Esimesel poolaastal elavnes Viljandi maakonnas elamuturg, eriti linnalähedastes hajaasustusega piirkondades, kus majade hinnatase on võrreldav Viljandi suuremate korterite omaga.
Elamuturg oli esimesel poolaastal aktiivsem just Viljandi lähiümbruses. Maakonnas tervikuna tehti 123 tehingut, seda on kaks rohkem kui eelmise aasta samal perioodil ning 27 rohkem kui 2016. aasta esimesel kuuel kuul. Kõige rohkem tehinguid tehti aprillis ja mais. Elamuturu elavnemisel on peamiselt kaks põhjust: korteriturul napib pakkumisi ja Viljandist väljaspool võib maamaja osta peaaegu linnakorteri hinnaga.
Keskmine tehinguhind püsis maakonnas tervikuna 35 000 euro juures. Viljandi linnas tuntakse huvi eelkõige uusehitiste ja renoveeritud ning heas korras elamute vastu, samas on huvi kasvanud ka maapiirkonna odavama hinnaklassiga majade vastu. Suurem osa tehinguid tehtigi linnast väljaspool kehvemas seisukorras, kuid koheseks sissekolimiseks sobivate elamutega.
Korteriturg oli samuti aktiivsem linnast väljaspool, tehingute arv kasvas Mulgi ja Viljandi vallas. Kui eelmisel aastal tehti Viljandi maakonnas 509 korteritehingut ja ületati sellega 2006. aasta ehk buumiaja tase, siis tänavu I poolaastal tehti maakonnas tervikuna 242 korteritehingut. Seda on kaheksa rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Keskmiseks tehinguhinnaks kujunes 411 €/m2 ehk 4,1% rohkem kui aasta tagasi. Hinnataseme kasv on olnud siiski tagasihoidlik, sest rohkem tehinguid on tehtud Viljandi lähipiirkondades ja satelliitasumites, kuhu kolib madalama ostujõuga ostjaskond.
Viljandi linnas tehti I poolaastal 109 korteritehingut, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kümme vähem ja seda kasvanud nõudlusest hoolimata. Põhjuseks pakkumiste väike valik ning kasvavad hinnad. Keskmine hind oli I poolaastal 718 €/m2, aastaga on see kasvanud 16%. Suurim nõudlus on jätkuvalt heas seisukorras, 2- ja 3-toaliste rõduga korterite järele, mis paikneksid kuni kolmandal korrusel. Korralik siseviimistlus on muutunud oluliseks, selle eest ollakse nõus maksma kõrgemat hinda.
Hoonestamata elamumaa tehingute arv püsis stabiilsena, ent hinnatase on tõusnud. Enam väärtustatakse Viljandi linnas juba valdavalt täis ehitatud piirkondi, uute elurajoonide krunte müüakse linna lähipiirkonnas, eelkõige Viljandi vallas. Lähitulevikus on oodata pakkumiste arvu kasvu, seda just linna lähipiirkonnas kinnisvarabuumi ajal pooleli jäänud projektide arvelt. Viljandi linnavalitsuse algatusel peaks müüki jõudma ka ligi 50 üksikelamu püstitamiseks sobilikku maatükki.
Sügisel on oodata tehinguaktiivsuse mõningast kasvu – III kvartalis on Viljandi linna korteri- ja elamuturul juba aastaid tehtud kõige rohkem tehinguid.
Allikad: Maa-amet ja Arco Vara analüütik Mihkel Eliste
Kommentaarid