loading...
Menüü

Vali objekti(de) asukoht

  Maakond Linn Piirkond Valitud piirkonnad
 
  • Harju maakond
  • Ida-Viru maakond
  • Järva maakond
  • Jõgeva maakond
  • Lääne maakond
  • Lääne-Viru maakond
  • Pärnu maakond
  • Põlva maakond
  • Rapla maakond
  • Saare maakond
  • Tartu maakond
  • Valga maakond
  • Viljandi maakond
  • Võru maakond
  • Tallinn
  • Viljandi linn
  • Pärnu linn
  • Tartu linn
  • Jõhvi vald
  • Vormsi vald
  • Paikuse vald
  • Sillamäe linn
  • Haapsalu linn
  • Paide vald
  • Tapa vald
  • Rakvere linn
  • Paide linn
  • Saue vald
  • Keila vald
  • Viru-Nigula vald
  • Harku vald
  • Kohtla-Järve linn
  • Kuusalu vald
  • Kadrina vald
  • Tori vald
  • Narva linn
  • Türi vald
  • Rae vald
  • Vinni vald
  • Haaslava vald
  • Kunda linn
  • Otepää vald
  • Kasepää vald
  • Tarvastu vald
  • Tartu vald
  • Saarde vald
  • Suure-Jaani vald
  • Abja vald
  • Karksi vald
  • Järva-Jaani vald
  • Jõelähtme vald
  • Raasiku vald
  • Saku vald
  • Viimsi vald
  • Toila vald
  • Koeru vald
  • Haljala vald
  • Sõmeru vald
  • Vihula vald
  • Sauga vald
  • Rapla vald
  • Halliste vald
  • Kõpu vald
  • Anija vald
  • Iisaku vald
  • Lüganuse vald
  • Vaivara vald
  • Jõgeva vald
  • Koigi vald
  • Rakvere vald
  • Põlva vald
  • Häädemeeste vald
  • Varbla vald
  • Kohila vald
  • Muhu vald
  • Alatskivi vald
  • Kambja vald
  • Laeva vald
  • Luunja vald
  • Nõo vald
  • Tähtvere vald
  • Vara vald
  • Sangaste vald
  • Kõo vald
  • Keila linn
  • Maardu linn
  • Narva-Jõesuu linn
  • Põltsamaa linn
  • Sindi linn
  • Valga linn
  • Kiili vald
  • Räpina vald
  • Halinga vald
  • Märjamaa vald
  • Peipsiääre vald
  • Põdrala vald
  • Antsla vald
  • Karula vald
  • Põltsamaa vald
  • Kehtna vald
  • Mäetaguse vald
  • Kose vald
  • Viljandi vald
  • Vigala vald
  • Aaspere küla
  • Ahtme linnaosa
  • Alajõe küla
  • Allaste küla
  • Alu alevik
  • Annelinn
  • Aravete alevik
  • Aruküla alevik
  • Audru alevik
  • Eametsa küla
  • Eisma küla
  • Ervita küla
  • Haabersti linnaosa
  • Haabneeme alevik
  • Haapse küla
  • Haaslava küla
  • Hirmuküla küla
  • Holstre küla
  • Ihaste
  • Ikla küla
  • Illurma küla
  • Ilmandu küla
  • Iru küla
  • Jaamamõisa
  • Jabara küla
  • Jakobimõisa küla
  • Jändja küla
  • Järva-Jaani alev
  • Järve küla
  • Järve linnaosa
  • Jõgisoo küla
  • Jüri alevik
  • Kabriste küla
  • Kärevere küla
  • Karksi küla
  • Karlova
  • Kauda küla
  • Kaunissaare küla
  • Kaurutootsi küla
  • Kesklinn (Pärnu)
