Soome on jõukas riik. Seal on kõrged palgad, kvaliteetne teenindus ja arenenud infrastruktuur. Soome juures hinnatakse nii selle loodust – metsi ja järvi – kui ka suhteliselt madalaid kinnisvarahindu.
Madalate hindade üheks põhjuseks on hõre asustus. Kallimad korterid on Helsingis, kus ostjad maksavad iga kinnisvararuutmeetri eest vähemalt 3500 eurot. Linnades, kus elab üle 100 000 inimese, on ruutmeetrihind ligi 2600 eurot. Soome eri piirkondades on kinnisvara hind üsna erinev. Lõuna- ja läänepiirkond on traditsiooniliselt kallimad, põhja- ja idapiirkond aga odavamad. Soomes elab 5,5 miljonit inimest. Seal on vaid viis suhteliselt suurt linna: Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Oulu. Samal ajal on üle riigi laiali kümneid väikelinnu ja külasid. Odavamaid eluasemeid saabki vajadusel otsida just sealt.
Järelturul pakutavad odavad korterid asuvad peamiselt eelmise sajandi teisel poolel ehitatud korterelamutes. Hooned on hästi hoitud, töid tehakse regulaarselt: vahetatakse veevarustus- ja küttesüsteeme, remonditakse katuseid, värvitakse fassaade. Igal majal on haldusfirma. Kui saabub aeg järgmiseks remondiks, laenab haldusorganisatsioon pangast raha, teeb tööd ja lisab seejärel omaniku kommunaalmaksetele teatud summa laenu tasumiseks.
Kolmas madalate hindade põhjus on turu struktuur. Umbes 30% Soome elanikest ei oma kinnisvara. Noored ei taha end kindla elukohaga siduda, nad vahetavad kergesti töökohti ja kolivad ühest linnast teise. Kui nad loovad juba pere ja otsustavad kuhugi elama asuda, ostavad nad eramaja või korteri uues korterelamus. Enamik kohalikke elanikke valib elupaigaks Lõuna-Soome. Samas väheneb rahvaarv põhjapoolsetes ja kuulsas järvede piirkonnas. Pealegi pole mitte kõik soomlased rikkad, ametlikel andmetel on tööpuudus riigis 11,9 %. Kuid isegi madala sissetulekuga kodanikel pole erilist mõtet saada vanade odavate korterite omanikuks ja vastutada isiklikult kõigi kohustuste eest. Paljud neist inimestest on juba aastakümneid elanud toetustest – riik katab lisaks igakuistele väljaminekutele ka üürikulu. See loob olukorra, kus tehinguid väikelinnakorteritega tehakse, kuid nõrga nõudluse tõttu püsivad hinnad madalad.
Väikese eelarvega perel on lihtsam osta korter linnamajja või ridaelamuboksi. Sellistes odavates majades on peaaegu alati olemas saun. Sauna eest tuleb maksta eraldi, aga makse on ebaregulaarne: maksad ainult siis, kui kasutad. Samuti tuleb majaga tavaliselt kaasa tasuline parkimine, parklatesse on paigaldatud ka elektriautode laadimispostid. Läheduses on alati ka külaliste parkimiskoht.
Paljud kortermajad Soomes kuuluvad eraomanikele. Aeg-ajalt panevad investorid oma vara müüki ja siis on võimalus osta terve 8–12 korteriga korterelamu või üürida endale eraldi üks korter. Eramu eelis korteri ees on regulaarsete kommunaalmaksete puudumine. Kinnisvaramaks on umbes 200 € aastas, aga vesi ja elekter on arvestitega fikseeritavad: kui ei ela, siis ei maksa. Kuid on ka miinus: järelmaksuga sellist objekti osta ei saa, sest eramajas ei ole haldusfirmat, kes saaks ostjale laenu anda.
Soome on populaarne mitte ainult töötamiseks, vaid ka puhkamiseks. Inimesed otsivad siin peamiselt maamaju. Suvilad metsas, eriti kui need asuvad otse järve ääres, on tavaliselt kallid. Lihtsa elektri ja välimugavustega maja eest tuleb maksta umbes 30 000 – 40 000 eurot.
Kommentaarid