Kirjeldan päriselust võetud juhtumit, mis võiks aset leida igas linnas või alevis. Kas aastaid tagasi ebaseaduslikult püstitatud kuur tuleb lammutada või on võimalik see tagantjärele seadustada? Kui jah, siis kuidas?
Maimu ja Peeter ehitasid kunagi kuuri. Et aiaruumi mitte raisata ja rohkem maad kartulivagude alla jätta, tehti kuur täpselt vastu aeda. Naabril polnud midagi selle vastu, et üks kuurisein tema aia piiriks jäi: selle varjus oli hea vaarikaid kasvatada ning nii see jäi. Igaks juhuks küsis Maimu naabrinaiselt ka allkirja – kinnitamaks nõusolekut ajutise kuuri püstitamiseks.
Kuurile tehti vaivundament ja sinna oli hea auto varju ajada. Tänaseks on kuur juba 20 aastat hästi kestnud, katus läbi ei lase ja kõik on kuuriga harjunud. Välja arvatud uus naaber, kes kõrvalmaja ära ostis ning nüüd oma aeda planeerib. Muidugi tekkis tal küsimus, miks ta aia ääres on nii suur kuur. Olgu täpsustatud, et peale auto oli omanikel vaja kuuri panna ka küttepuid ning praeguseks on kuur kasvanud juba 50-ruutmeetriseks.
Uuele naabrile ei andnud see rahu ning ta päris kohalikust omavalitsusest aru, kas kõik vastab seadustele – kuur suurem kui mõni maja! Kas Maimu peaks kuuri lammutama? Tegelikult on võimalik dokumendid korda teha ja ehitised korrektselt registrisse kanda.
Mida ütleb seadus? Ajutine ehitis on lühemaks kui 5-aastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel (Ehs § 3, lg 4) – see aeg on Maimu kuuri puhul mitmekordselt ületatud. Vallaametnik ei saa lammutamise tähtaega pikendada, sest nii poleks enam tegu ajutise ehitisega. Peale viie aasta möödumist tuleb ehitist käsitleda tavalise ehitisena või see lammutada.
Kui 2021. aastal on see „ajutine“ ehitis alles, siis peavad nüüd rakenduma juba planeerimismenetluse nõuded. Ehk tuleb lähtuda hüpoteetilisest olukorrast, et ehitist ei ole veel püstitatud, ning hinnata, kas ja millistel tingimustel saaks sellisesse asukohta taolist ehitist püstitada. Kui detailplaneeringu koostamine pole nõutav, tuleb hinnata, kas selline ehitis sellises kohas on kooskõlas üldplaneeringute ja muude reeglitega ning vastab ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele.
Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise püstitamise soovist tuleb kohalikku omavalitsust teavitada, kui see toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega piirkondades. Detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel ehk maapiirkondades või hajaasustusaladel, kus selliste ehitiste püstitamise mõju on vähem intensiivne, teavitamist ei nõuta.
KOV-i teavitamine väikeehitise püstitamise kavatsusest: 20–60 m2 ehitis või ajutine ehitis või rajatis (ilma seinteta katusealune) vajab eskiisprojekti või teostusjoonist. Selle 20–60 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise püstitamiseks on vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek. Esitatud paberid vaatab omavalitsus koos päästeametiga üle 10 päeva jooksul. Viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates peab omanik esitama vallavalitsusele vormikohase teatise püstitatud ehitise kohta.
Väikeehitise püstitamist piirab:
- ehituskeeluvöönd (reeglina 5 m krundi piiridest sissepoole, ehituskeeluvööndisse on võimalik ehitada naabri kirjaliku nõusolekuga)
- krundi suurim lubatud hoonete arv
- krundi suurim lubatud täisehituse pindala
- suurim lubatud kõrgus 5 m.
Kui ehitatud väikeehitis rikub eelnevalt kirjeldatud nõudeid, võib KOV nõuda lammutamist, ümberehitamist vm, et ehitis vastaks nõuetele.
Maimu ja Peetri kuuri saab muuta väikeehitiseks, kui teha see väiksemaks (pindala kuni 20 m2, kõrgus kõige kõrgemas kohas mitte üle 5 m). Siiski on vajalik naabri nõusolek kinnistu piirile ehitamiseks.
Kuurist võib teha ka rajatise: kui kuuril on vaid katus ja tugipostid, aga seinad puuduvad, on tegu rajatisega.
Kommentaarid