loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Jõelähtme vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Kanepi vald
  • Sauga vald
  • Tõstamaa vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Peipsiääre vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Rõuge vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabala küla
  • Kabriste küla
  • Kadrina alevik
  • Kallavere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liimala küla
  • Lilli küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Meegaste küla
  • Melliste küla
  • Mereäärse küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Patika küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Sauga alevik
  • Sausti küla
  • Savikoti küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tila küla
  • Tilsi küla
  • Tiskre küla
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vaskjala küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Viraksaare küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Liia Koreline

Mida teha hüljatud hoonetega?

Tahame, et jaanipäevaks saaksid kõik meie armsa Eestimaa nurgad ja nurgatagused puhta ja värske ilme. Jaanipäev võib olla ka parim aeg ja jaanituli ideaalne võimalus jätta vääriliselt hüvasti esivanematest jäänud ja nüüdseks lagunenud hoonetega.

Peagi on käes kauaoodatud suvi, paljudele puhkuseaeg, mil on rohkem võimalust ja vabadust linnast välja sõita, nautida kaunist Eestimaa loodust ning vaatamisväärsusi. Neid, kes veel tööl käivad, kutsuvad samuti suvised nädalalõpud maale sõitma, rahu ja vaikust ning sumedaid grilliõhtuid nautima.

Sõites linnast välja, kohtame nii mõneski väikeasulas või külakeses põlluveerel või põliste metsade rüpes mahajäetud ja lagunevaid hooneid. Mõtlen just neid sajandivanuseid talumaju, kust pererahvas juba ammu manala teed läinud ning mille ülesputitamine on kulukas või linna kolinud omanikele mõttetu ettevõtmine. Väga kurb ja valus on vaadata, kuidas tuuled, vihmad ja lumetuisud hoone sissevajunud katust ja tühje aknaauke räsivad. Esineb ka juhuseid, kui pahatahtlikud on majale tule otsa pannud ja sellega suurema kahju tekitanud. Mõnest ahervaremest mööda sõites tekib lootusetu tunne ja küsimus, kus on omanikud.

Hoole ja armastuseta jäetud maju on raske säilitada. Seda enam, et sada aastat tagasi ehitatud talumajad olid puitmaterjalist. Viimasena lagunevad hoone seinapalgid, sest neid töödeldi hülgerasva või vahaga, palkmajade nurgad seoti tugevate kalsasabatappidega. Suurim põhjus, miks vanad hooned aja möödudes kokku varisevad, on olematu vundament. Maja seinte alla paigutati vaid maakivid või paekivid, mis aja möödudes rabedaks muutuvad ja paigast nihkuvad. Katused, mille tegemiseks kasutati roogu, õlgesid või laaste, pikka eluiga ei luba. Talumaja juurde kuulusid ka abihooned, nagu saun, ait ja tall. Need lagunevad tavaliselt esimestena, sest juba ehitades hoiti seal materjali kokku.

Kas ja kuidas on võimalik neid teeäärseid ja nurgataguseid tondilosse, mis meie elukeskkonda mitte kuidagi ei kaunista, vääriliselt viimsele teekonnale saata? Juhul kui on teada hoone omanik, võiks kohalik omavalitsus omaalgatust üles näidata, omanikuga kontakti võtta ja temaga krundi korrastamise osas kokkuleppe sõlmida. Hooletusse jäetud ja kasutuskõlbmatu hoone omanikud võiksid ka ise kohaliku omavalitsuse maakorraldaja poole pöörduda. Tavaliselt on need hooned ka võssa kasvanud või kivivaremetega piiratud ning korrastustöödel on vaja kasutada masinaid. Ehk saaks kohalik omavalitsus sellega aidata? Sest eesmärk on ühine ja üllas: et maastik saaks korrastatud.

Julgen välja pakkuda ka ühe emotsionaalse, praktilise ja mitmeid osapooli rahuldava lahenduse. Minu vanaisa, kes oli küla sepp, suri pea pool sajandit tagasi. Tema aianurgas seisnud sepikoda oli väga pika eluea vastu pidanud, tublit sepatööd näinud ning  maa- ja linnarahvale kasu toonud. Peale vanaisa surma viisid Rocca al Mares asuva vabaõhumuuseumi töötajad sepikoja sisustuse muuseumi, kus kõik vanaisa sepatööriistad leidsid väärilise koha. Hoone ise jäi aga pikkadeks aastateks tühjana seisma. Nii ta muudkui vajus ja vajus seal aianurgas ning keegi ei suutnud otsustada, mida sellega ette võtta. Üks mõte oli kutsuda kokku suguvõsa meespere ning vanaisa sepikoda talgute korras maha lammutada. Aga alati leidus mõni pakilisem tegevus ning hea talgumõte jäi teoks tegemata. Teine põhjus oli see, et palkidega poleks saanud midagi praktilist ette võtta, sest pika sepatöö käigus olid need naelu ja konkse täis tipitud ning nende saagimine oleks olnud problemaatiline.

Lagunevat hoonet märkasid hakkajad linnavalitsuse töötajad, kes tegid ettepaneku, et nemad ise lammutavad hoone ja kasutavad selle palke linna jaanitulel lõkkematerjalina. Paremat ja emotsionaalselt ülevamat lõpplahendust vanaisa sepikojale poleks osanud oodatagi! Jaanipäev oli tulemas ja meie perel oli hea võimalus teha vanaisa järeltulijatele suurejooneline ettepanek sõita jaanipäevaks kohale ja saada linna jaanitulel osa meie armastatud vanaisa sepikoja lõppmängust. Ka linnarahvas sai osa pidulikust järelhüüdest, nautides jaaniõhtu meeleolu ja soojust meile erilise lõkketule valgel.

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta Maakler 2018, 2019 Kliendilemmik 2019

Maakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (50)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?