On olemas teatud käitumismudelid, mille järgi võib aimata, et üürnik osutub probleemseks. Ennekõike on see valetamine. Kui me potentsiaalse üürnikuga kohtume, siis räägime ära, et teeme taustakontrolli ja uurime krediidiinfot. Kui inimene sealjuures kohe oma võlgnevusi salgab, siis on see maakleri jaoks ohumärk. Seda võimendab lisaks veel maakleri mõjutamine palvetega nagu näiteks „Ei ole ju vaja sellest kõigest omanikule rääkida, kas me äkki leiaksime mõne teise lahenduse.“.
Maakler peab siiski jääma kõigi osapoolte suhtes ausaks ja õiglaseks, aga üürnik võiks olla rohkem avatud ja selgitada, miks asjalood on just nii nagu nad on, siis on hulga lihtsam üürikorterit üürnikule usaldada. Maakler on ka inimene ja mõistab, kui elus on olnud raskemaid aegu.
Probleemsed üürnikud eelistavad üürida otse omanikult
Väga tõenäoline on, et inimesed, kes ei ole tegelikult maksejõulised, otsivad rohkem niinimetatud otse omanikult kortereid, sest nii jääb suur kuluallikas maakleritasu näol ära. Samuti ei tee omanikud nii põhjalikku taustakontrolli ja maksuraskused ja muud probleemid võivad jääda kahe silma vahele. Üürileandjail puudub sageli aeg ja võimalus tegeleda suure hulga huvilistega, et nendest enda jaoks parim välja valida. Aja- ja infopuuduses otsitakse kiirelt üürnik, tihti teadmata, mis inimesega on tegu.
Maakler aga vaatab läbi kõik avalikud andmebaasid, teades kogemusest, mida otsida ja jälgida. Samuti on maakleril aega kõigi huvilistega suhelda. Üürimine on äri ja samas on kõik inimesed, kuid maakleri jaoks ei ole võrdusmärki inimese ja äri vahel. Võtame ikkagi iga klienti kui isiksust ja läheneme igale üürisoovile personaalselt.
Kommentaarid