Kuigi viimaste aastate talvesid ei saa vähese lume tõttu hästi talvedeks nimetadagi, on siiski mõned perioodid, kus on pehme paks lumevaip maas. Kas üleliigse lume peaks ära koristama või võiks selle puutumata jätta?
Kui meil peaks maha sadama paks lumevaip, siis tuleks katuselt lume rookimisele mõelda katuse seisukorda ja eripära silmas pidades. Üldjuhul ei kogune lumi värvitud katusele (libiseb alla) ega ületa seega oma raskusega ka katusekonstruktsiooni kandevõimet. Kui lume eemaldamine on sellegipoolest vajalik, siis on soovitatav jätta katusele selle tervise huvides vähemalt 10 cm lumekiht: see kaitseb värvkatet lume eemaldamise ajal (sh katusel kõndimine ja võimalik pinnakatte kahjustamine koristusvahenditega). Katuselt üleliigse lume ja jää koristamiseks sobivad plastist lumelabidas või lumekaabits, hari vms. Mitte mingil juhul ei tohi kasutada jääraudu, metall-labidaid, kirveid ja vasaraid, mis võivad plekk-katust kahjustada.
Kui vana maja sarikad on tugevad, pole vaja hakata katuselt lund rookima. Küll tuleb see töö ette võtta siis, kui katusekonstruktsioon on kahjustunud mädaniku või muu asjaolu tõttu. Muudeks asjaoludeks võib lugeda laetalade ja sarikaotsade mädanemist ning kahjustusi mujal katusekonstruktsiooni puitosades (tapid on lahti vajunud, pennid pööningutubade tegemiseks läbi saetud või toolvärk eemaldatud). Talviseks riskiks võib pidada ka unkaaukudest pööningule tungivat tuisulund. Veelgi suurem mure on sulavete sattumine ehituskonstruktsioonidesse, mille teevad võimalikuks praod või eelnevad kahjustused vundamendis ning katusekattes.
Kuidas aga hinnata katusel oleva lume koormust?
Lume raskus sõltub peamiselt selle veesisaldusest. Suurest koormusest annavad märku paindunud katuseplekk, roovid ja muud kandekonstruktsioonid. Lumekoormust katusel mõjutavad ka katuse kalle ja kuju. Mida järsem katus, seda vähem lund jääb katuse pinnale; esimese sulaga muutub katusepind veest libedaks ja lumi libiseb alla. Keerulise kujuga (väljaehitused, neelud) ja astangutega katusel võib aga lumi kuhjuda, jääda katuseneeludesse ja väljaehitiste taha ning kõrvale kauaks püsima. Lamedatelt kaldkatustelt sulailm lund alla ei too, lumi võib küll vajuda järk-järgult räästa poole ja ka pikalt üle selle, kuid päris puhtaks saab katus alles pärast lume täielikku sulamist.
Katusele on tunduvalt ohtlikumad kinnitamata koormused, näiteks tihe lumepall katuseneelus või kümnekilosed jääkamakad katuseräästas ja vihmaveerennis. Ehitise ohutuse eest vastustab selle omanik, kes on kohustatud koristama katuselt üleliigse lume ja eemaldama tekkinud jääpurikad. Ohutuse huvides saab väga palju ära teha juba katuseehitustööde käigus või hiljem lisatöödena. Näiteks on lumetõkete paigaldamine – lume ja jää libisemine katuselt on igatalvine ehk tunduvalt sagedasem oht kui suur lumekoormus. Lumetõkete ülesanne on hoida lund kinni ja vajadusel purustada kõrgemalt katuseosalt allalibisev lumelaviin.
Mida kasulikku saaks üleliigse lumega teha?
Lumi on elamisele soojustuse eest, muidugi seni, kuni hang akna alt ära sulab. Lumi hoiab teadupärast ka maapinna soojana. Las see seisab hangedes ümber vundamendi, siis on lootust, et toasoe ei liigu nii intensiivselt majast välja.
Lume kühveldamine aitab ka end vormis hoida: see annab hea füüsilise koormuse ning võimaluse ennast natukesekski muust maailmast välja lülitada.
Kinnisvara seisukohast vaadatuna oleks omapära see, kui müüdavale kinnistule või elamu juurde oleks üleliigsest lumest rajatud silmailu pakkuvad skulptuurid ning valgustatud värviliste prožektorite või valgustitega. Need kutsuks inimesi rohkem vaatama ja võibolla kohapeal olles tunneks keegi, et isegi ilma skulptuurideta oleks see paik just neile õige. Igasugune reklaam, mis teistest erineb, on hea reklaam.
Kommentaarid