	Maakond	Linn	Piirkond	Valitud piirkonnad
	Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Järva maakond Jõgeva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Pärnu maakond Põlva maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond	Tallinn Viljandi linn Pärnu linn Tartu linn Jõhvi vald Vormsi vald Sillamäe linn Haapsalu linn Tapa vald Rakvere linn Paide linn Saue vald Viru-Nigula vald Harku vald Kohtla-Järve linn Kuusalu vald Tori vald Narva linn Võru linn Türi vald Rae vald Vinni vald Otepää vald Tartu vald Saarde vald Jõelähtme vald Raasiku vald Saku vald Viimsi vald Toila vald Haljala vald Rapla vald Lüganuse vald Jõgeva vald Rakvere vald Põlva vald Häädemeeste vald Kohila vald Muhu vald Kambja vald Luunja vald Nõo vald Võru vald Keila linn Loksa linn Maardu linn Narva-Jõesuu linn Kiili vald Väike-Maarja vald Märjamaa vald Peipsiääre vald Põltsamaa vald Kehtna vald Kose vald Viljandi vald Saaremaa vald Järva vald Lääne-Harju vald Hiiumaa vald Alutaguse vald Mustvee vald Lääne-Nigula vald Lääneranna vald Põhja-Pärnumaa vald Kastre vald Tõrva vald Valga vald Mulgi vald Põhja-Sakala vald Setomaa vald	Aasuvälja küla Ahtme linnaosa Alajõe küla Alliku küla Ambla alevik Annelinn Aravete alevik Are alevik Audru alevik Avinurme alevik Eametsa küla Haabersti linnaosa Haaslava küla Haava küla Haljala alevik Hüüru küla Ihaste Ilmandu küla Imavere küla Iru küla Jaamamõisa Jägala küla Jämejala küla Järva-Jaani alev Järve küla Järve linnaosa Jõgeva alevik Jõgisoo küla Jüri alevik Kaasiku küla Kabina küla Karepa küla Kärkna küla Karlova Käru alevik Karula küla Katase küla Kehtna alevik Keila-Joa alevik Kelvingi küla Kesklinn (Pärnu) Kesklinn (Tallinn) Kesklinn (Tartu) Kesklinn (Viljandi) Kiia küla Kiili alevik Kiisa alevik Kilksama küla Klooga alevik Koeru alevik Koigi küla Kolga-Jaani alevik Kõrveküla alevik Kose alevik Kostivere alevik Kristiine linnaosa Kulli küla Kuusalu alevik Laadi küla Lagedi alevik Lasnamäe linnaosa Leedri küla Lemmatsi küla Lepna alevik Leppneeme küla Liikva küla Lohusuu alevik Loo alevik Lõpe küla Maardu küla Madise küla Mai Majaka küla Mäksa küla Mäo küla Martsa küla Matapera küla Melliste küla Moldova küla Moori küla Mustamäe linnaosa Mustivere küla Muuga küla Näpi alevik Nõgiaru küla Nõmme linnaosa Nõuni küla Oisu Õisu alevik Oru linnaosa Õssu küla Paikuse alevik Pajusti alevik Papsaare küla Pärnjõe küla Pedajamäe küla Peetri alevik Pehka küla Pirita linnaosa Põhja-Tallinna linnaosa Pringi küla Puiatu küla Pusku küla Püünsi küla Raadi-Kruusamäe Rääma Raavitsa küla Rae küla Raeküla Ränilinn Rannamõisa küla Rannapungerja küla Rannarajoon Rohuneeme küla Roobuka küla Roosna-Alliku alevik Ropka Ropka tööstusrajoon Rummu küla Salmistu küla Sauga alevik Savikoti küla Sinialliku küla Sipa küla Soinaste küla Sõmeru alevik Sompa linnaosa Sonda alevik Soodevahe küla Sultsi küla Supilinn Suurupi küla Taaravainu küla Tabasalu alevik Tabivere alevik Taebla alevik Tähtvere Tammelinn Tammiste küla Tänassilma küla Tännassilma küla Tarbja küla Tihemetsa alevik Tiskre küla Tohvri küla Toila alevik Tõrma küla Tõrvajõe küla Tõrvandi alevik Türi-Alliku küla Tusti küla Tuulna küla Uhmardu küla Uhtna alevik Ülejõe Ülejõe Ussimäe küla Uusna küla Väätsa alevik Vägeva küla Vaibla küla Vaidasoo küla Vainupea küla Vaksali Valma küla Vana-Kariste küla Vana-Võidu küla Vanalinn Vanamõisa küla Vardja küla Vaskjala küla Vasknarva küla Vastemõisa küla Vatsla küla Veeriku Veibri küla Vergi küla Vetiku küla Viiratsi alevik Vinni alevik Vissi küla Võiste alevik Vorbuse küla Võsu alevik
	Võimalik valida mitu piirkonda!	Taasta asukohad	Valmis

Liia Koreline

Mida teha hüljatud hoonetega?

