Peale aastaid otsimist, kui koduvahetus juba lootusetuna tundus, leidus kinnisvaraturul
siiski see üks ja õige. Nüüd tähistavad Merike ja tema pere esimest kuud oma uues
kodus.
Täpselt kuu aja eest kolis Merike oma perega Tartu Annelinna paneelmaja korterist veidi
linnast välja oma majja, mille juurde kuuluvad suur aed ja mõnus päikesepoolne terrass. Pere
suur unistus sai pärast pikki aastaid lõpuks teoks. Uurisin Merikeselt, kuidas kõik sujus.
Kuidas koduvahetuse protsess alguse sai?
„Olime abikaasaga kv.ee portaali kuulutusi aastaid jälginud ning mitmeid huvipakkuvaid
objekte ka vaatamas käinud, kuid ükski ei olnud see õige. Lisaks soovisime olemasoleva korteri Annelinnas enne uue kodu soetamist maha müüa, kuid ei teadnud, millest peaks alustama. Mõtlesime, et alustame müüki siis, kui sobiv uus kodu on leitud, kuid seda hetke justkui ei tulnudki.“
Kuidas sündis otsus teha koostööd kinnisvaramaakleriga?
„Olime pidevas suhtluses maakler Annabel Saksinguga, kui huvipakkuvaid kuulutusi
vaatasime, kuid ise selle peale ei mõelnud, et alustada võiks hoopis olemasoleva kodu
müügist, kui see niikuinii meie koduvahetuseks vajalik oli. Kui korteri müüki alustada plaanisime, oli turul üsna keeruline olukord. Meedia kajastas, et ostjaid on turul palju vähem ning müügiprotsessid võtavad aega. Kuskilt pidime alustama ning oleme väga tänulikud, et endale maakleri näol sellise tugiisiku saime.“
Kuidas protsess sujus?
„Alates sellest, kui võtsime vastu otsuse, et müüme korteri ning seejärel tegeleme ostuga,
läks protsess ülesmäge. Poolteist kuud peale maakleriga koostöö algust oli meil leitud maja,
mida sisimas soovisime ning mis tundus täpselt see õige. Korteril aga ei olnud veel ostjat.
Linnaosa, kus elasime, ei olnud huviliste jaoks nii atraktiivne ning meie korter asus viiendal
korrusel, liftita majas. Lisaks oli kortermaja fassaad pigem väsinud ilmega.
Kaks kuud peale müügiprotsessi algust leidis maakler aga huvilised, kellele korter väga meeldis, ja meie suureks rõõmuks oli ka maja, mida vaatamas käisime, saadaval. Super!
Tegelikult ainus, mida tegema pidime, oli öelda jah-sõna müügiprotsessile ning käia
potentsiaalse koduga tutvumas. Kõige muuga tegeles meie maakler ning asjaajamise
pärast me muret tundma ei pidanud. Maakler oskas juhendada kogu protsessi ning me ei
pidanud muretsema, et teeme midagi valesti. Vahepeal selgus veel, et ostetava maja
õhksoojuspump oli seadustamata, millele me ise tähelepanu ei oleks osanud pöörata. Kõik
aga lahenes ning vana kodu müük ja uue kodu ost said toimuda.
Kas olete täna rahul?
„Väga! Oma aed on ikka nii mõnus.“
Kommentaarid