Potentsiaalsed korteriostjad eelistavad uusarendusi, ent vahel tehakse valik odavama ostuhinna tõttu vana kortermaja kasuks. Kui aga hinnavõrdlusse kaasata ka kommunaalkulu, osutub kodu uuselamus pikemas perspektiivis kindlasti paremaks valikuks.
Uue korteri ostuhind on vana omast kõrgem, ent uues elada on kokkvõttes kasulikum. Võrdleme näiteks kaht kahetoalist korterit: üks neist Kodulahe uusarenduses, Lahepea 7 majas, suurusega 46 m² ja ruutmeetrihinnaga 2391 eurot; teine samas piirkonnas aga vanas majas, Pelguranna 13, suurusega 37,1 m² ja ruutmeetrihinnaga 1752 eurot.
Ilmselgelt on vanemas majas oleva korteri soetamiskulud väiksemad aga laenumakse vahe pole nii märkimisväärne. Tingimusel, et laen võetakse 30-aastaks, 20% sissemaksega ning intressimääraga 2,5, tuleb uue korteri laenumakse antud juhul 345 eurot, vanal korteril 205 eurot kuus. Kui ruutmeetrid ühtlustada, siis vanas majas tuleks sama ruutmeetrihinna korral laenumakse 46 m² kohta 255 eurot kuus.
Aga kõrvutame ka kommunaalmaksed. Lahepea 7 maja on tänu kolmekordsetele pakettakendele, vesipõrandaküttele ja soojustagastusega ventilatsioonile B-energiaklassi hoone. Selle aasta esimese kuue kuu keskmine kommunaalkulu (korteri vee- ja elektritarbimist arvestamata) oli seal ühe ruutmeetri kohta 1,0 eurot.
Pelguranna 13 kortermaja on ehitatud 1961. aastal ehk 57 aastat tagasi, see on renoveerimata, hoone energiaklass on G. Selle aasta esimesel poolaastal olid seal kommunaalmaksed keskmiselt 2,15 eurot kuus ehk üle kahe korra rohkem kui uusealmus.
Kui korterid oleksid ühesuurused, mõlemad 46 m², siis oleks Lahepea 7 korteri kommunaalkulu keskmiselt 46 eurot ja Pelguranna 13 korteris 98,9 eurot kuus. Aastane kulu oleks vastavalt 552 ja 1186,8 eurot. Koos laenumaksega teeks see uue korteri ühe kuu kuluks 391 ja vanas majas 353,9 eurot.
Uut maja tasub eelistada veel mitmel põhjusel. Kodulahe kvartalis annab ehitaja hoonetele kaheaastase garantii, lisaks kehtib eraldi garantii kõigile seadmetele, näiteks ventilatsioonisüsteemile, päikesepaneelidele hoone katusel, aga ka akendele.
Vanas majas peab kindlasti arvestama suurema remondivajadusega. Enne ostuotsust tuleks välja selgitada, kas majas on vahetatud elektrijuhtmed, vee- ja küttetorustik, aknad, katus, kas maja on soojustatud või millal plaanitakse seda teha, kui suures mahus on vaja laenu võtta. Kui kortermajale võetakse renoveerimislaen, siis see võib igakuiseid kommunaalmakseid suurendada mitmekümne euro võrra.
Kui hakata vana korterit remontima juba seal sees elades, peab arvestama pikka aega kestvate ebamugavustega, millest suurim on kõikjale leviv tolm. Toast välja tõstetud mööbel piirab liikumisvabadust, seda on vaja kinni katta, kodus valitseb kohutav segadus. Kui WC-s või vannitoas on vaja torud välja vahetada, ei saa mõnda aega neid ruume kasutada.
Uusarenduste plussiks on ka arenev ümbruskond. Kodulahe kvartal on planeeritud nii, et trepikojad avanevad sisehoovi, kus on roheala ja mänguväljak, kvartali ümbrust läbivad mitmed kergliiklusteed.
Vanade majadega magalapiirkondades on parkimiskohtade nappus üha suurem probleem, seetõttu on kindel parkimiskoht kodu juures üha enam hinnas ning kindlasti investeeringut väärt. Kodulahe kvartalis on lisaks parkimiskohale võimalik soetada ka panipaik, hoida jalgrattaid lukustatud võreparklas ja kasutada elektriautode laadimiskohta.
Jana Koot, kinnisvaramaakler
Kommentaarid