taimehaigustesse nakatunud – hea materjal kompostikasti. Lehed võib koguda ka eraldi, ladustada traatvõrgust kasti või musta kilekotti ja oodata nende kõdunemist. Vähese toitainesisaldusega lehekompost parandab hästi mulla struktuuri ja sobib ka multšimiseks.

Pehme kliima võimaldab murul sügisel pikaks kasvada. Selle peaks enne külmade saabumist veel mõõdukale kõrgusele pügama, vastasel juhul võib murule kogunev niiskus tekitada hallituslaike. Lehtedel ning pikal murul säilivad hästi ka taimi kahjustavad viirused ja haigused. Ehkki tundub, et sügisel muru ei kasva, teeb ta seda siiski, ka kergete miinuskraadidega. Sügisel on niitmiseks sobivat kuiva ilma raskem leida, kuid õnneks kasvab ka muru sügisel aeglaselt. Uut muruseemet soovitatakse samuti just sügisel külvata, külmadeni välja – idanema hakkab see niikuinii alles kevadel.

Lillevarred tuleks ära lõigata siis, kui need on külmast koledaks muutunud. Kuid on püsikuid ja põõsaid, mille koltunud varred mõjuvad kaunilt terve talve, näiteks puishortensiad või mõned kõrrelised. Külmakartlikud taimed tuleks kas multšida või kanga või kuivade puulehtedega katta. Okaspuud on tihti päikesehellad ja vajavad kaitset hoopis kevadiste kiirte eest. Päikesekaitsekanga kinnitamiseks tuleks aga vaiad maasse lüüa juba sügisel enne maa külmumist, näiteks novembris. Rooside talvekaitseks mullatakse roosipõõsad kuni 20 cm üles, oksad lõigatakse tagasi 5.–6. punga kõrguselt, alles jäetakse tugevad noored puitunud oksad. Suurema külma kaitseks ja lume kogumiseks tuleb põõsas katta ka kuuseokste või kangaga.

Madalad ja betoonist tiigid võiks tühjaks lasta või kinni katta, et sinna ei koguneks vett, mis hiljem külmudes betooni lõhuks. Kui tiigis kasvavad vesiroosid, siis need viiakse tavaliselt kuiva keldrisse talvituma.

Kuidas tagada aia ilu ka lumeta talvel?

Kuna meie talved on lumevaesed, ei saa oodata, et lumi katab kõik ja aed on ilus valge kogu talve. Kindlasti on vaja mõelda, kuidas peita kõdunevad või külmunud taimeosad. Viimase võimaluseni võiks hoida aias värve – dekoratiivkapsad ja sügisastrid on tavaliselt viimased, mis veel külma kannatavad, krüsanteemid ja eerikad on ka päris kaua ilusad. Kanarbikud ja igihaljad taimed pakuvad silmailu terve talve. Kui taimede peale kindel olla ei saa, siis sobivad talveks suvelillenõudesse ka männi-, kuuse- või kadakaoksad. 

Kui külmaõrnu taimi multšida, tuleks arvestada, et tõenäoliselt lund ei tule ja paljas multšikiht ei pruugi olla esteetiline vaatepilt. Kui turvas on kaetud näiteks roheliste kuuseokstega, on see oluliselt kaunim.

Mida teha järgmise aasta hea saagi nimel?

Õunad, porgandid ja muud viljad valmivad ja vajavad korjamist. Ka siis, kui kõiki õunu ei jaksa ära süüa või hoidistada, tuleks mädanenud viljad haiguste ennetamiseks puu alt ära koristada. Okaspuudel võivad seenhaigused ilmneda juba sügisel (soomustel mustjaspruunid laigud), seega on oktoobri teine pool parim aeg sügiseseks profülaktiliseks taimekaitsevahenditega pritsimiseks. Varisenud okkad tuleb kokku koguda ja põletada.

Taimede talvekindluse tagamiseks on kasulik neid sügisel korralikult kasta ja sügisväetisega väetada – nii vanemaid kui ka äsja istutatud taimi. Paljasjuurseid istikuid ja pakasekindlaid puittaimi soovitatakse istutada just sügisel, oktoobris. Ka püsililled on sügisväetise eest tänulikud. Puudel ja põõsastel on juurestik sama lai kui võra, seega tuleb väetist puistata mitte tüve ümber, vaid võra laiuselt. Väetamiseks on paras aeg septembris.

Kevadise kauni aia saamiseks istutatakse sügisel mulda tagasi tulbisibulad, mis suvel üles võeti. Soovitatav on oodata ilma jahenemist kuni 9 plusskraadini, istutada võib kuni maa lõpliku külmumiseni. Vahekaugus võiks olla suurematel sibulatel 5–6 cm, väiksematel vähem. Istutuskorvidesse soovitatakse lisada ka väetist – see aitab sibulatel kergemini juurduda.

Galerii

Kommentaarid

Terje Võrk

Terje Võrk

Kutseline maakler

Kutsetunnistuse nr. 172274
Mobiil +372 529 6137
Telefon +372 447 1430
Keeled
terje.vork@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (16)

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?