Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Tutvuge meie andmekaitsetingimustega.

Andmekaitsetingimused
loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Hiiu maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Võru linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Otepää vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Haljala vald
  • Rapla vald
  • Lüganuse vald
  • Jõgeva vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Muhu vald
  • Kambja vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Võru vald
  • Keila linn
  • Loksa linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Kiili vald
  • Väike-Maarja vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Saaremaa vald
  • Järva vald
  • Lääne-Harju vald
  • Hiiumaa vald
  • Alutaguse vald
  • Mustvee vald
  • Lääne-Nigula vald
  • Lääneranna vald
  • Põhja-Pärnumaa vald
  • Elva vald
  • Kastre vald
  • Tõrva vald
  • Valga vald
  • Mulgi vald
  • Põhja-Sakala vald
  • Setomaa vald
  • Aasuvälja küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Alliku küla
  • Ambla alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Are alevik
  • Audru alevik
  • Avinurme alevik
  • Eametsa küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haaslava küla
  • Haava küla
  • Hüüru küla
  • Ihaste
  • Ilmandu küla
  • Imavere küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jägala küla
  • Jämejala küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgeva alevik
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kaasiku küla
  • Kabina küla
  • Kakumetsa küla
  • Karepa küla
  • Kärkna küla
  • Karlova
  • Käru alevik
  • Karula küla
  • Katase küla
  • Kehtna alevik
  • Keila-Joa alevik
  • Kelvingi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kesklinn (Viljandi)
  • Kiia küla
  • Kiikla küla
  • Kiili alevik
  • Kiisa alevik
  • Kilksama küla
  • Koeru alevik
  • Koigi küla
  • Kolga-Jaani alevik
  • Kõrveküla alevik
  • Kose alevik
  • Kostivere alevik
  • Kristiine linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuusalu alevik
  • Laadi küla
  • Lagedi alevik
  • Lasnamäe linnaosa
  • Leedri küla
  • Lemmatsi küla
  • Lepna alevik
  • Leppneeme küla
  • Liikva küla
  • Lohusuu alevik
  • Loo alevik
  • Lõpe küla
  • Maardu küla
  • Madise küla
  • Mai
  • Majaka küla
  • Mäksa küla
  • Mäo küla
  • Martsa küla
  • Matapera küla
  • Melliste küla
  • Moldova küla
  • Moori küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustivere küla
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nõmme linnaosa
  • Nõuni küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Paikuse alevik
  • Pajusti alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Pärnjõe küla
  • Pedajamäe küla
  • Peetri alevik
  • Pehka küla
  • Pilka küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Pringi küla
  • Puiatu küla
  • Pusku küla
  • Püünsi küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raavitsa küla
  • Rae küla
  • Raeküla
  • Rannamõisa küla
  • Rannapungerja küla
  • Rannarajoon
  • Rohuneeme küla
  • Roobuka küla
  • Rõõmu küla
  • Roosna-Alliku alevik
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Rummu küla
  • Salmistu küla
  • Sauga alevik
  • Savikoti küla
  • Sipa küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sompa linnaosa
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Taaravainu küla
  • Tabasalu alevik
  • Tabivere alevik
  • Taebla alevik
  • Tähtvere
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tänassilma küla
  • Tännassilma küla
  • Tiheda küla
  • Tihemetsa alevik
  • Tiskre küla
  • Tohvri küla
  • Toila alevik
  • Tõrma küla
  • Tõrvandi alevik
  • Türi-Alliku küla
  • Tusti küla
  • Tuulna küla
  • Uhmardu küla
  • Uhtna alevik
  • Ülejõe
  • Ülejõe
  • Ussimäe küla
  • Uusna küla
  • Väätsa alevik
  • Vägeva küla
  • Vaibla küla
  • Vaidasoo küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanamõisa küla
  • Vardja küla
  • Vaskjala küla
  • Vasknarva küla
  • Vastemõisa küla
  • Vatsla küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Vergi küla
  • Vetiku küla
  • Viiratsi alevik
  • Vinni alevik
  • Vissi küla
  • Võiste alevik
  • Vorbuse küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Otsi kinnisvara

Pooled Tallinnas ja Tartus müügil olevad korterid on kasutusloata

Britt Rosenberg, EPL

Loa puudumine tähendab laenu- ja trahvimuresid, ent ostjat sellest teavitama ei kiirustata.

