Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Kanepi vald
  • Rapla vald
  • Anija vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Kohila vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahja alevik
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haava küla
  • Haljala alevik
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Käärdi alevik
  • Kaasiku küla
  • Kadrina alevik
  • Kadriorg
  • Karlova
  • Kärsa küla
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kauda küla
  • Kehtna alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kibuna küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kiiu alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Kõnnu küla
  • Kõo küla
  • Kõrveküla alevik
  • Kose-Uuemõisa alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laagri alevik
  • Lagedi alevik
  • Laitse küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Lehtse alevik
  • Lemmatsi küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Meremõisa küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palivere alevik
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puhja alevik
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Randvere küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rebala küla
  • Riisipere alevik
  • Roobuka küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Särevere alevik
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sompa linnaosa
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Tagadi küla
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tarbja küla
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvajõe küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Türisalu küla
  • Tuulna küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ülenurme alevik
  • Ussimäe küla
  • Uuemõisa alevik
  • Uusna küla
  • Vääna-Jõesuu küla
  • Väätsa alevik
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Väike-Maarja alevik
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viimsi alevik
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Viti küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Kuidas anda üürile korterit või maja?

Katrin Tutti, Arco Vara kutseline maakler Tallinnas ja Harjumaal
Kui korter või maja seisab vabana ning tekitab igakuiseid kulusid, tasub kaaluda, kumb on mõistlikum, kas müüa või anda see üürile.
Müües saadakse tulu korraga kätte, kuid pikas perspektiivis võib olla kasumlikum korter või maja üürile anda. Üürileandmine toob igakuise püsitulu. Ka on üürimine lahenduseks sel juhul, kui kinnisvara võib endal hiljem vaja minna, näiteks jäetakse lastele tuleviku tarbeks või kui elatakse ajutiselt välismaal.


Samas on üürimisega seotud riskid, üüriturg ning tulusus on muutlik. Samuti võib juhtuda, et üürnik käitub elamispinnaga halvasti ümber või jätab üüri ning kõrvalkulud maksmata.
Kui üürnikuga on kokkulepe, et lisaks üürile peab ta tasuma ka kommunaalkulude eest, tasub omanikul iga kuu kontrollida, kas kõik makstud on. On juhtumeid, kui üürnik maksab üüri korrektselt, kuid mingi aja pärast selgub, et kommunaalmaksed on võlgu. Ühistu pöördub võlgnevusega omaniku poole, kes omakorda saab üürilepingu alusel nõuda võla tasumist üürnikult. Kui summa on kasvanud väga suureks, võib võla tasumine osutuda keeruliseks.
Kõik algab juba üürniku valimisest
Üürniku taustauuring on väga oluline. Maksehäireid omava üürihuvilisega on riskantne lepingut sõlmida, kuid kahjuks ei saa üürniku makseraskusi täielikult välistada ka siis, kui tema varasem maksekäitumine on olnud laitmatu. Pahatahtlikku puuküürnikku on võimalik korterist välja tõsta vaid kohtu kaudu.
Kui kasutada üürniku leidmiseks kinnisvarabüroo teenust, on maakleri kohustus jälgida, et üürileping kaitseks mõlema poole huve ning oleks seadusega kooskõlas. Internetist on võimalik leida erinevaid üürilepingu põhju, kuid need ei pruugi olla korrektsed. Lepingutes ise muudatusi tehes ei pruugi kokkulepped tulla vettpidavad, kui on seadusega vastuolus. Suuline leping on küll seaduslik, kuid vaidluste tekkimisel on väga keeruline selle sisu tagantjärele tõendada, seega võiks üürileping olla alati kirjalik.
Kust head üürnikku leida?
Tänapäeval toimub üürikorterite pakkumine ning otsimine põhiliselt internetis, eelkõige kinnisvaraportaalides. Ajalehekuulutuse peale helistatakse kordades vähem, seetõttu on lehekuulutused kinnisvara üürileandmisel pigem toetavaks, mitte põhikanaliks. Oluline on, et internetikuulutuses oleks piisavalt infot ning korralikud fotod, mille järgi üürnik saaks korteri seisukorda, planeeringut ning sisustust hinnata. Puuduliku infoga või halbade fotodega kuulutus jääb tihti tähelepanuta.
