Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara
Liia Koreline

Ohtlikult ohkavad õuepuud

Reha käes ja selg vastu vana tammepuud, seisan koduhoovis. On sügis, lehtede langemise ja koristamise aeg. Kuigi vaieldakse, mida sügisel puulehtedega ikkagi ette võtta, kas riisuda või mitte, olen mina sundolukorras. Ma pean oma õuepuu aluse alati puhtaks riisuma, sest tugevad tammelehed ei loovuta lihtsalt oma elujõudu ega kõdune. Seekord tahan ma aga kirjutada mitte lehtede riisumisest, vaid põlistest õuepuudest. Mööda Eestimaad ringi sõites näen tihti muret tekitavat pilti: nii mõnedki külad ja talud on kadunud, aga õuepuud seisavad oma uhkes üksinduses ohtlikult püsti.

Minu õuepuuga lapsepõlvekodu asub väikelinnas vaiksel ja kitsal kõrvaltänaval. Selle senini säilinud laetalade ja savipätsidest korstnajalaga majakese ehitasid 1880. aastal minu vanavanaisa ja vanavanaema. Jalgväravast kahele poole hoovi istutas värske abielupaar kunagi kaks noort tammepuud. Jalgväravat pole enam juba ammu, kuid senini kõrguvad taeva poole suured ja ohtlikult lähestikku kasvanud tammepuud.

Igal sügisel, eriti tugevate tuulte ja tormiste päevade ajal mõtlen paraja hirmuga, mida ette võtta nende esivanemate istutatud tammedega, mis on juba lausa maja külje alla kasvanud. Kuigi minu mõttelendu saadavad naksuvad ja ragisevad, vahetevahel ohtlikult ohkavad tammepuud, võidavad emotsioonid ikkagi mu kaine mõistuse ja otsustav olukorra lahendus jääb ootele.

Jälgides meie pikka kodukujundamise traditsiooni, võin täheldada, et õuepuude istutamise kõrgmood tekkis Eestimaal 19. sajandi keskpaigas ja on seotud talude päriseks ostmisega. Oma koduhoovi kasvama pandud õuepuu tekitas väärikat peremehetunnet. Suureks eeskujuks olid talupoegadele kohalikud mõisakompleksid, kus kasvasid isegi väga eksootilised puud ja oli rajatud uhkeid parke.

Minu kodukandis olid suureks moeks väravapuud. Vanal pikal, metsani ulatuval kodutänaval on veel seni majade kõrval kasvamas hiiglaslikud põlispuud, peamiselt pärnad, saared ja tammed. Puid istutati mitte ainult ilu pärast, vaid ka kurja silma eest või jõudu ja jõukust lubava sümbolina.

Eestlased on loomult metsarahva järeltulijad ja kannavad endas oma esivanemate arusaamu ümbritsevast loodusest. Oma kodu on tahtnud eestlane rajada ikka looduse rüppe: jõe, järve äärde või maalilisele metsaveerele. Tänu ümbritsevale loodusele on laienenud ka meie kodu mõiste. Rääkides oma kodukohast, peame silmas oma kodumetsa või kodujärve.

Eri uurimuste järgi on eestlased uskunud, et maastik meie ümber, eriti puud, on hingestatud. Kuna heal lapsel on ikka mitu nime, siis ka puudel ja nii kasvavadki meil hingepuud, perepuud, elupuud, ilupuud, sugupuud, emapuud, pesapuud, ristipuud, milledest ajapikku on saanud põlispuud.

Puu sümbol on läbi Eesti kultuuriloo olnud väga märkimisväärne, sest igihaljaid puid on seostatud ka inimese surematusega. Mändi ja tamme, aga ka teisi puid, on nimetatud surematuse puudeks, männikäbi ja tammetõru aga elu ja viljakuse sümboliteks. Leina ja kurbuse puuks on peetud paju ja pühaks hiiepuuks pärna. 19. sajandi algul, kui talurahvas sai endale perekonnanimed, oli levinud võtta perekonnanimeks mõne puu nimetus:, Kask, Kadak, Kuusk, Mänd, Tamm, Paju, Pärn, Vaher jne.

Kuigi põlispuud kannavad meie jaoks suurt emotsionaalset väärtust, peame kriitilise ja väga professionaalse pilguga vaatama ja hindama nende tänast seisukorda. Kui me võime metsas lasta puudel ise oma elu elada, siis asustatud elukeskkonnas on iga inimese jaoks oluline, et eluruum oleks turvaline. Linnas on puude elu eriti karm: vibratsioon, suvel palju tolmu, talvel soola ja sulfiidide kahjustusi.

Kui te leiate, et teie õue- või tänavapuu varjab päikesevalgust, on tülikas, viltu kasvanud, haige, mädanenud või kuivanud, tuleb pöörduda kõrghaljastusega tegeleva puuabi poole ja pidada nõu arboristiga, kes vajadusel ohtliku puu maha võtab. Puud on võimalik tervenisti langetada, tükeldada ja soovi korral lasta ära vedada. Puu langetamiseks on vaja luba, mille tingimused on maakonniti erinevad. Täpsema info ja avalduse vormi leiate oma elukoha omavalitsuse koduleheküljelt.

Galerii

Kommentaarid

Liia Koreline

Liia Koreline

Aasta maakler ja kliendilemmik 2022

Vanemmaakler

Mobiil +372 510 2206
Telefon +372 614 4600
Keeled
liia.koreline@arcovara.ee
Vaata maakleri objekte (51)

Sildipilv

Arhiiv

  Kinnisvara ostu- & üürisoovid

Kärt Saks
  +372 744 2218
  +372 5668 0648

Kärt Saks
  +372 744 2218
  +372 5668 0648
 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?