 

Suvi tähendab puhkust, ent mitte kinnisvaraturu jaoks, sest ülikoolidesse kandideerides asutakse korterijahile. Ometi kogevad korteriotsingul inimesed aastast aastasse probleemi, millest vaatavad tahtlikult või teadmatusest mööda kõik osapooled: ihaldatud objektil puudub kasutusluba. Müügil olevatest korteritest on loata nii Tartus kui ka Tallinnas ligi pool.

Henrik, kes asus Tallinnasse korterit otsima kuu aega tagasi, on praeguseks vaatamas käinud ligi kümmet korterit – kaks neist on kasutusloata. Ühe puhul on tegu tsaariaegse, renoveeritud ehitisega, teinegi kortermaja on aastaid tagasi ehitatud. „Maakler esitas kasutusloa puudumist kui „pisikest probleemi”, mis seisab korteriühistu allkirja taga ja mida pole kaheksa aasta jooksul lihtsalt ära lahendada viitsitud,” rääkis ta. Kuna maakleril näis müügiga kiire olevat, otsustas Henrik uurida asja korteriühistu juhatusest, kes suunas ta aga edasi majaga tegeleva haldusfirma jutule. „Selgus hoopis, et probleemiks on korterist välja ehitatud suured vintskapid, mida ehitusprojektis pole, ja mille tõttu linnavalitsus ka kasutusluba väljastada ei saa,” sõnas Henrik. Ei maakler ega omanik talle seda aga ei öelnud.

Lepingusse kirja

Kasutusloa puudumine tähendab aga, et korteriostja ei pruugi pangast laenu saada ja kuna ehitist pole kontrollinud päästeamet, ei pruugi kindlustus valmis olla seal juhtuvaid õnnetusi hüvitama. Peale selle on kohalikul omavalitsusel õigus kasutusloata korteri elanikku trahvida.

Mõnda aega tagasi Tartusse kahetoalist korterit otsinud Priit vaatas korteriotsingute ajal kümneid kortereid. „Mitte ühegi puhul ei mainitud kasutusluba või selle puudumist,” sõnas ta. Ehitisregistrites otsides ei jäänud ka korterite dokumentide hulgast kasutuslubasid silma. „Ühe puhul selgus näiteks, et majal on järjekorras kolmas omanik, sellel puudub projekt ja maja ehitaja läks pankrotti,” lausus Priit.

Ettevõtte Tartu Kinnisvara juhataja Margus Karvaku sõnul on Tartu kinnisvaraturul kasutusloata umbes pooled müügis olevad korterid – suur osa nendest on uusehitised, ent Tartule omaselt on ka parajasti korrastamisel olevaid puitmaju. „On majad, mis ei peagi kasutusluba oluliseks või milles on möödaehitamised,” tõi Karvak põhjuseid.

Ühes Karlova linnaosas renoveerimisel olevas puit- majas leidis sobiva, ent kasutusloata korteri ka Priit. Loa hankimine plaaniti lepingusse sisse kirjutada, ent Priit otsustas veidi oodata. Arendaja lubas loa valmimist kuu ajaga, selle möödudes taas järgmise kuuga. „Müüja tundus usaldusväärne, aga asi hakkas kahtlaselt venima,” tõdes Priit. „Ja isegi juhul, kui lepingusse kasutusloa tegemise kohustus panna, võib arendaja pankrotti minna ning ära kaduda.”

Elvis Tõnnison Tallinna linnavalitsuse ehituskontrolli osakonnast ütles, et kortereid, millel kasutusluba pole, kontrollitakse pisteliselt, peamiselt linnavalitsusse tulnud vihjete põhjal. „Eraisikust omanikule võib kasutusloata korteris elamise eest teha trahvi kuni 1200 eurot,” sõnas Tõnnison.

