Viies küsimuste kolmapäev on saanud läbi.
Koondasime Teie saadetud küsimused kokku ning leidsime neile ka vastused.
Kui keegi jäi küsimuse esitamisega hiljaks, siis kirjuta meile kindlasti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Järgmise nädala teemaks on Maakleritöö.
Eelmise nädala teemaks oli Kodulaen. Vastused sellele teemale leiate vajutades SIIA.
Kui ma tellisin hindamise ühest firmast aga ei saanud seda hinda mis soovisin, kas oleks mõtekas võtta ka teisest firmast teenust? Kas see võib muuta hindamisakti?
Kinnisvara hindamine on mingil määral tõesti subjektiivne, kuid siiski peaks see tegevus olema võimalikult objektiivne. Seega ei tohiks turul valitseda olukorda, kus ühe kinnisvarabüroo hindamistulemus erineb oluliselt teise büroo hindamistulemusest (erinevate büroode hindamistulemused üht ja sama objekti hinnates peaksid ikka võimalikult sarnased olema).
Reet Värnik │ Tartu kutseline hindaja
Mille järgi kinnisvara hindamise tasu määratakse?
Kinnisvara hindamise kui teenuse tasu sõltub ennekõike hinnatava vara tüübist (tüüpkorteri hindamine on teenushinna poolest odavam kui üksikelamu hindamine, üksikelamu hindamine odavam kui äri- ja tootmishoone hindamine jne). Teenushinda mõjutab ka hinnatava vara asukoht, vara olemus ja hindamise eesmärk (nt kui hinnatavaks varaks on üksikelamu ehitusõigusega hoonestamata kinnisasi ning kliendil on vajalik tellida hindamisteenus, et pangast elamuehituseks laenu saada, siis on hindajal vajalik ära hinnata krundi turuväärtus ja krundi + projektijärgse elamu turuväärtus ning see teenus on hinna poolest kallim kui üksikelamu hindamisteenuse tasu). Kui klient soovib teenindamist väljaspool tööde järjekorda, siis on tegemist n.ö kiirtellimusega ja selle teenushind on tavahinnakirjast kallim. Kohtuprotsessiks vajaliku kinnisvara hindamise teenustasu on samuti tavahinnakirjast kallim. Soovitan alati konkreetse tellimuse korral hindaja poole pöörduda ning küsida hinnapakkumist, sest hindamistoimingut ja selle teenushinda mõjutavad väga paljud tegurid.
Reet Värnik │ Tartu kutseline hindaja
Kuidas saadakse kinnisvara hindajaks? Kas selle jaoks on koolis olemas kursused või peab ülikoolis omastama teatud hariduse?
Eestis on kolm kinnisvarahindaja kutsetaset: nooremhindaja, kinnisvarahindaja ja vara hindaja. Iga kutse kompetentsusnõuded on kehtestatud kutsestandardis.
Kinnisvara nooremhindajal peab olema vähemalt keskharidus. Kinnisvarahindajal peab olema bakalaureusekraad või rakenduslik kõrgharidus vastavalt kehtivatele haridussüsteemi kvalifikatsioonidele (soovitatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane). Vara hindajal peab olema magistrikraad (soovitatavalt majandus-, ehitus-, õigusteadus- või kinnisvaraalane) ning vähemalt 3-aastane töökogemus hindamisalal või muu valdkonna eriala magistrikraad ja vähemalt 4-aastane töökogemus hindamisalal või kehtiv kinnisvarahindaja kvalifikatsioon vähemalt 3 aastat.
Kinnisvara hindajal peab olema kutsetunnistus (nooremhindaja või kinnisvarahindaja või vara hindaja kvalifikatsioon). Et üldse saaks kutset taotlema minna, tuleb omada vähemalt keskharidust (nooremhindajaks saamisel) ja läbida kirjalik ning suuline kutseeksam (Kinnisvara hindajate kutseeksamit korraldab Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing). Kutse taotlemiseks on lisaks vastavale haridustasemele vajalik ka tööalane kogemus (nooremhindajal praktika või töökogemus vähemalt 2 kuud; kinnisvarahindajal 2-aastane töökogemus kutselise Kinnisvara nooremhindajana või 3-aastane töökogemus hindamisalal).
Kutsetunnistuse olemasolu saab kontrollida Kutseregistri Interneti koduleheküljelt: https://www.kutseregister.ee/kutsed. Kui soovid kinnisvara hinnata, siis kaasa sellesse protsessi ainult kutseline hindaja ning kontrolli, millise kutsekvalifikatsiooni ja kinnisvarabüroo kutselist hindajat laenuprotsessis / pangatoimingutes / hindamise protsessis aktsepteeritakse.
Reet Värnik │ Tartu kutseline hindaja
Kommentaarid