loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alliku küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jägala küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Kabriste küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kibuna küla
  • Kildu küla
  • Klooga alevik
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rohuneeme küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvandi alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing
Gertu Õunap

Kuidas käituda varjatud puuduste ilmnemisel?

Asjaolu, et inimesed pole piisavalt teadlikud varjatud puuduste ilmnemise tagajärgedest, on põhjustanud palju probleeme. Vigu või ebameeldivusi võib aja jooksul välja tulla igas kodus ja ka uusehitistes. Puudusteks peetakse neid siis, kui need on põhjendatud, tõestatavad ning rikuvad oluliselt lepingu- või elamistingimusi. Naeruväärseid põhjuseid, näiteks et maja ei pea tuult või leevikesed ei käi linnumajas söömas, ei saa varjatud puudusteks pidada. Mida peaksid varjatud puudustest teadma nii kinnisasja müüja kui ka ostja?

Müüja, kes soovib ise oma kinnisvara müüa, võib teadmatusest endale kahju tekitada, kui ta ei fikseeri müügilepingus kinnisasjal esinevaid puudusi. Puudusteks saab lugeda näiteks suurt auku raske seinakapi taga, mittetoimivat küttekollet, lekkivat toru köögivalamu all, väljakannatamatut haisu trepikojas, hallitust ning kehtestatud normidest kõrgemat müra- või vibratsioonitaset – kõik need halvendaksid elamistingimusi olulisel määral või teeksid elamise neis ruumides sootuks võimatuks.

Eesti õigusaktide kohaselt peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele, kui asjal on kokkulepitud ja eelduslikud omadused ning kasutusloa olemasolu ja puudub kolmanda isiku nõue kinnisasja suhtes. Kokkulepitud ja eelduslike omaduste all tulekski loetleda, millised on kinnisasja kütmisvõimalused, veevarustus ja kanalisatsioon, eluruumi soojapidavus, müra- ja vibratsioonitase, majandamine ning ka puudused. Kinnisasja andmeid ostjale edastades tuleb lähtuda infost, mille vastu ostjal on äratuntav oluline huvi seoses kinnisasja edasise kasutamisega. Ehk välja tuleb tuua ka naabrite kärarikkad peod, korteriühistu probleemid võlglastega, tõsiasi, et ahi ei tõmba, seinad on soojustamata jms.

Varjatud puuduseks loetakse lepingutingimustele mittevastavust, mida ostja ei võinud avastada asja eeldatava hoolsusega väliselt üle vaadates. Juhul kui ostja avastab peale tehingut kinnisasjal olulise puuduse, mis oli või pidi olema olemas juba tehingu hetkel, peab ta lepingutingimustele mittevastavusest teavitama müüjat ja seda mõistliku aja jooksul. Kõige parem on teavitada müüjat kohe pärast puuduse avastamist, esitades selle kohta kirjaliku teate ning lisades sellekohase nõude.

Kui kinnisasi ei vasta lepingutingimustele, saab ostja nõuda müüjalt lepingu täitmist ehk asja parendamist või väljavahetamist, kui see on võimalik ja see ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulutusi või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui asja parendamine või asendamine ebaõnnestub, müüja keeldub asja parandamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul teada saamisest, siis loetakse, et müüja on lepingutingimusi oluliselt rikkunud. Kindlasti on oluline teada asjaolu, et isegi kui müüja polnud tehingu hetkel teadlik kinnisasja puudusest, kuid see oli tehingu hetkel olemas, vastutab müüja selle eest igal juhul.

Kui müüjat esindab maakler, on müüjal kohustus maaklerit kinnisasja olulistest puudustest või muudest kinnisasjaga seotud asjaoludest teavitada. Sel juhul saab maakler teadlikult vähendada müüja hilisemaid riske, märkides vajalikud puudused müügilepingusse ja edastadades info ostjale. Maakler ei vastuta müüja antud valeliku või puuduliku info eest. Küll aga vastutab maakler siis, kui ta varjab ise teadlikult kinnisasja olulisi puudusi.

Kokkuvõtteks:

Kui on ilmnenud varjatud puudused (müüja on lepingut oluliselt tikkunud) ja ostja on müüjat sellest mõistliku aja jooksul teavitanud, on ostjal õigus nõuda kahju hüvitamist, ostuhinna alandamist või lepingust taganeda.

Olulisi fakte:

  • Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat.
  • Ehitise puuduse tõttu töövõtulepingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 5 aastat.
  • Kinnisomandi üleandmisnõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.
  • Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  • Tarbijalemüügi korral, näiteks arendajalt ostetud kinnisasja korral, peab tarbija teatama lepingutingimustele mittevastavusest müüjat 2 kuu jooksul pärast mittevastavusest teada saamist.
  • Asja juhusliku hävimise riisiko läheb ostjale üle alles asja üleandmisega ehk üleandmisakti allkirjastamisega, millega fikseeritakse asja otsene üleandmine.

Galerii

Kommentaarid

Gertu Õunap

Gertu Õunap

Maakler

Mobiil +372 5697 9692
Telefon +372 435 9969
Keeled
gertu.ounap@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (38)

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?