Ta hindas, et Tallinnas on kasutuslubadeta kortereid pea sama palju kui Tartus. Suurim surve loa korda ajamiseks tuleb pankadelt, kes ei finantseeri selleta objektide ostu, märkis Tõnnison. „Praktikas tulebki tihti ette, et inimesed on proovinud laenu saada ja on pangast teada saanud, et loata ehitise ostu ei ole pank nõus finantseerima.”
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhi Agur Tammistu ütles, et kasutusloa olemasolu tasub jälgida just teise ringi korterite puhul.

Loata saab 5% soodustust

Tammistu rääkis, et vahel lepitakse eramajade puhul kokku, et ostja organiseerib loa taotlemise protsessi ise. „Sellisel juhul saab hinnast alla umbes 5%,” sõnas Tammistu. Kui omanik nõustubki 200 000 eurot maksva objekti hinnas loa puudumisel 5000 eurot alla laskma, ei soovita Tammistu siiski tehingut teha. „Kui nõutakse ümberehitusi, võib kasutusloa saamine minna oluliselt kallimaks,” sõnas ta. Tartu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Andres Ainti sõnul pöörduvad linnavalitsusse loa olemasolu kontrollimiseks üksikud ostjad. „Ennekõike peaks aga olema ikkagi maakler see, kes seda informatsiooni annab, ta ei tohiks olla lihtsalt vahendaja,” sõnas Aint. Sügisel kasutuslubade teemat uurides olid maaklerid seisukohal, et kasutusloa puudumist ei varjata, ent küsimata ka ei mainita.

Potentsiaalse kasutusloata korteri saab tuvastada vaatlusel. „Kui vanasse hoonesse sisse minna ja seal on näiteks uhked vannitoad, saunad, katusekorruste väljaehitused, võiks tekkida kahtlus, kas kasutusluba on,” selgitas Aint. „Luba annab kindlustunde, et elekter on mõõdistatud, gaasi ja kandvate konstruktsioonide kohta dokumendid korras, olemas töötegija ja ekspertiisi info,” loetles ta.

Nende dokumentide hankimine iseseisvalt ja pärast ehitustööde tegemist on aeganõudev, ilma puudub aga kindlus ehituse kvaliteedis. Pärast ostmist vastutab korteri eest aga juba ainuisikuliselt selle omanik.

Enne 1995. aastat ehitatud, projekti järgi tehtud ja hilisemate ümberehitusteta korterelamutel kasututuslube ei nõuta. Kasutusloa olemasolu tuleb kontrollida rekonstrueeritud majades ja ümberehituste puhul. Kui maja rekonstrueeritakse tervikuna ja seda teeb kinnisvaraarendaja, taotleb kinnisvaraarendaja kasutusloa kogu maja korteritele korraga. Kui maja rekonstrueerimist korraldab korteriühistu ja selle käigus ehitatakse välja ka näiteks katusekorterid, on kasutusloa väljaajamine korteriühistu, mitte korteriostjate ülesanne.

Kontrolli loa olemasolu
Mine ehitisregistri kodulehele www.ehr.ee.
Sisesta objekti aadress – kui tead vaid tänavanime, otsi objekti Google Mapsi tänavavaate rakenduse abil.
Vaata objekti dokumente, milles on sõna „kasutusluba”.
Kontrolli, kas kasutusluba on antud sellele korterile, mida soovid ja kas lõplikule ehitusjärgule.
Kui registrist otsimine tundub liiga keeruline, pöördu kohaliku omavalitsuse poole ja küsi abi.

Lugu ilmus Eesti Päevalehes:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/pooled-tallinnas-ja-tartus-muugil-olevad-korterid-on-kasutusloata.d?id=68976021

Galerii

Kommentaarid

Sildipilv

Arhiiv

 

Tallinn Arco Vara City esindus

Tallinn, Vesivärava 50, 10152+372 651 3399 city@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Pärnu Arco Vara esindus

Pärnu, Rüütli 40a, 80010+372 447 1430 parnu@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Narva Arco Vara esindus

Narva, P. Kerese 2, Narva, 20304+372 35 77 227 narva@arcovara.ee Vaata esinduse lehte

Põltsamaa Arco Vara esindus

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?