  • Kesklinn (Tallinn)
  • Kesklinn (Tartu)
  • Kiikla küla
  • Kildu küla
  • Koigi küla
  • Kolu küla
  • Kõnnu küla
  • Kõpu alevik
  • Kõpu küla
  • Kose alevik
  • Kriilevälja küla
  • Kristiine linnaosa
  • Kukruse linnaosa
  • Kulli küla
  • Kuremäe küla
  • Kuru küla
  • Laabi küla
  • Laadi küla
  • Lasnamäe linnaosa
  • Laulasmaa küla
  • Lavassaare alev
  • Lehmja küla
  • Leipste küla
  • Lemmetsa küla
  • Letipea küla
  • Liikva küla
  • Liimala küla
  • Lohkva küla
  • Lolu küla
  • Loo alevik
  • Loo küla
  • Lubja küla
  • Maarja-Magdaleena küla
  • Mähma küla
  • Mai
  • Mäo küla
  • Märja alevik
  • Marksa küla
  • Martsa küla
  • Mereäärse küla
  • Meremõisa küla
  • Muraste küla
  • Mustamäe linnaosa
  • Mustametsa küla
  • Mustapali küla
  • Mustla alevik
  • Muuga küla
  • Näpi alevik
  • Nehatu küla
  • Nõgiaru küla
  • Nõmme linnaosa
  • Nurkse küla
  • Ohtu küla
  • Oisu
  • Õisu alevik
  • Olustvere alevik
  • Omedu küla
  • Oru linnaosa
  • Õssu küla
  • Oti küla
  • Õvi küla
  • Paatsalu küla
  • Päide küla
  • Päidre küla
  • Paikuse alevik
  • Palupera küla
  • Papsaare küla
  • Päri küla
  • Peetri alevik
  • Peetrimõisa
  • Peetrimõisa küla
  • Piira küla
  • Pinska küla
  • Pirita linnaosa
  • Põhja-Tallinna linnaosa
  • Põrga küla
  • Põvvatu küla
  • Puiatu küla
  • Raadi-Kruusamäe
  • Rääma
  • Raeküla
  • Raja küla
  • Ränilinn
  • Rannamõisa küla
  • Rannarajoon
  • Ravila alevik
  • Reiu küla
  • Risti alevik
  • Rõõmu küla
  • Ropka
  • Ropka tööstusrajoon
  • Saarepeedi küla
  • Saku alevik
  • Savikoti küla
  • Silla küla
  • Sinialliku küla
  • Soinaste küla
  • Sõmeru alevik
  • Sonda alevik
  • Soodevahe küla
  • Soomevere küla
  • Sultsi küla
  • Supilinn
  • Suurupi küla
  • Tabasalu alevik
  • Tahkuranna küla
  • Tähtvere
  • Tähtvere küla
  • Tammelinn
  • Tammiste küla
  • Tammneeme küla
  • Tänassilma küla
  • Tiskre küla
  • Tootsi alev
  • Ülejõe
  • Ülejõe küla
  • Ülenurme alevik
  • Unakvere küla
  • Univere küla
  • Unukse küla
  • Uulu küla
  • Uusna küla
  • Vahi küla
  • Vainupea küla
  • Vaksali
  • Valma küla
  • Vana-Kariste küla
  • Vana-Võidu küla
  • Vanalinn
  • Vanaveski küla
  • Vardi küla
  • Vardja küla
  • Variku
  • Varnja alevik
  • Vasknarva küla
  • Veeriku
  • Veibri küla
  • Veskitaguse küla
  • Vidrike küla
  • Viiratsi alevik
  • Vilivere küla
  • Vinni alevik
  • Võiste alevik
  • Võle küla
  • Võsu alevik
  Võimalik valida mitu piirkonda! Taasta asukohad Valmis
Täpsem kinnisvaraotsing

