Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Tõrva linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Antsla vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illi küla
  • Iru küla
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kadrina alevik
  • Kärevere küla
  • Karlova
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kloogaranna küla
  • Kõima küla
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Laadi küla
  • Lähte alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lavassaare alev
  • Lehtse alevik
  • Lemmetsa küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Maaritsa küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Moldova küla
  • Möllatsi küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustapali küla
  • Muuga küla
  • Müüriku küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Nurme küla
  • Olustvere alevik
  • Õssu küla
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Peeri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põvvatu küla
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Purtse küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rämsi küla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Reiu küla
  • Remniku küla
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Roodevälja küla
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saku alevik
  • Särevere alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soe küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tila küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Tõrvajõe küla
  • Tõstamaa alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vahi küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Vana-Võidu küla
  • Vanaveski küla
  • Vardja küla
  • Vedu küla
  • Veeriku
  • Viiratsi alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Mida teha üleliigse lumega?

Kuigi viimaste aastate talvesid ei saa vähese lume tõttu hästi talvedeks nimetadagi, on siiski mõned perioodid, kus on pehme paks lumevaip maas. Kas üleliigse lume peaks ära koristama või võiks selle puutumata jätta?

Kui meil peaks maha sadama paks lumevaip, siis tuleks katuselt lume rookimisele mõelda katuse seisukorda ja eripära silmas pidades. Üldjuhul ei kogune lumi värvitud katusele (libiseb alla) ega ületa seega oma raskusega ka katusekonstruktsiooni kandevõimet. Kui lume eemaldamine on sellegipoolest vajalik, siis on soovitatav jätta katusele selle tervise huvides vähemalt 10 cm lumekiht: see kaitseb värvkatet lume eemaldamise ajal (sh katusel kõndimine ja võimalik pinnakatte kahjustamine koristusvahenditega). Katuselt üleliigse lume ja jää koristamiseks sobivad plastist lumelabidas või lumekaabits, hari vms. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada jääraudu, metall-labidaid, kirveid ja vasaraid, mis võivad plekk-katust kahjustada. 

Kui vana maja sarikad on tugevad, pole vaja hakata katuselt lund rookima. Küll tuleb see töö ette võtta siis, kui katusekonstruktsioon on kahjustunud mädaniku või muu asjaolu tõttu. Muudeks asjaoludeks võib lugeda laetalade ja sarikaotsade mädanemist ning kahjustusi mujal katusekonstruktsiooni puitosades (tapid on lahti vajunud, pennid pööningutubade tegemiseks läbi saetud või toolvärk eemaldatud). Talviseks riskiks võib pidada ka unkaaukudest pööningule tungivat tuisulund. Veelgi suurem mure on sulavete sattumine ehituskonstruktsioonidesse, mille teevad võimalikuks praod või eelnevad kahjustused vundamendis ning katusekattes.

Kuidas aga hinnata katusel oleva lume koormust?
Lume raskus sõltub peamiselt selle veesisaldusest. Suurest koormusest annavad märku paindunud katuseplekk, roovid ja muud kandekonstruktsioonid. Lumekoormust katusel mõjutavad ka katuse kalle ja kuju. Mida järsem katus, seda vähem lund jääb katuse pinnale; esimese sulaga muutub katusepind veest libedaks ja lumi libiseb alla. Keerulise kujuga (väljaehitused, neelud) ja astangutega katusel võib aga lumi kuhjuda, jääda katuseneeludesse ja väljaehitiste taha ning kõrvale kauaks püsima. Lamedatelt kaldkatustelt sulailm lund alla ei too, lumi võib küll vajuda järk-järgult räästa poole ja ka pikalt üle selle, kuid päris puhtaks saab katus alles pärast lume täielikku sulamist.

Katusele on tunduvalt ohtlikumad kinnitamata koormused, näiteks tihe lumepall katuseneelus või kümnekilosed jääkamakad katuseräästas ja vihmaveerennis. Ehitise ohutuse eest vastustab selle omanik, kes on kohustatud koristama katuselt üleliigse lume ja eemaldama tekkinud jääpurikad. Ohutuse huvides saab väga palju ära teha juba katuseehitustööde käigus või hiljem lisatöödena. Näiteks on lumetõkete paigaldamine – lume ja jää libisemine katuselt on igatalvine ehk tunduvalt sagedasem oht kui suur lumekoormus. Lumetõkete ülesanne on hoida lund kinni ja vajadusel purustada kõrgemalt katuseosalt allalibisev lumelaviin.

Mida kasulikku saaks üleliigse lumega teha?

Lumi on elamisele soojustuse eest, muidugi seni, kuni hang akna alt ära sulab. Lumi hoiab teadupärast ka maapinna soojana. Las see seisab hangedes ümber vundamendi, siis on lootust, et toasoe ei liigu nii intensiivselt majast välja.

Lume kühveldamine aitab ka end vormis hoida: see annab hea füüsilise koormuse ning võimaluse ennast natukesekski muust maailmast välja lülitada.

Kinnisvara seisukohast vaadatuna oleks omapära see, kui müüdavale kinnistule või elamu juurde oleks üleliigsest lumest rajatud silmailu pakkuvad skulptuurid ning valgustatud värviliste prožektorite või valgustitega. Need kutsuks inimesi rohkem vaatama ja võibolla kohapeal olles tunneks keegi, et isegi ilma skulptuurideta oleks see paik just neile õige. Igasugune reklaam, mis teistest erineb, on hea reklaam.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Facebook

Instagram

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Tallinn Arco Vara Pluss esindus

Tallinn, F.R.Faehlmanni tn 8, 10125+372 504 3031 pluss@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 47, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?