29.05.2019 Maaklertegevus Liia Koreline

Tahame, et jaanipäevaks saaksid kõik meie armsa Eestimaa nurgad ja nurgatagused puhta ja värske ilme. Jaanipäev võib olla ka parim aeg ja jaanituli ideaalne võimalus jätta vääriliselt hüvasti esivanematest jäänud ja nüüdseks lagunenud hoonetega.

Peagi on käes kauaoodatud suvi, paljudele puhkuseaeg, mil on rohkem võimalust ja vabadust linnast välja sõita, nautida kaunist Eestimaa loodust ning vaatamisväärsusi. Neid, kes veel tööl käivad, kutsuvad samuti suvised nädalalõpud maale sõitma, rahu ja vaikust ning sumedaid grilliõhtuid nautima.

Sõites linnast välja, kohtame nii mõneski väikeasulas või külakeses põlluveerel või põliste metsade rüpes mahajäetud ja lagunevaid hooneid. Mõtlen just neid sajandivanuseid talumaju, kust pererahvas juba ammu manala teed läinud ning mille ülesputitamine on kulukas või linna kolinud omanikele mõttetu ettevõtmine. Väga kurb ja valus on vaadata, kuidas tuuled, vihmad ja lumetuisud hoone sissevajunud katust ja tühje aknaauke räsivad. Esineb ka juhuseid, kui pahatahtlikud on majale tule otsa pannud ja sellega suurema kahju tekitanud. Mõnest ahervaremest mööda sõites tekib lootusetu tunne ja küsimus, kus on omanikud.

Hoole ja armastuseta jäetud maju on raske säilitada. Seda enam, et sada aastat tagasi ehitatud talumajad olid puitmaterjalist. Viimasena lagunevad hoone seinapalgid, sest neid töödeldi hülgerasva või vahaga, palkmajade nurgad seoti tugevate kalsasabatappidega. Suurim põhjus, miks vanad hooned aja möödudes kokku varisevad, on olematu vundament. Maja seinte alla paigutati vaid maakivid või paekivid, mis aja möödudes rabedaks muutuvad ja paigast nihkuvad. Katused, mille tegemiseks kasutati roogu, õlgesid või laaste, pikka eluiga ei luba. Talumaja juurde kuulusid ka abihooned, nagu saun, ait ja tall. Need lagunevad tavaliselt esimestena, sest juba ehitades hoiti seal materjali kokku.

Kas ja kuidas on võimalik neid teeäärseid ja nurgataguseid tondilosse, mis meie elukeskkonda mitte kuidagi ei kaunista, vääriliselt viimsele teekonnale saata? Juhul kui on teada hoone omanik, võiks kohalik omavalitsus omaalgatust üles näidata, omanikuga kontakti võtta ja temaga krundi korrastamise osas kokkuleppe sõlmida. Hooletusse jäetud ja kasutuskõlbmatu hoone omanikud võiksid ka ise kohaliku omavalitsuse maakorraldaja poole pöörduda. Tavaliselt on need hooned ka võssa kasvanud või kivivaremetega piiratud ning korrastustöödel on vaja kasutada masinaid. Ehk saaks kohalik omavalitsus sellega aidata? Sest eesmärk on ühine ja üllas: et maastik saaks korrastatud.

Julgen välja pakkuda ka ühe emotsionaalse, praktilise ja mitmeid osapooli rahuldava lahenduse. Minu vanaisa, kes oli küla sepp, suri pea pool sajandit tagasi. Tema aianurgas seisnud sepikoda oli väga pika eluea vastu pidanud, tublit sepatööd näinud ning maa- ja linnarahvale kasu toonud. Peale vanaisa surma viisid Rocca al Mares asuva vabaõhumuuseumi töötajad sepikoja sisustuse muuseumi, kus kõik vanaisa sepatööriistad leidsid väärilise koha. Hoone ise jäi aga pikkadeks aastateks tühjana seisma. Nii ta muudkui vajus ja vajus seal aianurgas ning keegi ei suutnud otsustada, mida sellega ette võtta. Üks mõte oli kutsuda kokku suguvõsa meespere ning vanaisa sepikoda talgute korras maha lammutada. Aga alati leidus mõni pakilisem tegevus ning hea talgumõte jäi teoks tegemata. Teine põhjus oli see, et palkidega poleks saanud midagi praktilist ette võtta, sest pika sepatöö käigus olid need naelu ja konkse täis tipitud ning nende saagimine oleks olnud problemaatiline.

Lagunevat hoonet märkasid hakkajad linnavalitsuse töötajad, kes tegid ettepaneku, et nemad ise lammutavad hoone ja kasutavad selle palke linna jaanitulel lõkkematerjalina. Paremat ja emotsionaalselt ülevamat lõpplahendust vanaisa sepikojale poleks osanud oodatagi! Jaanipäev oli tulemas ja meie perel oli hea võimalus teha vanaisa järeltulijatele suurejooneline ettepanek sõita jaanipäevaks kohale ja saada linna jaanitulel osa meie armastatud vanaisa sepikoja lõppmängust. Ka linnarahvas sai osa pidulikust järelhüüdest, nautides jaaniõhtu meeleolu ja soojust meile erilise lõkketule valgel.