Enamasti eelistavad üürileandjad paare või perekondi, kellel on kindel sissetulek ning kes ei oma korterit kahjustavaid lemmikloomi. Oma töölisi majutada sooviva firma puhul on risk suurem, sest elanik, kes pole ise lepingu osapool, on sageli kinnisvara hea seisukorra säilitamise suhtes ükskõiksem.
Loomulikult on võimalik omanikul ka ise üürnik leida, kuid üürileandja peaks endalt küsima, kas ta teab, milline on tema korteri puhul turuseisule vastav maksimaalne üürihind, kus ja kuidas võiks korterit reklaamida, kuidas leida võimalikult hea üürnik ja kas ta oskab ise üürilepingu korrektselt vormistada.
Tasub teada, et maaklerid vahetavad omavahel infot üüripinna ja uue kodu otsijatest, kes pole omale veel sobivat elamispinda leidnud. Neile pakutakse võimalusel alati alternatiive ja nii võite leida endale sobiva lahenduse kiiremini, kui vaid omal käel tegutsedes.
Sobivat kaasüürnikku leida on vaevaline
Kui korter või maja, kus elatakse, on jäänud suureks, on üks võimalus võtta endale kaasüürnik. Praktikas on kaasüürilise otsimine pigem haruldane, sest inimesed soovivad privaatsust. Kaasüürilise puhul on tähtis eelkõige, et inimeste arusaamad korteri jagamisest ühtiks, et üks ei segaks teise elu. Oluline on natuuride sobivus, eriti kui osasid ruume tuleb kasutada ühiselt. Seetõttu on kaasüürnik reeglina keegi tuttav, keda usaldatakse ning tuntakse.
Kõige rohkem on kaasüürimine levinud tudengite seas, kes otsivad soodsat võimalust kooli lähedal elada ning soovivad kahe-kolmekesi üht korterit üürile võtta.
Kaasüürnikuga võib probleemseks kujuneda kulude jagamine, näiteks vee- ja elektrikulude jagamine, sest korteris on enamasti vaid üks mõõdik. Sellised nüansid tuleb kindlasti eelnevalt kokku leppida. Kui kaasüürilist otsitakse põhjusel, et korter või maja on liiga suur ning igakuised kulud käivad üle jõu, mitte seltskonna pärast, soovitan pigem kinnisvara müüa ning osta asemele väiksem ja soodsamate kuludega kodu.
Üüritulu sõltub piirkonnast ja ajast
Piirkondade üürituru erisused seisnevad eelkõige hinnas. Teatud piirkondades on keeruline üürnikku leida ning mõnikord on kinnisvaraomanikule lahenduseks seegi, kui üürnik tasub tühjana seisva korteri kommunaalkulud, kuid üüri ei maksa. Suuremates linnades on üürihuvilisi kindlasti rohkem kui pisikeses asulas. Mida suurem asum, seda suuremat üürihinda on võimalik saada ning üürniku leidmine on kergem. Üüriturgu mõjutab otseselt ka töökohtade olemasolu antud piirkonnas. Samuti on üürileandmine kerge ning korterite üürihinnad kõrgemad eramupiirkondades, kus kortermaju on vähem. Näiteks Nõmmel, Laagris, Sauel ja Keilas on just seetõttu pakkumist nõudlusest vähem.
Tallinna ja teiste suuremate linnade üüriturg on kõige aktiivsem augustis ja septembri alguses, mil üliõpilased linna tulevad. Samuti vajavad üürikorterit sel perioodil inimesed, kes suviti maakodus või suvilas elavad. See tekitab iga-aastase äkilise hinnatõusu ning korterite nappuse. Üürileandja võib seda arvestades üürileandmise algusaega aktiivsele ajale planeerida, üürnikul see-eest on mõistlik korteriotsingut augustis-septembris vältida.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?