Mida on notari juures kinnisvaratehingut sõlmides vaja teada?

Peamised põhjused, miks kinnisvaratehingud notari juures ebaõnnestuvad, on vähene või vale info, objekti varjatud puudused või tehingu osapoolte perekondlikud suhted, kirjutab Arco Vara maakler Ave Kuut.

Kõige sagedamini on ebaõnnestunud tehingu põhjuseks vähene või vale info. On olnud juhuseid, kus üks tehingute osapooltest varjab mingit olulist fakti, mis notaris ilmsiks tuleb ja tehingu sõlmimist takistab. Üldjuhul on probleeme objekti varjatud puudustega aga takistuseks võivad saada ka perekondlikud suhted, kui selgub, et müüjal puudub õigus korterit müüa näiteks varasema abielu tõttu. Vahel mõtleb ostja lihtsalt viimasel hetkel ümber, aga selliseid juhtumeid tuleb ette siiski harva.

 

Kehtivad dokumendid kaasa

Notari juures peab olema kaasas kehtiv isikut tõendav dokument kas pass, ID-kaart või juhiluba. Notar võib isiku tuvastada ka Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasis oleva foto alusel, kuid ka see eeldab kehtiva dokumendi olemasolu.

Võib tulla ette olukordi, kus isik, kes soovib kinnisvaratehingut teha, ei saa selle juures isiklikult osaleda. Sellisel juhul tuleb ennast esindavale isikule kinnisasja müügiks anda notariaalselt tõestatud vormis volitus. Vahel on vaja notarile näidata kinnisasja omanikuks saamise või perekonnaseisu tõendavat dokumenti, kuid üldjuhul on needki notarile elektrooniliselt nähtavad.

Selleks, et müügilepingu sõlmimine notari juures takistusteta läheks, peaks notarit eelnevalt teavitama kõigist müüja ja ostja vahelistest kokkulepetest kinnisvara ostu-müügi suhtes. Notar saab sellisel juhul lepingupooltele selgitada, millised õiguslikud tagajärjed ja riskid kokkulepetega kaasnevad ning vajalikud kokkulepped lepingusse kirja panna.

 

Ühisomand nõuab kokkuleppeid

Ühisomandis oleva kinnisvara puhul peab tehinguks olema kõigi osapoolte nõusolek ja kõik osapooled notaris kohal, või olema tehtud notariaalne volitus teisele osapoolele. Kui ühisomand on tekkinud näiteks pärimise teel ja üks osapool elab müüdava kinnisvara aadressil alaliselt, teised aga mitte, peavad teised osapooled  arvestama ka tulumaksu tekkimise nõudega.

Kui kinnisvaral on võlgnevused või muud puudused, tuleb kokku leppida, kes konkreetselt omanikest vastava võla või puuduse kõrvaldamise eest vastutab.

 

Tasud ja lõivud

Enne notarisse minekut ei ole vaja midagi maksata. Kui asjaõiguslepingu sõlmimine ei ole koheselt võimalik ja soovitakse omavahelisi kokkuleppeid kirjalikult tõestada, tihti oma ostusoovi ka sissemaksega kinnitada, tuleks enne asjaõiguslepingut sõlmida notariaalne võlaõiguslik leping. Seda kasutatakse tihti just uute korterite ostmisel, kui korter ei ole veel reaalselt valmis.

Küll aga maksab ostja tihti enne  tehingut ostusumma notari deposiiti. Kui ostja ostab pangalaenuga, tuleks tasuda notari deposiiti omafinantseeringu osa, kui aga ostjal ostab kinnisvara 100% omafinantseeringuga, tuleks kogu summa tasuda eelnevalt deposiitkontole. Deposiitkonto kasutamine tagab turvalise tehingu mõlemale osapoolele.

Iga notariaalse tehingu eest tuleb maksta notari tasu, mille suuruse paneb paika seadus ja suurus tuleneb ostu-müügitehingu suurusest ja on üldjuhul 1% ostusummast.  Hea tava on, et kulud teevad osapooled pooleks. Kinnisvaratehinguga kaasneb reeglina ka muudatus kinnistusraamatus ning selle eest tuleb tasuda eraldi riigilõivu. Kui kinnisasi ostetakse laenuga ja selle tagamiseks seatakse hüpoteek, siis hüpoteegi kulud kannab tavaliselt ostja.

Mis puudutab lepingu sõlmimist notari juures, siis kindlasti tuleks julgelt küsimusi esitada. Pigem küsida seni, kuni aru saadakse, mida notar räägib ja mis ostu-müügilepingus kirjas. Notari ülesanne on tehingu juriidilist poolt selgitada ja kulud ei sõltu sellest, kui kaua tehingule aega läheb või mitu küsimust küsiti. Notari ülesanne on leida just konkreetsele inimesele ja tema olukorrale sobiv lahendus.

Galerii

Kommentaarid

Liitu uudiskirjaga

Facebook

Instagram

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?

Küsi, mis Su kinnisvara väärt on?